Monthly Archives: mai 2014

Europarlamendi kandidaatide vastused MTÜ Ravikanep üleskutsele

eurokodanike_debattMai alguses saatis MTÜ Ravikanep Euroopa Parlamendi valimistel osalevatele Eesti erakondadele ja üksikkandidaatidele, kes oma e-posti aadressi Vabariigi Valimiskomisjonile teatanud olid, üleskutse väljendada selgeid seisukohti kannabinoidraviga seonduvate probleemide osas Eestis.

Üleskutsele on seni vastanud viis kandidaati: üksikkandidaadid Olga Sõtnik ja Andres Inn, EKRE kandidaat Martin Helme, Eestimaa Roheliste esindaja Marko Kaasik ja SDE kandidaat Randel Länts. Eelnevalt on seisukoha kujundanud Iseseisvuspartei sõltumatu kandidaat Juku-Kalle Raid.

Küsisime kandidaatidelt, kas nad toetavad kannabinoidravi reguleerimist Euroopa Liidu tasemel, juhtides tähelepanu mõnedele sammudele, mida olukorra normaliseerimiseks oleks võimalik Euroopa Parlamendis astuda, nagu parlamentaarse raporti koostamine senise kanepipoliitika tõhususe kohta Euroopa Liidus, Euroopa Liidu välispoliitilise ühisseisukoha kujundamine ÜRO peaassamblee 2016. aasta erakorralisele uimastipoliitika-teemalisele istungjärgule ning toetuse väljendamine Euroopa Komisjonile tervise- ja tarbijakaitse kontekstis esitatavatele petitsioonidele, millega taotletakse kannabinoidravi reguleerimist Euroopa Liidu üleselt.

Esimesena reageeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas kandideeriv Martin Helme (kandidaadinumber 142), kes küll ei võtnud seisukohta kanepi ravimina kasutamise küsimuses, kuid vahendas erakonna suhtumist, mis on uimastite legaliseerimise osas tauniv.

“Me seisame selle eest, et taolised otsused oleks rangelt iga riigi enda otsustada, mitte otsustatud Euroopa, ammugi mitte globaalsel (ÜRO) tasemel,” kirjutas Helme. “See peab olema vaidlus, mille vaidleb selgeks eesti valija ja annab vastava mandaadi Eesti parlamendile, mitte ei tohi taolised asjad Eestis kehtima hakata kusagil piiri taga tehtud otsusel.” 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaat Randel Länts (nr 112) jättis samuti pöördumisele detailsemalt vastamata, aga rõhutas, et toetab isiklikult kergete narkootikumide ostmise, müümise ja tarbimise legaliseerimist.

Üksikkandidaat Andres Inn (nr 186) avaldas veendumust, et igal inimesel on õigus elada ja hinge sees hoida või omal vastutusel oma elu lõpetada. “Seega on igal inimesel õigus saada neid ravimeid, mida ta vajab — kaasa arvatud kanepit ja kannabinoidravimeid,” rõhutas Inn.

Märkides, et tegemist on tema isiklike seisukohtadega, mitte erakonna ühisplatvormiga, kirjutas Erakonna Eestimaa Rohelised esikandidaat Marko Kaasik (nr 114), et ravimifirmade ärihuvide mõju ravimipoliitikale on küsimus, millega tuleb tegeleda Euroopa Liidu tasandil, sest ühisturul ei ole riikidel oma siseturu reguleerimiseks kuigi palju võimalusi. Samas väljendas Kaasik veendumust, et teaduslikult tõestatud on kanepi puhul vaid teatud haigusnähte leevendavad omadused, mistõttu ei paista kanepiravi tema hinnangul loodusravi meetodite hulgas silma millegi erilisega.

“Olen veendunud, et ravi peab toimuma arsti ettekirjutuse järgi, kuid mõistan, et hirm ebamäärase õigusliku olukorra ees ühelt poolt ja ravimifirmade surve teiselt poolt välistab selle Eestis,” osutas hr Kaasik. “Seega on vaja kindlat õiguslikku raamistikku nii riigi kui ka Euroopa Liidu tasandil.” 

Hr Kaasik möönis, et ta pole küll tervishoiu ja ravi küsimuste asjatundja, kuid on valmis avaldama toetust MTÜ Ravikanep üleskutses viidatud küsimuste lahendamisele, kui need Euroopa Parlamendis arutlusele tulevad.

Liberaalist üksikkandidaat Olga Sõtnik (nr 179), kes on enda sõnul tutvunud nii MTÜ Ravikanep viidatud materjalide kui ka paljude muude temaatiliste artiklite ja arvamustega, avaldas veendumust, et inimestel peavad olema suuremad võimalused oma elu ja tervist puudutavate otsuste osas.

