Author Archives: Mart Kalvet

MTÜ Ravikanep kutsub CBD-ekstraktide tarvitajaid üles andma teada soovimatutest kõrvalmõjudest

Foto: phytopluscbd.comEesti Päevalehes 30. novembril ilmunud Tuuli Jõesaare artikkel “Tervisepoe kanepiõli saatis tallinlase eluohtliku reaktsiooniga haiglasse” [1] annab mõista, et Eestis apteekides toidulisandina müüdavate kannabidiooli (CBD) sisaldusega kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada eluohtlikku serotoniinisündroomi. Artikkel kirjeldab ühe patsiendi kogemust, kes saab ravi antidepressantide ja rahustitega ning üritas rahustit Xanax arstiga konsulteerimata asendada kanepiõliga. Soovitud rahustava mõju asemel tabas patsienti hulk ägedaid soovimatuid sümptomeid. „Tundsin, nagu oleks mulle keeva vett sisse kallatud. Süda hakkas puperdama ja käed-jalad surid ära. Mul tekkisid värinad ja ajas kohutavalt iiveldama. Tasakaal hakkas ära kaduma ja pidin pikali heitma. Tekkis hirm, et ma suren ära,“ kirjeldab mitmeks tunniks haiglasse tilgutite alla viidud Kristi kontsentraadi tarvitamisele järgnenud vaevuseid.

Artiklis viidatakse Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professorile dr Anti Kaldale, kelle osutusel võis Kristil ilmneda serotoniinisündroom, s.t olukord, kus organismis on liiga palju serotoniini, mis põhjustab serotoniiniretseptorite üleaktivatsiooni. „Serotoniinisündroom on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis võib tekkida teatud antidepressantide (SSRI, SNRI) ja teiste serotoninergilist neurotransmitterite süsteemi mõjutavate ravimite ja toiduainete (soja ja muna jms) kooskasutamisel. Antud juhul võisid põhjuseks olla antidepressant ja kannabidiool,” täpsustas Kalda.

MTÜ Ravikanep hinnangul on tõenäosus, et serotoniinisündroomi võib esile kutsuda üksnes umbes 50 mg suurune CBD-annus, väga madal, ja inimestel, kes ei tarvita peale kontrollitud koostisega CBD-toidulisandi muid serotonergilist süsteemi mõjutavaid aineid, pole põhjust muretseda. Maksab silmas pidada, et kanepiürdi mittepsühhotroopsel toimeainel kannabidioolil (CBD-l) on tõepoolest kerge aktiveeriv mõju serotonergilisele süsteemile; täpsemalt on CBD ühe serotoniinisündroomiga seostatud retseptori 5HT-1a mõõduka tugevusega agonist [2, 3]. Seejuures on CBD ka paljude serotoniinisüsteemi mõjutavate antidepressantide ühe peamise laguensüümi CYP450 mõnede vormide inhibiitor [4],  mis võib omakorda võimendada antidepressantide kõrvalmõjusid ja suurendada serotoniinisündroomi tekkimise tõenäosust. Muude serotonergilist süsteemi mõjutavate ravimite, nt paljude antidepressantide kasutamisel koos CBD-ga ei saa seega sündroomi vallandumist sünergiliste mõjude kaskaadi tagajärjel tõesti välistada.

MTÜ Ravikanep rõhutab, et kannabinoidravimitel — ka mittepsühhotroopsetel, CBD-põhistel kanepitoodetel — on sarnaselt kõigile päris ravimitele potentsiaalseid soovimatuid kõrvalmõjusid. Nagu viidatud ka tänavu ilmunud andmekogus „Ravikanepiraport 2016“ (vt http://raport.ravikanep.ee; „Lisa 7. Kannabinoidid epilepsia ravis“), on CBD-põhiste ravimitega läbi viidud kliinilistes katsetes väikesel osal patsientidest esinenud soovimatuid kõrvalmõjusid nagu somnolentsus, söögiisu vähenemine, kõhulahtisus, kurnatus, ärrituvus, ülemiste hingamisteede nakkus, palavik, nohu ja isegi krambid [5]. Sellepärast tuleks ka toidulisandina müüdavate kanepitoodete raviotstarbeline tarvitamine alati arstiga kooskõlastada, eriti kui samal ajal tarvitatakse muid ravimeid ja/või püütakse mõnest pikka aega tarvitatud konventsionaalsest ravimist loobuda.

Artikkel juhib tähelepanu murettekitavatele ebakohtadele konkreetse CBD-toidulisandi päritolu ja analüüside usaldusväärsuse juures. Seetõttu ei saa välistada, et artiklis kirjeldatud ägeda vastureaktsiooni kutsus patsiendil esile mõni muu konkreetse toidulisandi koostises leidunud, ent pakendil mainimata jäetud kõrvalaine. Kuni toodet pole täiendavalt analüüsitud, on täpsemad spekulatsioonid ennatlikud, kuid kutsume käesolevaga üles inimesi, kes mõnd Eestis turustatavatest kannabidioolisisaldusega toodetest tarvitades on kogenud ebameeldivaid soovimatuid kõrvalmõjusid, neist siiski teada andma oma arstile, meile e-posti teel (juhatus@ravikanep.ee) või otse Ravimiametile vastava veebivormi kaudu: http://ravimiamet.ee/korvaltoime-teatise-vorm-ja-teave-ravimi-kasutajale [6].

MTÜ Ravikanep hinnangul on seesuguste juhtumite võimalikult põhjalik, tasakaalukas ja kallutamata kaardistamine oluline, kuna aitab saada selgemat ülevaadet kanepi ja/või selle toimeainete mõjudest, sh soovimatutest kõrvalmõjudest ja ristreaktsioonidest muude ravimitega, ning lõimida kannabinoide kiiremini ülejäänud tõenduspõhise nüüdismeditsiiniga.

Viited:

„Ravikanepiraport 2016“ koondab esmakordselt eesti keeles kokku nüüdisaegsed teadmised ravikanepist

Ravikanepiraport 2016MTÜ Ravikanep avaldas täna põhjaliku ravikanepiregulatsioonide ja kannabinoidravi teemalise aruande koos Eesti ravikanepitarvitajate küsitlusuuringuga ja ettepanekutega Eesti ravikanepimajanduse paremaks reguleerimiseks. „Ravikanepiraporti 2016“ koostajad molekulaarbioloog Siim Erik Siimut ja tõlkija Mart Kalvet avaldavad lootust, et aruanne täidab mõned olulised lüngad eestikeelses erialases kirjanduses ning aitab nii üldsusel, ametnikel, poliitikutel kui ka tervishoiutöötajatel ja patsientidel edaspidi paremini mõista nii taimse kanepi kui ka kannabinoidide raviotstarbelise tarvitamise adekvaatse võimaldamise mõjusid vastava ravinäidustusega kodanikele, ravimimajandust reguleerivatele ametkondadele ja ühiskonnale laiemalt.

