Tag Archives: Ravikanepiraport 2016

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kannabinoidravi küsimusi

Foto: Riigikogu Facebook

Sotsiaalkomisjoni istung Riigikogus

7. veebruaril kogunes Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnisele istungile arutama kaht rahvaalgatust, mis taotlesid kannabinoidravimajanduse patsiendisõbralikumat korraldamist. Lisaks petitsioonide autoreile ning Sotsiaalministeeriumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Ravimiameti, Haigekassa, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajatele olid kohale kutsutud ja esinesid ettekandega ka MTÜ Ravikanep esindajad.

Esimesena sõna saanud Elver Loho, petitsiooni „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule“ autor, rõhutas vajadust kanepi mõnuainena pruukimise ja kannabinoidide raviotstarbelise kasutamise probleemistike selge eristamise järele, palus suunata mittemeditsiinilise kanepikasutuse riikliku reguleerimise teema edasiseks arutamiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning loovutas ülejäänud sõnavõtu-aja teise petitsiooni esitajale Aleksander Laanele Erakonnast Eestimaa Rohelised.

Hr Laane tõstis lühikeses ettekandes eeskujuliku lahendusena esile Saksamaal märtsis jõustuvat ravikanepiseadust ja pakkus välja kolm ettepanekut kannabinoidravi reguleerimiseks Eestis: lõpetada kanepi peamise toimeaine Δ9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) e dronabinooli eksitav topeltklassifitseerimine narkootiliste ainete I ja III nimekirja ning liigitada Δ9-THC selgelt III nimekirja, asutada kanepi omamaise tootmise reguleerimiseks riiklik kanepiamet, nagu ÜRO 1961. aasta ühiskonventsioon seda ette näeb, ning viia läbi kannabinoidravi riiklik tõhususuuring.

Järgmiseks sõna saanud MTÜ Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet tõstis esile lõhet kliiniliste uuringute ja praktilise raviotstarbelise kanepikasutuse vahel. “Kannabinoididel, sh taimsel kanepil on nüüdismeditsiinis erandlik koht, seda mitte ainult keelustamisest tingitud uurimispiirangute, vaid ka toimete hulga ja keerukuse ning toimeainete kokteilide varieeruvuse tõttu,” selgitas Kalvet. “Kanepiürt kui toimeainete sünergiline kompleks ei mahu hästi tõenduspõhise nüüdismeditsiini fookusesse — individuaalsed efektid on ilmselgelt olemas, ent sageli nõrgemad kui spetsiifiliseks raviks mõeldud tavaravimitel. Kuid ärgem unustagem, et mitte ükski tavaravim ei paku sedavõrd laia spektrit sekundaarseid soovitavaid ravitoimeid kui kanep — isegi mitte kanepi üksikud toimeained!” Mart Kalveti ettekande täielikku teksti saad lugeda siit.

Mullu avaldatud andmekogule “Ravikanepiraport 2016” viidates kirjeldas hr Kalvet põgusalt Hollandi, Kanada ja Saksamaa eeskujulikke regulatsioonimudeleid ning tõstis esile mõnede teiste riikide programmide kitsaskohti nagu kannabinoidravimite kõrge hind, piiratud valik ja kasvatuskooperatiivide puudulikult reguleeritud tegevus.

Molekulaarbioloog ja MTÜ Ravikanep juhatuse liige Siim Siimut tutvustas komisjonile järgmiseks mullu läbi viidud ja “Ravikanepiraportis 2016” avaldatud ravikanepipatsientide küsitlusuuringu tulemusi, mis annavad mõista, et omaalgatuslik ravi kannabinoididega on Eestis üllatavalt levinud ja et enamasti viiakse seda läbi raviarsti teadmiseta, ehkki leidub ka patsiente, kellel on piiritaguse arsti soovitus või retsept. Valdav enamus patsientidest hangib kanepi mustalt turult; paljud tarvitavad seda ka mittemeditsiinilistel eesmärkidel. Küsitlusuuringut täies mahus vt teatmikust “Ravikanepiraport 2016”, lk 61–75.

Seejärel said sõna kohale kutsutud eksperdid. Ravimiameti esindaja selgitas, millised kannabinoidravimid nüüdisaegses tõenduspõhises meditsiinis kasutusel on ning millistel alustel ja millises korras on Eesti arstidel neid kui müügiloata ravimeid võimalik praegu raviks määrata. Lühidalt tutvustati eri riikide kannabinoidravi võimaldamise mudeleid.

Tervise Arengu Instituudi esindaja keskendus kanepi uimastina tarvitamise ja sellega seonduvate probleemide levimusele Eesti elanikkonna, eelkõige koolinoorte hulgas; kannabinoidravi teemasid ettekandes ei käsitletud.