Pr Sõtnik toetab mõtet reguleerida kannabinoidravi Euroopa Liidu tasemel ja sel moel lahutada patsiendid kriminaalsest uimastiturust. “Osutudes valituks luban seista selle eest, et kannabinoidravi oleks kättesaadav nii Eesti kui ka kõikide teiste Euroopa Liidu liikmesriikide patsientidele,” kinnitas pr Sõtnik.

Juba 21. aprillil avaldas Iseseisvuspartei sõltumatu esindajana Euroopa Parlamenti kandideeriv Juku-Kalle Raid (nr 168) pressikonverentsil arvamust, et ravikanepi võimaldamise korda on vaja lihtsustada. “Olen ka seda meelt, et kanep tuleks dekriminaliseerida,” kirjutas hr Raid samal päeval Facebookis. “[On] täiesti haige, kui kahe aknalaual kasvava taime eest vangi pannakse.”

MTÜ Ravikanep loodab, et kolmandatel Euroopa Parlamendi valimistel Eestis 25. mail kaaluvad senisest inimväärsema ravikanepipoliitika pooldajad oma hääle andmist mõnele neist kandidaatidest.

17. mail kannab Õhtuleht interneti vahendusel üle nelja kodanikeühenduse, nende hulgas MTÜ Ravikanep korraldatavat nn Eurokodanike debatti, mille juhtivateks teemadeks on infopoliitika ja uued ACTAd, “umbluu” ja teadus, uimastipoliitika valikud, inimõigused ja julgeolek. 

Suurriikide survel keelustatud ravikanep võiks olla Eesti rahvatervise pant

Kanep sativexpackpole tervisele ohtlikum kui leilisaun. Kanepivastased hoiakud ühiskonnas kahjustavad kõige rohkem neid, kes kannabinoidravi kõige rohkem vajaksid.

Kanepi mõjuainete raviotstarbelise pruukimise teema on mitmel põhjusel vastuokslik ja külvab lahkhelisid. Sellest annab teravalt tunnistust tõik, et ravikanep on Eestis olnud seaduslik juba üheksa aastat, kuid ükski arst pole seda patsientidele taotlenud.

Pooltes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas väga uimastivaenulikus Rootsis ja Eestiga võrreldes karmima uimastipoliitikaga Soomes on kannabinoidravi patsientidele praktikas kättesaadav. Juba mõnda aega pole mitmel pool maailmas küsimuseks, kas ravi kanepi mõjuainetega peaks üldse võimaldama, vaid kuidas seda teha tõhusalt ja turvaliselt.

Kanepi toimeained ja endokannabinoidsüsteem

1992. aastal tuvastasid teadlased kannabinoidiretseptoreid aktiveeriva kompleksühendi, mille nimetasid anandamiidiks. Kehaomased kannabinoidid ja kannabinoidiretseptorid moodustavad nn endokannabinoidsüsteemi, mis juhib organismis mitmeid protsesse nagu põletikud, söögiisu, valutaju, ainevahetus, uni, stressireaktsioonid, viljakus ja mälu.

Eri tüüpi retseptorite aktiveerimise mõjud on isesugused. Kui retseptor CB1 juhib pigem valutunnetust, stressi ja meeleolu, siis retseptori CB2 kaudu mõjutatakse perifeerset närvisüsteemi ja seedeelundkonda. Loodusliku kanepiürdi peamisteks (aga mitte ainsateks) mõjuaineteks on eelpoolmainitud kehaomase kannabinoidi, anandamiidiga äravahetamiseni sarnane tetrahüdrokannabinool (lüh. THC), mis aktiveerib mõlemaid retseptoreid (ning on meeleolu ja taju muutvate mõjude tõttu peamine „süüdlane“ selles, et kanep ÜRO 1961. aasta ühiskonventsiooniga keelustati) ja mittenarkootiline kannabidiool (CBD), mis aktiveerib peamiselt CB2-retseptoreid ja muuhulgas kahandab ka THC uimastavaid ja tajumoonutavaid mõjusid.

Kanep meditsiinis

Kaua visalt, kuid viimasel kümnendil üha kiiremini arenenud arstiteaduslikud kannabinoidiuuringud on ühest küljest näidanud, et paljude patsientide jaoks on kannabinoidid tõhusad, mõnikord isegi asendamatud ravimid ja teisest küljest kummutanud hulga müüte kanepi toimeainete tervist laastavate mõjude kohta. Veidi lihtsustades võib julgelt öelda, et kanep pole tervisele ohtlikum kui leilisaun.

Olukorras, kus heroiinist kangemaid opioide kirjutatakse rasketele haigetele valuraviks välja igapäevaselt, pole kanepi ravitoime eitamine ja selle ohtude suuremaksluiskamine mõistlik — eriti arvestades, et kannabinoidravi kombineerimine opioidraviga võimaldab nii opioidiannust kui ka opioidide pruukimisega seonduvaid terviseriske oluliselt kahandada.