„Iga kord, kui ühiskonnas on tõstatunud kannabinoidmeditsiini teema, kommenteerib mõni tervishoiuala ametnik või arst ajakirjanduses, et Eestis puuduvad kannabinoidravimite võimaldamiseks vajalikud teadmised, et patsiendid ei ole kannabinoidravist huvitatud, sest kardavad selle kõrvalmõjusid, või et Eestis üldse puuduvad sellised patsiendid, kellel kannabinoidravist kasu võiks olla. Meie raport püüab panna alust vajalikele teadmistele ja kombinatsioonis rohkem kui 400 patsienti hõlmanud küsitlusuuringuga kummutada arusaama, et ravi kannabinoididega on eestimaalastele võõras ja mittevajalik,“ märkis MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja üks aruande koostajatest Mart Kalvet.

Ligi 200 lk pikkune raport annab lühiülevaate inimese endokannabinoidsüsteemist ja seda mõjutavatest ravimitest ning kannabinoidravi võimaldamise mudelitest Kanadas, Hollandis, Iisraelis, Saksamaal ja mõnedes Euroopa Liidu riikides. Algupärane küsitlusuuring vaatleb lähemalt seda, miks ja kuidas Eestis kanepit või kannabinoidravimeid meditsiinilistel eesmärkidel tarvitatakse ning kas ja kuidas sellest arstidega räägitakse.

Koostajad on sõnastanud mõned soovitused selle kohta, kuidas kannabinoidravi keerukat ja vastuolulist valdkonda edaspidi senisest paremini reguleerida. Lisaks ettepanekule riikliku kannabinoidmeditsiini ameti asutamiseks, ravikanepiürdi ja kannabinoidide lihtsustatud ja kiirendatud korras võimaldamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu erilubadega ravimite regulatsiooni piires, kanepi raviotstarbel kasvatamises kahtlustatavate isikute süüdistamise korra muutmiseks ja riiklikult juhitud põhjaliku kanepiraviuuringu käivitamiseks taotletakse ka kanepi peamise psühhoaktiivse toimeaine dronabinooli e delta-9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) senise eksitava topeltklassifitseerimise lõpetamist.

„Seadusloome-praagi tulemusel on Eestis juba ligi kümnendi valitsenud olukord, kus kanepiürdi toimeaine ühe nime all on väga rangelt kontrollitavate psühhoaktiivsete ainete I nimekirjas, kuhu kantud ravimite võimaldamine patsiendile nõuab keerulise bürokraatliku kadalipu läbimist, teise nime all aga lisaks ka psühhoaktiivsete ainete III nimekirjas, milles leiduvaid ravimeid võib välja kirjutada iga retseptiõiguslik arst,“ kommenteeris segadust MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja raporti üks autoreid Siim Erik Siimut. “Taoline korralagedus annab mõista, et Eestis puudub ametkondlikul tasemel arusaamine kannabinoidmeditsiini kõige elementaarsematest alustest. Meie raport peaks aitama seda võimalikult kiiresti muuta. Kannabinoidravi-näidustusega patsientidel ei ole aega oodata, kuni ametkonnad end teemaga kurssi suvatsevad viia — nad on sunnitud kas seadust rikkudes end omaalgatuslikult ravima musta turu kaubaga, mille kvaliteet ja puhtus kõrvalainetest pole garanteeritud, või leppima kannatustega. Selline olukord ei teeni kellegi huve peale uimastikaupmeeste.“

Raport kummutab ka mõned levinud väärarusaamad kanepi ohutusest ja ravitoimete tugevusest. „Neile, kes loodavad sellest leida kinnitust arusaamale, et kanep on tõendatult tõhus ravim iga häda, sh vähktõbede vastu, peavad pettuma,“ hoiatas Kalvet. „Kanep ja kannabinoidid, nagu kõik päris ravimid, on piiratud ravimõjuga. Tõsiasi, et vastavate piiride tõenduspõhine väljaselgitamine pole veel lõppenud, ei ole õigustus mõõdutundetule omaalgatuslikule kanepitarvitamisele või terminaalselt haigete inimeste eksitamisele ebapiisavalt tõendatud väidetega kanepi ravitoimete kohta. Psühhoaktiivsetel kannabinoididel nagu Δ9-THC on hulk ohtlikke ja ebameeldivaid võimalikke kõrvalnähte ning ravi nendega ei sobi kindlasti igaühele. Vastupidised väited on seni olnud üks teguritest, mis juhtivate meditsiiniekspertide silmis kannabinoidravi valdkonda naeruvääristanud ja nüüdisaegse tõenduspõhise ravikanepimudeli kujundamist Eestis takistanud on. Loodetavasti aitab värske aruanne hajutada ka ebateadlikke kuulujutte kanepist kui ohutust imeravimist.“  

Raporti (PDF, 199 lk) saad alla laadida siit: http://ravikanep.ee/wp-content/uploads/Ravikanepiraport_2016.pdf

Kas ravikanepi kättesaadavus vähendab opioidisuremust?

Foto: wearechange.org

Foto: wearechange.org

Meditsiiniuudiste portaali STAT News skeptikarubriigis „Kõhutunde kontroll“ (Gut Check) analüüsib Sharon Begley uuringuid, mille põhjal väidetakse, et raviotstarbelise kanepi kättesaadavuse parendamine võib olla põhjuslikus seoses opioidide kuritarvitamise ja üleannustamissuremuse vähenemisega USA-s. 

Väide

Kui osariigis alustavad tööd ravikanepiapteegid, hakkab langema opioidide üleannustamisest johtuv suremus.

Täpsem kontekst

Ameerika Ühendriikides on 25 osariiki seadustanud ravikanepi ning 19 osariiki lubavad arsti soovitusega patsientidel osta kanepiürti vastavatest müügipunktidest-apteekidest (ingl dispensary). Sellise tendentsi pooldajad väidavad, et ravikanepi kättesaadavus vähendab opioidide kuritarvitamise määra ja üleannustamissuremust, kuna pakub alternatiivi valude leevendamiseks.

USA-s ilmneb viiest opioidide üleannustamise juhtumist kolm patsientidel, kellel on seaduslik valuvaigisti-retsept. Need on inimesed, kes võiksid opioidipõhise valuravi asemel otsida abi ravikanepist.

Seda väidet toetavad kolm hiljutist uurimust. 

2014. aastal leidsid uurijad, et osariikides, kus kehtivad mingisugusedki ravikanepiseadused, on opioidide üleannustamissuremus keskeltläbi 25 protsenti väiksem kui muudes osariikides. Taoline postuleeritud mõju paistis olevat ajas kasvav: esimesel aastal pärast ravikanepi kättesaadavaks tegemist vähenes opioidisuremus keskeltläbi 20 protsenti, kolmandal 24 protsenti ja kuuendal 33 protsenti, andsid Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise teaduskonna uurija Colleen Barry ja kolleegid teada teadusžurnaalis JAMA Internal Medicine ilmunud uurimuses. 2010. aastal (viimasel aastal, mille kohta uurijatel olid andmed) esines ravikanepi-osariikides 1729 opioidisurma eeldatust vähem.

2015. aastal ilmunud uurimus võttis täpsema vaatluse alla ravikanepit reguleerivate seaduste eri tahud. Osariikides, kus tegutsesid ravikanepiapteegid, oli opioidisuremus (eriti meeste hulgas) vähemalt 16 protsenti (ja võimalik, et kuni 31 protsenti) väiksem kui osariikides, kus apteeke polnud, märkis tervishoiu-ökonomist ja uurimuse juhtiv autor Rosalie Liccardo Pacula uurimisorganisatsiooni RAND juurest. Opioidisuremuse vähenemise peamiseks põhjuseks paistis olevat illegaalsete opioidide tarvitamise määra langus.