Järgmine esineja esitas Eesti Arstide Liidu seisukohad: kanep on keelatud samadel alustel amfetamiini, heroiini ja oopiumiga, psühhoaktiivne THC ladestub rasvkoes ja pikendab intoksikatsiooni, võib tekitada psühhoose, kasvajaid, arenguhäireid ja ränka sõltuvust. Arstide Liidu hinnangul loobuti kannabinoidravimite kasutamisest 20. sajandil, kuna leiti tõhusamad ja kõrvaltoimevabamad sünteetilised ravimid.

“Tänaseks ei ole suudetud selgitada  kanepist toodetud ravimite konkreetseid näidustusi, kuigi on leitud mõningast toimet sümptomite subjektiivsel leevendamisel võrreldes platseeboga,” sedastas Arstide Liit. “Tõenduspõhise meditsiini areng ja kombineeritud  ravi erinevates valdkondades suudab tagada vajaliku ravivastuse, ning täiendav kanepi baasil loodud ravim ei saa kunagi olla esmavalik, pigem üksikjuhtudel täiendav vahend haiguse finaalstaadiumis.” Liidu osutusel on selliste üksikjuhtude lahendamiseks Eestis loodud toimiv süsteem, kuid senini on vajadus nende hinnangul olnud pea olematu.

“Kanepisse kui sõltuvust tekitavasse narkootilisse ja eelkõige psüühikat mõjutavasse mõnuainesse tuleb suhtuda täie tõsidusega,” märgiti avalduses, “sest on olemas kindel seos kanepitarvitamise ja liiklustraumade, samuti varavastaste kuritegudega.” (Vt ka ERR-i uudist Eesti Arstide Liidu kanepi-avalduse kohta.)

Ettekannetele järgnes elav arutelu, mille käigus esitati küsimusi, kommentaare ja täpsustusi kõigile esinenutele. Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindaja avaldas lootust, et väited arstide hirmude kohta on liialdatud ja et kannabinoidravimi-retsepti kirjutamisele ei repressioone ega ka kolleegide halvakspanu ei järgne. Patsientidel, kes on kannabinoidravi omaalgatuslikult alustanud ja sellest abi saanud, soovitasid Arstide Liidu ja Perearstide Seltsi esindajad sellest oma raviarstiga avameelselt rääkida. Justiitsministeeriumi esindaja nentis, et nt Hollandis ja mõnedes USA osariikides valitsevad kanepi keelustatuse ja praktilise kättesaadavuse vahel käärid — müük ja tarvitamine on keelatud, ent sellele vaadatakse läbi sõrmede. Samuti leidis justiitsminiseeriumi esindaja, et ravimõjude lootuses kanepit hankivaid kodanikke ei ole mõistlik karistada samadel alustel seaduserikkujatega, kes kasvatavad kanepit rikastumise eesmärgil, ja avaldas lootust, et tulevikus hakatakse selliseid juhtumeid paremini eristama. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas vajadust täpsema terminoloogia järele ja palus, et “ravikanepi” asemel räägitaks “arsti ettekirjutusega tarvitatavatest sertifitseeritud kannabinoidravimitest” ning “rekreatiivkanepi” asemel “enese uimastamiseks tarvitatavast kanepist”.

Riigikogu sotsiaalkomisjon langetab otsuse selle kohta, kas ja kuidas kannabinoidravi parema võimaldamise küsimuste arutelu jätkatakse, järgmise nädala esmaspäeval.

MTÜ Ravikanep kutsub CBD-ekstraktide tarvitajaid üles andma teada soovimatutest kõrvalmõjudest

Foto: phytopluscbd.comEesti Päevalehes 30. novembril ilmunud Tuuli Jõesaare artikkel “Tervisepoe kanepiõli saatis tallinlase eluohtliku reaktsiooniga haiglasse” [1] annab mõista, et Eestis apteekides toidulisandina müüdavate kannabidiooli (CBD) sisaldusega kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada eluohtlikku serotoniinisündroomi. Artikkel kirjeldab ühe patsiendi kogemust, kes saab ravi antidepressantide ja rahustitega ning üritas rahustit Xanax arstiga konsulteerimata asendada kanepiõliga. Soovitud rahustava mõju asemel tabas patsienti hulk ägedaid soovimatuid sümptomeid. „Tundsin, nagu oleks mulle keeva vett sisse kallatud. Süda hakkas puperdama ja käed-jalad surid ära. Mul tekkisid värinad ja ajas kohutavalt iiveldama. Tasakaal hakkas ära kaduma ja pidin pikali heitma. Tekkis hirm, et ma suren ära,“ kirjeldab mitmeks tunniks haiglasse tilgutite alla viidud Kristi kontsentraadi tarvitamisele järgnenud vaevuseid.