Kannabinoidravi-vastased hoiakud ühiskonnas kahjustavad kõige rohkem neid, kes seda ravi kõige rohkem vajaksid — eakaid kodanikke ja krooniliste haiguste põdejaid. Nimelt on kannabinoidid tõhusaks ravimiks kõikvõimalike „vanadushädade“ vastu diabeedist, glaukoomist ja radikuliidist parkinsonismi, Alzheimeri tõve ja vähkkasvajateni. Samuti leevendab ravikanep tõhusalt selliseid närvihaigusi nagu hulgiskleroos ja mõned epilepsia vormid ning aitab paraneda traumajärgse stressi sündroomist, mis kimbutab paljusid sõjaveterane.

Praegu kasutatakse kannabinoide vähiravis peamiselt iivelduse- ja valuvastaste leevenditena, kuid kanepiürdipõhise ravimi „Sativex” tootja, kontserni „Bayer” juurde kuuluv farmaatsiaettevõte „GW Pharmaceuticals” on juba patenteerinud kannabinoidide kasutamise pahaloomuliste ajukasvajate ravis ning alustab peagi ulatuslikke kliinilisi uuringuid.

Muutuste tuuled

Maailm liigub üha kiiremini kannabinoididega ravimise tavapärastamise poole. Kui me ei soovi, et otsuseid selle kohta, kellele, kuidas, missugust ja kui kallist ravikanepit Eestis tulevikus võimaldatakse, langetaksid Euroopa Liidu ametkonnad, tuleb meil need küsimused kiiremas korras kohapeal lahendada.

Läbimõeldud ning Eesti riiklikke huve arvestav ravikanepi-reform, mis võimaldaks ravi kanepi mõjuainetega kõigile, kellele see näidustatud on, pole mitte ainult patsientide, vaid kogu ühiskonna huvides.

Kehaväliste kannabinoidide piltlikult öeldes rentslist üleskorjamine ja ümbermääratlemine üheks vajalikuks, ent igavaks ravimiks teiste samasuguste seas võiks kahandada noorukite huvi selle meelelahutusliku tarvitamise vastu — vanaemade luuvalurohi pole nende jaoks kindlasti sama ahvatlev kui popstaaride moedroog. Ulatuslikud uuringud USA-s, kus ravikanep on mitmes osariigis seadustatud, hajutavad hirmu, et kanepiga ravimise võimaldamine kasvatab noorukite kanepitarbimise määrasid. Ning isegi kui osa raviks mõeldud kanepist patsientide hooletuse tõttu ulakate noorte kätte satubki, ei tarvitaks nood vähemalt teadmata koosseisuga, sageli kahjulike lisaainetega „vürtsitatud“ tänavakanepit.

Omaette küsimus on, kust peaks raviotstarbelised kannabinoidid tulema. Soome ja Rootsi patsientidele tellitakse väga kallist „Sativexi” ja farmatseutilisi kanepiürte range korra alusel välismaalt. Tšehhi riik otsustas varsti pärast ravikanepi legaliseerimist kehtestada reeglid, mis võimaldavad ravikanepit ja selle saaduseid toota kohalikel ettevõtetel. Mõnedes USA osariikides on end õigustanud kanepipatsiente koondavate aianduskooperatiivide mudel. Eestil oleks võimalik valdkonna eesrindlaste kogemustest õppida ja viia ellu vaid kõige ohutumad ning tootja- ja patsiendisõbralikumad meetmed.

Ravimipoliitika muutmine patsiendisõbralikumaks sõltub lisaks ametkondadele ka poliitikutest. Kuni üldsus ei tee otsustajaile üheselt selgeks, et kannabinoidravi võimaldamine neile, kes seda vajavad, on rahva jaoks oluline, jätkub patsientide õiguste põhjendamatu piiramine ja jääb püsima ravikanepi must turg, mida ei kontrolli mitte riik, vaid kontrollivad kuritegelikud oportunistid, keda ajendab eelkõige rahaline kasu, mitte patsientide turvalisus ja heaolu.

Täiendavat lugemist: ravikanep.ee; kanepitemp.wordpress.com; „Harilik kanep kui ravimtaim“ (A. Altmets, 2007); „Kanep, avita!“ (A. Alas, K. Kivi, „Eesti Ekspress”, 13. märts 2014).

MART KALVET,

MTÜ Ravikanep juhatuse liige.

RICHARD SUIDRE,

Xinjiang Medical University

Kirjutis ilmus ajalehe “Rahvuslik Teataja” 26. numbris (aprill–mai 2014).