Tänavu juulis žurnaalis Health Affairs ilmunud uurimus näitas, et osariikides, kus kehtivad ravikanepiseadused, kirjutavad arstid tervishoiurahastus-süsteemi Medicare andmetel välja vähem valuvaigistiretsepte kui nende kolleegid teistes osariikides. See andis mõista, et kahes varasemas uurimuses täheldatud opioidisuremuse languse põhjuseks võib tõesti olla asjaolu, et arstid kirjutavad opioidipõhiseid ravimeid vähem välja.

Pacula osutusel räägivad need kolm uurimust sama loo: pärast seda, kui osariik seadustab ravikanepi, hakkab vähem inimesi surema opioidide üleannustamisse. „Kui tegemist oleks ühe või kahe uurimusega, poleks ma nii kindel,“ lisas ta. „Aga neid on kolm tükki.“

Ekspertide osutusel pole nad teadlikud ühestki eeskujulikust uurimusest, mis annaks mõista, et ravikanep võib olla „hüppelauaks“ opioidide kuritarvitamisse.

Kas tõesti?

Esimene küsimus sedasorti uuringute puhul on, kas ravikanepi seadustanud osariigid erinesid mingil muul moel teistest osariikidest. Võib-olla olid ravikanepi suhtes liberaalsetes osariikides rangemad opioidravi seiramise programmid, neis kehtisid rangemad piirangud valuravi-kliinikutele või pakuti neis kvaliteetsemaid sõltuvusravi-programme — kõik nimetatud tegurid võivad opioidide kuritravitamise ja opioidisuremuse määrasid mõjutada.

Kui 2014. aastal võtsid uurijad arvesse ravikanepiseaduste-eelsed opioidisuremuse tendentsid, osutus seos surmade ja seaduste vahel napilt statistiliselt tähendusrikkaks (s.t et tõenäosus, et seos on juhuslik, oli väiksem kui viis protsenti). Siiski õnnestus neil see kriitilise tähtsusega lävepakk ületada.

Ka RAND-i uurimuse tulemus, mis näitas opioidisuremuse vähemalt 16-protsendist langust pärast ravikanepiapteekide avamist, jäi püsima isegi pärast seda, kui uurijad „ajasid selle läbi ökonomeetrilise rullpressi“, märkis Pacula: nad veendusid, et tulemused ei johtunud pelgalt varem käivitunud tendentside jätkumisest või muudest teguritest nagu töötuse määr või rahvastiku demograafiline koosseis, mis ravikanepi-osariike teistest osariikidest eristasid. Ka Medicare’i retseptiandmete põhjal koostatud aruande järeldused jäid pärast selliste segavate tegurite arvessevõtmist kehtima.

„Üldiselt oleme leidnud tugevaid, järjekindlaid tõendeid, mis kinnitavad, et ravikanepi-apteekide avamine toob kaasa opioididega seonduva suremuse vähenemise,“ võttis oma töö kokku RAND-i töörühm. Pacula märkis, et tõenäoliselt tähendab see, et inimesed, kes muidu oleksid võinud hakata opioide kuritarvitama ja nende tarvitamise tõttu surra, leidsid abi ravikanepist.

Siiski pole praegu teada, kas ravikanepi-osariikides tegi kanepi potentsiaalsetest hüvedest patsientidega juttu suurem hulk arste või hakkasid patsiendid kanepiapteekide avamisest kuulda saades ise ravikanepist abi otsima. „Praeguseni pole veel korraldatud uuringuid, mille raames oleks seiratud seda, mida üksikud patsiendid tegelikult teevad,“ nentis Colleen Barry Johns Hopkinsi ülikoolist.

Hinnang väite tõesusele

Pärast ravikanepi seadustamist ja eriti pärast ravikanepit müüvate asutuste avamist väheneb opioidisuremus tõepoolest.

* * *

Õiendus

Paar päeva pärast ülalviidatud artikli ilmumist veebilehel STAT News avaldas USA kanepiseaduste reformimise pooldajate ühendus NORML uudise veel värskemast teadustööst, mis ilmus äsja žurnaalis American Journal of Public Health ja viitab samuti seosele ravikanepi kättesaadavuse ja opioidisuremuse taandumise vahel, täpsemalt toimivate ravikanepiprogrammide olemasolu ja surmavalt vigastatud autojuhtide organismis opioidide tuvastamise tõenäosuse vahel.

New Yorgis tegutseva Columbia ülikooli ja California Davise ülikooli uurijad võrdlesid omavahel USA 18 osariiki, kõrvutades positiivsete opioidiproovide määrasid surmaga lõppenud autoõnnetustesse sattunud juhtidel. Autorid märkisid, et osariikides, kus ravikanep on seadusega lubatud, on tõenäosus, et 21–40-aastastel autojuhtidel tuvastatakse opioidide tarvitamine, umbes poole väiksem kui sarnastel autojuhtidel jurisdiktsioonides, kus ravikanepiprogramme pole.

Uurijad sedastasid kokkuvõttes: „Toimivad ravikanepiseadused on seotud opioidiproovide positiivsuse vähenemisega 21–40-aastaste surmavalt vigastatud autojuhtide hulgas ning võivad vähendada nii opioidide pruukimise kui ka üleannustamise määrasid.“

Ravikanepi seadusliku kättesaadavuse probleem nõuab kiiret lahendust

Allikas: volteface.me / EndOurPain.org

Foto: volteface.me / EndOurPain.org

„Minu aruanne tõendab, et kanep võib leevendada paljude haigete inimeste kannatusi. Valitsus peab leidma poliitilise julguse, et aktsepteerida teaduspõhiseid põhjendusi,“ kirjutab Ühendkuningriigi uimastipoliitika reformimist taotleva erakondadeülese parlamendirühma avaldatud ravikanepi-raporti autor professor Mike Barnes ajalehes The Guardian.

Praegusel hetkel kasutad sa kanepi elementaarseid koostisosi. Kasutad sina ja kasutavad kõik teised inimesed. Seda sellepärast, et meie ajudes ja muudes meie keha piirkondades toimib looduslik endokannabinoidsüsteem, mis, nagu me nüüdseks teame, aitab meil toime tulla valuga, kontrollida liigutusi, kaitsta aju kahjustuste eest ja täita mitmeid muid loomulikke funktsioone. Üha kasvav hulk teadmisi selle loodusliku endokannabinoidsüsteemi kohta annab vankumatu teadusliku vastuse küsimusele, miks on kanepil nii palju positiivseid ravimõjusid. Lisaks sellele suhteliselt hiljuti välja selgitatud teaduslikule põhjendusele leidub arvestatav hulk kliinilisi tõendeid, mis kinnitavad ravikanepi tõhusust. Suurema ravikanepi-teemalise uuringu raames avaldab minu koostatud ülevaate nendest tõenditest täna Ühendkuningriigi parlamendi erakondadeülene uimastireformi-töörühm.

Minu väljakutse valitsusele on leida see poliitiline julgus, mida nõuab teadusliku põhjenduse aktsepteerimine, nõustuda tõenditega ja asuda kiiremas korras siin Ühendkuningriigis seadustama juurdepääsu ravikanepile arsti retsepti alusel.

Praegu on valitsus kanepi lahterdanud keelatud uimastite esimesse nimekirja, mis on mõeldud selliste ainete jaoks, mida hinnatakse meditsiinis kasutuskõlbmatuteks. Selline liigitus pole ei mõistlik ega ka järjekindel. Tõendid on selged ja nii piisavalt veenvad, et suur hulk riike, s.h Holland, Saksamaa, Hispaania ja 25 USA osariiki on juurdepääsu ravikanepile seadustanud.

Minu aruanne näitab, et leidub tugevaid tõendeid, mis kinnitavad ravikanepi tõhusust kroonilise valu, spastilisuse (insuldi või ajukahjustusega, eriti sageli aga hulgiskleroosiga kaasneva sandistava ja valulise seisundi), iivelduse ja oksendamise, eriti keemiaraviga kaasneva iivelduse ja oksendamise leevendamisel ning ärevushäirega toime tulemisel. Tõendatud on ka kanepi kasulikkus unehäirete, (nt HIV-iga kaasneva) isutuse, fibromüalgia, traumajärgse stresshäire, lapseea epilepsia ränkade vormide ja põieprobleemide ravis ning isegi mõnede vähktõbede ohjeldamisel. See nimekiri ei ole lõplik.

Ja see küsimus on paljude jaoks oluline. Kampaaniarühmituse „Lõpp valule!“ (End Our Pain) hinnangul on neid Ühendkuningriigi elanikke, kes tarvitavad kanepit peamiselt meditsiinilistel põhjustel, umbes miljon. Paljud on leidnud, et „tavalised“ retseptravimid neile lihtsalt ei mõju, või on neil ravimitel liiga rängad soovimatud kõrvalmõjud. Kuna juurdepääs kanepile on Ühendkuningriigis seadusega keelatud, riskivad kõik need inimesed kuriteosüüdistusega. Valgustatuma lähenemise omaks võtnud riikides suhtutaks neisse inimestesse kui patsientidesse, siin aga võidakse neid kohelda kriminaalkurjategijatena.

Ravikanepi kasulikkuses pole kahtlust, ent kas see on ka ohutu? Kahtlemata esineb mõnedel patsientidel lühiajalisi soovimatuid kõrvalnähte nagu peapööritus, uimasus, suukuivus, tasakaaluprobleemid ja mõnikord segadusseisund. Neid mõjusid kutsub aga eelkõige esile kanepi psühhoaktiivne toimeaine tetrahüdrokannabinool (THC). See on kemikaal, mis tekitab kanepijoovet ja mille pärast pruugivad kanepit rekreatiivtarvitajad. Kanepi teine oluline koostisosa on kannabidiool (CBD), mis pole ei seadusega keelatud ega ka psühhoaktiivne ning tegelikult isegi pärsib THC psühhoaktiivseid toimeid. Sellepärast tuleb ravikanepit toota kontrollitud tingimustes, et oleks võimalik garanteerida CBD ja THC õige tasakaal.

Arstid kirjutavad igapäevaselt välja kanepist palju kangemaid ja potentsiaalselt ohtlikumaid retseptravimeid. Igal arsti soovitatud ravimil on kasulikke ja kahjulikke mõjusid ning arsti töö on neid riske ja hüvesid vaagida, selgitada nende tasakaalu patsiendile ja võimaldada talle teadlikku valikut. Ravikanepi puhul oleks vastav protsess täpselt samasugune.

Kuidas on lugu pikaajaliste probleemidega nagu skisofreenia põhjustamine? Tõendid on vasturääkivad, kuid ilmselt võivad mõned (peamiselt ohtra THC-sisaldusega) kanepitooted kutsuda ajutiselt esile skisofreenia sümptomitele sarnaseid mõjusid ning võimendada haigussümptomeid neil, kes juba psühhoosi all kannatavad. Sellistel juhtudel, leian ma, ei peaks arst patsiendile ravikanepit määrama.

Kanepit on sajandeid tõhusa ravimina kasutatud; esimesed teated sellest ulatuvad 6000 aasta tagusesse Hiinasse. Samuti kasutati seda laialdaselt muistses Indias, Kreekas ja Roomas. Esimesena tegi kanepi ravikasutuse kohta korralikke ülestähendusi Dioscorides 1. sajandil m.a.j. Eri ajalooperioodidel on kanep olnud rohkem või vähem moes. Eriti suurt huvi tunti selle taime raviomaduste vastu 19. sajandil, mil nt sir John Russell Reynolds soovitas seda kuninganna Victoriale menstruatsioonivalude vastu.

Valitsusel on nüüd olemas teaduslikud põhjendused ja tõendid. Ning tänu kampaaniarühmituse End Our Pain ja teiste pingutustele on meil olemas muljetavaldavad isiklikud tunnistused neilt, kes praeguse olukorra tõttu kannatavad. Asugem tegudele. Seadustagem juurdepääs ravikanepile nüüd ja kohe.

Rahvaesindajad kõigist erakondadest nõuavad ravikanepi seadustamist

Foto: Drug Policy Alliance

Foto: Drug Policy Alliance

Uimastipoliitika reformimise töörühma soovitused tõstaksid Ühendkuningriigi samale pulgale 11 Euroopa riigi ja 24 USA osariigiga, kirjutab The Guardian.

Raviotstarbeline kanep tuleks Suurbritannias seadustada, leiab erakondadeülene grupp rahvaesindajaid ja lordidekoja liikmeid, kelle juhtimisel võeti ette uuring selle kohta, kuidas kanepist patsientidele kasu võiks olla.

Lordidekoja liikme paruness Meacheri juhitud töörühma soovitused tõstaksid Ühendkuningriigi samale pulgale vähemalt 11 teise Euroopa riigi ja 24 USA osariigiga, kus kodanikel lubatakse tarvitada kanepit kroonilise valu ja muude haigussümptomite leevendamiseks.

Teisipäeval avaldatud raportis kutsub töörühm valitsust üles kehtestama korda, mille alusel võimaldataks kodanikele raviotstarbelist kanepit, ja dekriminaliseerima väikeste koguste kasvatamist samaks otstarbeks.

Töörühma korraldatud uuringu raames koguti kanepi raviotstarbelise kasutamise kohta teavet rohkem kui 600 patsiendilt ja tervishoiutöötajalt ning telliti neuroloogiaprofessor Mike Barnesilt ka ülevaade avaldatud teadusuuringutest, mille raames kanepi potentsiaali tervisehädade leevendamisel hinnatud on.

Tõendid, mis kanepi tõhusust kroonilise valu, hulgiskleroosiga sageli seonduvate lihasspasmide, ärevushäire ning iivelduse ja oksendamise, eriti keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ravimisel kinnitavad, on prof Barnesi hinnangul head.

Uuringust selgus, et kanepi ebaseaduslikkusest hoolimata olid paljud patsiendid seda haigussümptomite leevendamiseks omaalgatuslikult hankinud. Samuti ilmnes, et paljudel patsientidel ei õnnestunud leida tervishoiuspetsialistide nõuandeid või juhendeid kanepiürdi tarvitamiseks ravimina. Aruande osutusel tarvitab Ühendkuningriigis kanepit ravimina vähemalt 30 000 inimest; samas viidatakse kampaaniale „Peatagem valu!“ („End Our Pain“), mille hinnangul võib kanepi raviotstarbel tarvitajate hulk riigis ulatuda isegi miljonini.

„Professor Barnesi aruande näol on meil nüüd olemas ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitavad, et kanep on ravimina tõhus suure hulga patsientide jaoks,“ rääkis Meacher ajalehele The Guardian. „Need on inimesed, kes kannatavad kõige jubedamate krooniliste haiguste all, millega kaasnevad ränk neuropaatiline valu, lakkamatu iiveldus ja ärevus, ning kõiki neid häireid on võimalik [kanepiga] leevendada — mitte igal juhul, aga paljudel juhtudel, kus retseptravimid ei mõju või kus nende kõrvaltoimed on nii talumatud, et patsient tunneb end ravimeid võtmata paremini kui neid manustades.“

„Umbes 30 000 patsienti Ühendkuningriigis riskivad praegu vahistamisega ja mõnedel juhtudel ongi vahistatud selle eest, et nad hangivad ravimit illegaalse turu kaupmeestelt, ning selline olukord on tülgastav,“ lisas Meacher. „See raha läheb narkodiileritele ja terroristidele. Kanepi ravikasutuse seadustamisega saaksime ennetada selle raha sattumist nende inimeste kätte.“

Uimastipoliitika reformi pooldajate parlamendirühma üllitatud aruanne pealkirjaga „Ravikanepi kättesaadavus: vastutulek patsientide vajadustele“ (Access to Medicinal Cannabis: Meeting Patient Needs) nõuab kanepi ümberklassifitseerimist keelatud ainete esimesest nimekirjast, kuhu on kantud meditsiiniliseks kasutamiseks teadaolevalt kõlbmatud uimastid. Esimese nimekirja ainete — kanepi, aga ka nt meskaliini ja LSD — omamine ja hankimine on lubatud ainult teaduslikel ja muudel erieesmärkidel.

Üks Ühendkuningriigi rohelise erakonna Green Party juhtidest Caroline Lucas kommenteeris: „Argumendid ravikanepi tootmise ja tarvitamise seadustamise poolt on enam kui küllaldased. Selle sammu astumine pakuks viivitamatut leevendust valu kannatavatele inimestele. Tõendid kogu maailmast näitavad, et seda on võimalik teha nii, et uimastitega kaasnevad ohud ei suurene.“

Valitsuse endine juhtiv uimastinõunik, praegune Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia professor David Nutt märkis, et kanepi raviotstarbelise kasutamise seadustamisega viivitamine on valitsusest olnud kisendavalt ülekohtune. Kanepit valu ja muude sümptomite leevendamiseks kasutavate patsientide jälitamine ja vahistamine on põhjustanud kahjusid ja raisanud tohutul hulgal maksumaksjate raha politsei ja kohtute töö tasustamisele, lisas prof Nutt.

„Kanep on olnud ravimina kasutusel rohkem kui 4000 aastat. Ühendkuningriigi farmakopöasse kuulus see 1971. aastani, mil USA sundis meid seda uimastitevastase sõja korras kõrvaldama. Praeguseks on rohkem kui 200 miljonil ameeriklasel juurdepääs ravikanepile, meil aga mitte,“ märkis Nutt.

Kanadas Montrealis tegutseva McGilli ülikooli kanepiuurija Mark Ware ütles, et kui Ühendkuningriik kavatseb tõsimeeli ravikanepi seadustada, tasuks neil võtta õppust Kanadas ravikanepile kohaldatud juriidilisest raamistikust.

„Me oleme juba lahendanud hulga probleeme, millega Ühendkuningriik paratamatult tegelema peab hakkama,“ rääkis ta, viidates küsimustele nagu kontrollitud kvaliteediga kanepi tarnimine, vajadus mitmete sortide ja eri manustamisviiside järele, ravimi kasutamise alase juhendamise pakkumine ja terviseohtude maandamine. „Ravikanepi kättesaadavus on teema, millega tuleb tegelda otsekoheselt, avatult ja koostöiselt,“ märkis ta. „See ei ole teema, mille ignoreerimist patsiendid või tervishoiutöötajad endale lubada saaksid.“

* * *

Vaata ka:

Toetus ravikanepile on ühiskonnas oluliselt tõusnud

Allikas: drugpolicy.org

Allikas: drugpolicy.org

Rahva hoiakuid kraadivad küsitlusuuringud on alati huvitavad, kuid nende tõlgendamisega peab olema ettevaatlik, kuna pealiskaudne kajastus võib pilti tegelikkusest oluliselt moonutada. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut (YI) läbi viidud väärtushinnangute-teemalise küsitluse raames kogutud andmete lähem vaatlus näitab, et nende põhjal ei saa väita paljutki, mida avalik-õiguslikus meedias juba väidetud on.

Kanepiravi toetab 84% elanikkonnast?

Reedel, 5. augustil avaldas Rahvusringhääling uudise pealkirjaga „Uuring: 93 protsenti on vastu kanepi tarvitamisele“, milles väideti m.h, et 62 protsenti YI küsimustele vastajatest leiab, et kanep ravimina võiks olla lubatud ja et selles küsimuses on pooldajatel ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides.

YI kodulehel avaldatud küsitlusvastustest nähtub, et toetus on tegelikult suuremgi; koguni 84,1 protsenti vastanuist pidas kanepi tarvitamist meditsiinis mingitel tingimustel õigustatuks. See rõõmustab, kuna 2014. aasta novembris vastas TNS Emori läbi viidud uuringu raames küsimusele „Kuivõrd pooldate, et teatud ravitoime tõttu võiks kanep arsti retsepti alusel olla Eestis laiemalt kasutusel?“ kindla või suhteliselt kindla „jaa“-ga vaid 41 protsenti küsitletuist.

Toetuse kasv kannabinoidravile näitab, et vähem kui poolteise aastaga on Eesti üldsuse teadlikkus kannabinoidmeditsiinist oluliselt kasvanud — loodame, et meiegi tegevusel on selles oma osa. Rõõm positiivsest tulemusest oleks aga suurem, kui väärtushinnangu-uuring ise oleks olnud paremini konstrueeritud ja kui ajakirjandus ei võtaks selle tellijate tõlgendusi puhta kullana.

Uuringu tõsiseltvõetavusest

Juba tänavu märtsis avaldas ERR uudise pealkirjaga „Ühiskonnauuringute Instituudi sõnul neil poliitilist agendat ei ole“, milles Tartu Ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja Veronika Kalmus tõstis esile YI uuringu mitmeid puuduseid: poliitiliste eelistuste väljaselgitamisel ei pruugi veebiküsitlus tõeseid vastuseid anda; veebiküsitlusele vastajate koosseis on kallutatud ea, elustiili, kapitaliseerituse jm poolest, ning küsitlustulemusi võib mõjutada eelhäälestamine küsimustega hirmutavatel või polariseerivatel teemadel.

Tollessamas artiklis distantseeris uuringujuht Juhan Kivirähk küsitluse läbi viinud Turu-Uuringute AS-i selgesõnaliselt uuringu koostamisest ja selle tulemuste tõlgendamisest, öeldes: “See ei ole Turu-uuringute uuring, me pakkusime ainult küsitlustööd, aga oma küsitlusi alustades me alati vaatame oma küsimustiku läbi sellest aspektist, et see oleks neutraalne, tasakaalus ja vastajat kuhugi poole ei kallutaks. “

Eelöeldut arvesse võttes ei saa MTÜ Ravikanep YI küsitlusest paistvat tugevat toetust ravikanepile kaljukindlaks pidada. Ehkki loodame, et toetus on aastatega tõusnud, ei saa me YI uuringu põhjal seda tegelikult järeldada. Igal juhul on selge, et üldsuse teavitamist ja instantside survestamist nüüdiseagse, tõenduspõhise, mõistuspäraselt reguleeritud kannabinoidravi teemadel tuleb jätkata, kuni see on saanud tegelikkuseks.

Rohkem süvenemist, ajakirjanikud!

YI esindaja väitis ERR-i uudises m.h, et kanepi legaliseerimist ei pea õigustatuks 87 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, järeldades sellest, et kanepi legaliseerimise arutelu on ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi initsiatiivil, samas kui eestimaalaste enamiku hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema.

Pilk YI kodulehel avaldatud küsitlusvastustele ütleb, et selline järeldus on meelevaldne. Küsimusele „Palun öelge, kas kanepi legaliseerimine on alati õigustatud, mitte kunagi õigustatud või on tõde kusagil vahepeal?“ on kindlalt eitava vastuse „Mitte kunagi õigustatud“ andnud ainult 59,5 protsenti vastanuist, samas kui 37,4 protsenti on andnud kümnepunktisel astmikul muid punkte valides mõista, et mingitel tingimustel peavad nad „kanepi legaliseerimist“ õigustatuks.

Üks huvitav järeldus, mida samade andmete põhjal teha saaks, on, et tervelt 3,9 protsenti elanikkonnast toetab kanepituru tingimusteta legitimiseerimist, s.h kõikide piirangute kaotamist kanepi ja selle saaduste tootmisele, müügile-ostule, reklaamimisele ja tarvitamisele. Esiletõstetud puuduseid uuringu metoodikas arvesse võttes me sellist järeldust siiski tegema ei kiirusta, nagu me ei kiirusta nõustuma YI järeldustega uuringu muude punktide osas.

MTÜ Ravikanep hinnangul ei ole kanepi legaliseerimise teemalise küsimuse selline püstitus mõistlik ning sellele antud vastused ei võimalda teha jõuliseid järeldusi rahva tegelike eelistuste ja hoiakute kohta. Kuni mõiste „legaliseerimine“ pole sisustatud tähendusega, sisustab iga küsitletu selle ise.

YI tänavuses uuringus kajastuv napp toetus legaliseerimisele on seda kummalisem, et 2014. aastal andsid TNS Emori uuringus küsimusele „Kuivõrd pooldate, et sarnaselt tubaka-, alkoholi- ja ravimiturgudega reguleeriks ja kontrolliks riik ka kanepiturgu?“ pooldava või pigem pooldava vastuse 67 protsenti küsitletuist. Tõenäoliselt ei peegelda toonase küsitluse tulemuste diametraalne lahknevus tänavu jaanuaris läbi viidud YI uuringu tulemustest mitte rahva tegelikku suhtumist, vaid johtub m.h YI esitatud küsimuse sõnastuse puudulikkusest. 

MTÜ Ravikanep on alati valmis pakkuma abi ja oskusteavet kanepiteemaliste rahvaküsitluste koostamisel, et küsimused saaksid võimalikult sisukad ja neutraalsed ning tulemused võimalikult informatiivsed. 

 

Kaks rahvaalgatust, üks sõnum: ravikanep peab jõudma patsientideni!

Foto: drugpolicy.org

Foto: drugpolicy.org

Tung kanepiravi mõistliku ja ohutu reguleerimise poole on Eesti kodanikuühiskonnale tiivad andnud. Neljapäeval, 28. juulil ilmus rahvaalgatuste petitsioonikeskkonda koguni kaks asjalikku reformikava, mis mõlemad taotlevad Riigikogult kannabinoidravi-umbsõlme mõistlikku lahtiharutamist.

MTÜ Ravikanep soovitab põhjalikult tutvuda mõlema petitsiooni sisuga ja allkirjastada elektrooniliselt kas mõlemad või see, mis tundub kahest asjalikum. Ükskõik, kumma ettepanekutekomplekti arutuselevõtt Riigikogus oleks igal juhul suur hüpe edasi, välja senisest ajaloolisest tupikust.

MTÜ Ravikanep tervitab iga sammu, mis vastava näidustusega patsientidele kannabinoidravi kättesaadavamaks teeb. Oleme alati valmis selliste sammude kavandajaid oma pädevuse ja võimaluste piires abistama.

Petitsioon “Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha”: https://rahvaalgatus.ee/topics/cde86956-ae36-4f04-b1d0-38277147512b/votes/5369bfaf-0d4a-46f5-bfea-4d1f1ce295c4

Petitsioon “Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule”: https://rahvaalgatus.ee/topics/059ea23f-cef3-4ab5-a138-adfe915328ee/votes/570ac928-5633-4aac-9b74-44b808ecb8f4

Kuidas suhtuda kanepiga ravijatesse?

http://www.drugpolicy.org/realistic-marijuana-user-stock-images

Foto: Drug Policy Alliance

Ehkki nii mõnegi hea tervise juures, seadusekuuleka ja muidu ontliku kodaniku jaoks tundub esmapilgul lihtne tunnistada igas olukorras ülemaks kehtivad seadused, nende jõustajate pädevus ja jõustamismeetmete proportsionaalsus, hakkavad õige ja vale piirid nihkuma, kui meid või meie lähedasi tabab olukord, kus tõhusaim viis säilitada tervist ja elukvaliteeti on seaduseid rikkuda.

See olukord ei ole hüpoteetiline — Eestis leidub inimesi, kes ravivad end omaalgatuslikult medikamentidega, mida tervishoiusüsteem neile ei võimalda, hankides neid mustalt turult või kasvatades ise. Mõned satuvad politsei ja prokuratuuri huviorbiiti, mõistetakse süüdi ja peavad kandma karistust paragrahvide alusel, mis keelavad narkootiliste ainete käitlemist. Praktikas tähendab see trahve ja menetluskulusid, aresti ning mõnikord ka tingimisi või koguni reaalset vabadusekaotust. 

Esialgu moodustavad võimaliku kannabinoidravi-näidustusega patsiendid kõigist kanepi ebaseaduslikest tarvitajatest suhteliselt väikese osa. Ehkki võib väita, et mis tahes uimastava aine regulaarne pruukija leevendab mingisuguseid vaevuseid, nt stressi või suhtluspuuet, pole õige rekreatiivpruukijate enamikku võrdsustada tõsiste haigetega, kelle jaoks kanepi toimeained võivad olla ainsaks jätkusuutlikuks leevenduseks kroonilistele, ravimatutele sümptomitele. Ometi tuleks volitamata farmatseutilist eneseabi vaadelda laiemal taustal, milleks on keelatud ainete tarvitamine üldiselt. 

Kanep on kõige levinum keelustatud uimasti, mille tarvitamise määrad on pärast kümnendi kestnud kerkimist juba aastaid püsinud stabiilsed. Vähemalt veerandil Eesti keskkoolilõpetajatest on kanepikogemus. Euroopa uimastiseirekeskuse EMCDDA hinnangul on valdav osa siin tarvitatavast kanepist kasvatatud kohapeal. Seadused, mis keelavad tarvitamist-kasvatamist ja mille alusel karistatakse aastas mõndasadat kodanikku, on tegelikkuse ees ilmselt jõuetud. Nende jõustamine toimib pigem halva õnne loteriina kui tõhusa heidutusmeetmena, suurendades umbusaldust ametkondade ja riigi suhtes ning soodustades „õilsate salakaubitsejate“ tegevust, kes keelatud ravimeid patsientidele vahendavad ja keda reguleerimata turul on tihti võimatu eristada tavalistest narkodiileritest. 

Olukorras, kus suurem osa riskigruppidest hangib, kasvatab ja tarvitab kanepit karistamatult ning politsei kanepiseaduste pisirikkujaid aktiivselt ei kimbuta — viimastel aastatel on kasvatamise eest karistatud peamiselt selliseid väikekasvatajaid, kelle peale keegi on kaebuse esitanud —, on raske kiita heaks ravinäidustusega kodanike nuhtlemist meeleheitliku eneseabi kohaldamise eest, isegi kui selline ravi pole nüüdismeditsiini vaatevinklist veel piisavalt tõendatud. 

Aiandushuvilise naabri juhtum

Üdini seadusekuulekal kodanikul pole ka pärast selliste asjaolude vaagimist vaja pikalt mõelda, sest kanepikasvatajast naabrile politsei kutsuda on tema seisukohast igal juhul õigem kui kuritegevust ühelgi kujul sallida. Neil, kes pole karmide uimastiseaduste põhjendatuses täiesti veendunud, on märksa keerulisem seisukohta kujundada. Enne ametkondade asjassesegamist tuleks olukorda objektiivselt hinnata. Kas tarvitaja või kasvataja tegevus teeb tüli kaaskodanikele? Kas ta käitub aine mõju all ebaadekvaatselt või agressiivselt? Kas taime spetsiifiline hõng levib naabrite juurde või tänavale? Kas need küsimused võiksid olla lahendatavad politsei sekkumiseta, heanaaberliku manitsemise ja korralekutsumisega? Iga juhtum on isesugune ja üldistada keeruline, ent minu hinnangul võiks juhul, kui ainsaks mureküsimuseks on kanep, inimesega kõigepealt rääkida ja muret rahulikult selgitada. 

Ma ei taha selle soovitusega heaks kiita omaalgatuslikku ravi mitte mingite ravimite, eriti mitte psühhoaktiivsete ainetega. Kanepi kohta on levinud sama palju alusetuid müüte kui muude trendikate „imerohtude“ kohta. Selliste müütide ajel tegutsemise ohtlikkust näitlikustas teravalt naatriumkloriti raviotstarbel tarvitajate kildkonna juhtum. Olukorras, kus ühest küljest on kannabinoidravi kuulutatud mittevajalikuks ja kanepiürt nüüdisravimitega võrreldes alaväärtuslikuks ning teisalt võtab riik riigi järel vastu seaduseid, mis kanepi meditsiinilist rakendamist hõlbustavad ja nädalast nädalasse ilmuvad üha uued kannabinoidsüsteemi moduleerimise ohutust ja tõhusust kinnitavad tõendid, on krooniliste haigustega, meeleheitel patsiente aga kerge radikaliseerida ja tõenduspõhisest nüüdismeditsiinist üldse eemale peletada. Tavapärase ravi omaalgatuslik täiendamine kannabinoididega on minu hinnangul siiski väiksem patt kui arstiteaduse ja tervishoiusüsteemi täielik eitamine-umbusaldamine ning samamoodi võiksid sellesse suhtuda nii meditsiinitöötajad, jõustamisametnikud kui ka heasoovlikud naabrid. 

Politseinike ja arstide vastutuskoorem

Veel raskem kui tavakodanikul on keelukorra tingimustes kanepi raviotstarbelistesse tarvitajatesse-kasvatajatesse inimlikult suhtuda jõustamis- ja kohtuametnikel. Täie ranguse juures rakendamisel kriminaliseeriksid kehtivad udusevõitu seadused nii suure osa elanikkonnast, et igasse peresse mahuks paar roimarit. Arukas politseinik mõistab, et selline olukord pole jätkusuutlik ja peab kunagi muutuma. Seni aga, leian, võiksid jõustamisametnikud kodukasvatamist deprioritiseeriva hoiaku ametlikustada, kuulutades avalikult, et täiendavate raskendavate asjaolude puudumisel kanepi väikekasvajatajaid ja tarvitajaid ei karistata. Prokuratuuri esindajad võiksid hakata kanepijuhtumite menetlemisel ravivajadust arvesse võtma ning kui see on tõendatud, pakkuda kahtlusalusele automaatselt oportuniteeti — sest, olgem ausad, pole olemas avalikkust, mille huvides oleks karistada haigeid iseenda tervise omavolilise mõjutamise eest. 

Kõige keerulisema valiku ees seisavad selles probleemistikus ehk isegi arstid. Patsiendil, kes on avastanud, et kanepiürdi suitsetamine leevendab tema tervisehäireid tõhusamalt ja kõrvalnähtude-vabamalt kui tavaravi, on lihtsam kätt piibu järele sirutada kui arstil see heaks kiita. Arstide võimalusi kannabinoidravi määrata piiravad aga Euroopa ja Eesti ravijuhendid, keelustatusest johtuvalt hõre tõenduspõhi ning nüüdismeditsiini üldine raamistik, mis eelistab peaaegu alati puhtaid toimeaineid looduslikele komponendikokteilidele ja mille jaoks suitsetamine manustamisviisina on vastuvõetamatu. Arstil on küll võimalik taotleda puhta toimeaine dronabinooli, ürdipõhise tinktuuri nabiximolsi või isegi laboratoorsetes tingimustes kasvatatud ravikanepiürdi Bedrocan maaletoomist, kuid needki lahendused ei sobi igale patsiendile. 

Kõige tähtsam on vähendada kahjusid

MTÜ Ravikanep esindajana leian, et arst, kes pärast patsiendi kannabinoidravi-vajaduse hindamist kõige värskemate ja kvaliteetsemate olemasolevate tõendite valguses leiab, et ravi kannabinoididega siiski pole põhjendatud, kuid kelle patsient jätkuvalt kinnitab, et kanepist saadav leevendus on suurem ametlikult määratud ravimite pakutavast, ei peaks kanepitarvitamist küll heaks kiitma, kuid võiks anda nõu, mismoodi patsient peaks end hoidma, kui ta otsustab kannabinoidravi omal käel jätkata. Tutvustada tuleks musta turu kanepiga seonduvaid terviseriske, võimalikke kahjude vähendamise meetmeid ja teistsuguste manustamisviiside eeliseid suitsetamise ees. Samuti tuleks selgitada, mida teha soovimatute mõjude ilmnemisel. Ilmselt mõistab iga arst, et mõnikord liigub seadusandlus aeglasemalt, kui patsientide vajadused nõuaksid, ning et täielikust eitamisest ja tõrjumisest on nii haigetele kui ka tervishoiusüsteemile ja rahvatervisele rohkem kahju kui kasu. 

Ei saa välistada, et ravivajaduse laialdasem tunnustamine toob kaasa soovimatuid tagajärgi ennetuses. Näiteks võivad alaealised hakata rekreatiivpruukimist põhjendama ravivajadusega. On selge, et alaealiste puhul ei saa sellisest „eneseabist“ samamoodi mööda vaadata kui täiskasvanute puhul — muu hulgas seetõttu, et kanepi sage tarvitamine on arenemisjärgus kesknärvisüsteemile ohtlik. Küsimus, kuidas peaks lapse uimastipruukimisele reageerima lapsevanem või haridustöötaja, nõuab pikemat eraldi artiklit, kuid arvesse tuleks võtta, et invasiivsed, hirmutamispõhised sekkumised nagu politseikoerte koolikutsumine või sageli valepositiivseid ja -negatiivseid tulemusi andvate pissiproovide võtmine pole kusagil soovitud tulemusi andnud, vaid pigem võimendanud probleeme. 

Korjandus karistuspoliitika ohvrite toetuseks oli edukas

annetus_1405_1100MTÜ Ravikanep kogus annetustena 1680 eurot, et tasuda kanepi oma tarbeks kasvatamise eest karistatud* vanapaari menetluskulud. 95 kaastundlikku eestimaalast annetasid kolme päevaga vajamineva summa. Suur tänu teile — teie kiire ja helde käitumine sisendab lootust, et kunagi võidab hea sõna võõra väe, lõppeb patsientide ahistamine ja kriminaliseerimine ning tagurlikud, kontraproduktiivsed uimastiseadused asendatakse inimlikuma, tõenduspõhise süsteemiga.

Ei tohi aga unustada, et antud juhtum on vaid üks sadadest. Eestis mõistetakse kanepit loata kasvatanud inimestele kriminaalkaristusi rutiinselt ja sageli. Isegi kui lahketel kaastundjatel jätkuks indu ja vahendeid neile kõigile määratud ebaõiglaste koormiste katmiseks, ei kaotaks see märksa julmemat ebaõiglust — põhjendamatuid ja kustutamatuid kriminaalkaristusi.

Riik, mis nuhtleb oma kodanikke tõendatult tõhusa ravimtaime tarvitamise ja kasvatamise eest, on ise haige. MTÜ Ravikanep on endale võtnud eesmärgiks leida sellele haigusele ravi. Üheks sammuks eesmärgi saavitamisel on arstide ja ametkondade veenmine, et kannabinoidravi-näidustusega patsiendid on tegelikult olemas, ehkki mõned neist ravivad end arsti teadmiseta. Seetõttu palume kõigil, kes on teinud katset leevendada mõnd tervisehäiret kanepi või selle saadustega, vastata meie koostatud veebiküsitlusele, mis kestab 15. juunini. Kui Sul on olemas arsti soovitatud või omaalgatusliku, meeldiva või ebameeldiva, tõhusa või ebatõhusa kanepiravi kogemus, saad aadressil https://raport.ravikanep.ee u 20 minutiga täita anonüümse küsimustiku. Kui Sa ei saa või ei soovi mingil põhjusel veebiküsitlusele vastata, kirjuta, palun meile juhatus@ravikanep.ee.

Suur tänu veelkord kõigile annetajatele ja vastajatele! Tänu teile on Eestis natuke parem elada.

* Eesti Ekspressi 11. mai artikkel „Kuidas vanapaar  kanepi kasvatamise pärast kolm vangla-aastat sai“ 

Aita! Leevendame ebaõiglase karistuse raskust!

Foto: Drug Policy Alliance

Foto: Drug Policy Alliance

annetus_1405_1100

annetus_1305_0930

Tartu Maakohus mõistis hiljuti viie kanepitaime kasvatamises süüdi abielupaari, kelle juhtumit kajastab 11. mai EE artikkel “Kuidas vanapaar kanepi pärast kolm vangla-aastat sai”*. Kui usud, et selline karistus on ebaõiglane, toeta võimalusel rahaliselt — tasume koos nende menetluskulud (kokku 1680 eurot). Annetajatel palume teha ülekanne MTÜ Ravikanep arveldusarvele Swedbank’is EE892200221057621978 ja märkida ülekande selgitusse “Annetus vanaemale”. Annetaja isikuandmeid ei jaga ühing ilma annetaja enda soovita mitte kellegagi.

Anname oma kodulehel ja Facebooki-lehel kohe teada, kui vajalik summa on koos. Kui annetusi peaks laekuma ka pärast korjanduse lõppu, anname avalikult teada, kui palju rohkem neid tuli ja kanname soovi korral tagasi.

Uimastiärikalt kanepi hankimine isiklikuks tarbeks pole kriminaalkorras karistatav. Kodanikke, kes narkokaupmeestega suhelda ega teadmata päritolu ja koostisega kanepit hankida ei soovi ja oma loodetava ravimi ise kasvatavad, kohtleb riik aga kui ohtlikku narkojõuku. Kuni patsiendid arstidega “kahtlast” teemat jutuks võtta ei julge ja arstid avalikkuse halvakspanu peljates seaduslikke kannabinoidravi-soovitusi ei väljasta, on loomulik, et kodanikud kroonilistele tervisehädadele lahendusi otsides musta turu poole pöörduvad või kanepit omal käel kasvatada proovivad.

Kutsume kanepi meditsiinilise toimega kokku puutunud kodanikke vastama ka MTÜ Ravikanep anonüümsele veebipõhisele küsitlusuuringule. Vastamiseks umbes 20 minutit aega nõudva küsitlusuuringu eesmärk on kaardistada kannabinoidravi vajadust Eestimaa elanikkonna hulgas ja lisada tõenduslikku kaalu väitele, et Eestis on rohkem kui üks patsient, kellele kannabinoidravi peaks olema muude ravivõimaluste kõrval kättesaadav. 15. juunini kestvat küsitlusuuringut saad eesti või vene keeles täita aadressil https://raport.ravikanep.ee

Peale selle soovitame jõustamis- ja kontrollorganite töötajail, kes on mõistnud praeguste uimastivastaste seaduste kontraproduktiivsust ja kodanikuvaenulikku olemust, kaaluda liitumist endiseid ja praeguseid narkopolitsei- ja tollitöötajaid, prokuröre ja täitevametnikke ühendava rahvusvahelise organisatsiooniga LEAP (Law Enforcement Against Prohibition; korrakaitsetöötajad keeluseaduse vastu). Liitumise kohta leiate infot aadressil http://www.leap.cc/membership/. Kui vajate abi tõlkega, oleme meeleldi valmis aitama.

*(http://ekspress.delfi.ee/kuum/kuidas-vanapaar-kanepi-parast-kolm-vangla-aastat-sai?id=74474981).

 

Lisainfo:
Mart Kalvet
juhatus@ravikanep.ee
509 6286


Siim Tuisk
5251946