Artiklis viidatakse Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professorile dr Anti Kaldale, kelle osutusel võis Kristil ilmneda serotoniinisündroom, s.t olukord, kus organismis on liiga palju serotoniini, mis põhjustab serotoniiniretseptorite üleaktivatsiooni. „Serotoniinisündroom on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis võib tekkida teatud antidepressantide (SSRI, SNRI) ja teiste serotoninergilist neurotransmitterite süsteemi mõjutavate ravimite ja toiduainete (soja ja muna jms) kooskasutamisel. Antud juhul võisid põhjuseks olla antidepressant ja kannabidiool,” täpsustas Kalda.

MTÜ Ravikanep hinnangul on tõenäosus, et serotoniinisündroomi võib esile kutsuda üksnes umbes 50 mg suurune CBD-annus, väga madal, ja inimestel, kes ei tarvita peale kontrollitud koostisega CBD-toidulisandi muid serotonergilist süsteemi mõjutavaid aineid, pole põhjust muretseda. Maksab silmas pidada, et kanepiürdi mittepsühhotroopsel toimeainel kannabidioolil (CBD-l) on tõepoolest kerge aktiveeriv mõju serotonergilisele süsteemile; täpsemalt on CBD ühe serotoniinisündroomiga seostatud retseptori 5HT-1a mõõduka tugevusega agonist [2, 3]. Seejuures on CBD ka paljude serotoniinisüsteemi mõjutavate antidepressantide ühe peamise laguensüümi CYP450 mõnede vormide inhibiitor [4],  mis võib omakorda võimendada antidepressantide kõrvalmõjusid ja suurendada serotoniinisündroomi tekkimise tõenäosust. Muude serotonergilist süsteemi mõjutavate ravimite, nt paljude antidepressantide kasutamisel koos CBD-ga ei saa seega sündroomi vallandumist sünergiliste mõjude kaskaadi tagajärjel tõesti välistada.

MTÜ Ravikanep rõhutab, et kannabinoidravimitel — ka mittepsühhotroopsetel, CBD-põhistel kanepitoodetel — on sarnaselt kõigile päris ravimitele potentsiaalseid soovimatuid kõrvalmõjusid. Nagu viidatud ka tänavu ilmunud andmekogus „Ravikanepiraport 2016“ (vt http://raport.ravikanep.ee; „Lisa 7. Kannabinoidid epilepsia ravis“), on CBD-põhiste ravimitega läbi viidud kliinilistes katsetes väikesel osal patsientidest esinenud soovimatuid kõrvalmõjusid nagu somnolentsus, söögiisu vähenemine, kõhulahtisus, kurnatus, ärrituvus, ülemiste hingamisteede nakkus, palavik, nohu ja isegi krambid [5]. Sellepärast tuleks ka toidulisandina müüdavate kanepitoodete raviotstarbeline tarvitamine alati arstiga kooskõlastada, eriti kui samal ajal tarvitatakse muid ravimeid ja/või püütakse mõnest pikka aega tarvitatud konventsionaalsest ravimist loobuda.

Artikkel juhib tähelepanu murettekitavatele ebakohtadele konkreetse CBD-toidulisandi päritolu ja analüüside usaldusväärsuse juures. Seetõttu ei saa välistada, et artiklis kirjeldatud ägeda vastureaktsiooni kutsus patsiendil esile mõni muu konkreetse toidulisandi koostises leidunud, ent pakendil mainimata jäetud kõrvalaine. Kuni toodet pole täiendavalt analüüsitud, on täpsemad spekulatsioonid ennatlikud, kuid kutsume käesolevaga üles inimesi, kes mõnd Eestis turustatavatest kannabidioolisisaldusega toodetest tarvitades on kogenud ebameeldivaid soovimatuid kõrvalmõjusid, neist siiski teada andma oma arstile, meile e-posti teel (juhatus@ravikanep.ee) või otse Ravimiametile vastava veebivormi kaudu: http://www.ravimiamet.ee/node/244 [6].

MTÜ Ravikanep hinnangul on seesuguste juhtumite võimalikult põhjalik, tasakaalukas ja kallutamata kaardistamine oluline, kuna aitab saada selgemat ülevaadet kanepi ja/või selle toimeainete mõjudest, sh soovimatutest kõrvalmõjudest ja ristreaktsioonidest muude ravimitega, ning lõimida kannabinoide kiiremini ülejäänud tõenduspõhise nüüdismeditsiiniga.

Viited:

„Ravikanepiraport 2016“ koondab esmakordselt eesti keeles kokku nüüdisaegsed teadmised ravikanepist

Ravikanepiraport 2016MTÜ Ravikanep avaldas täna põhjaliku ravikanepiregulatsioonide ja kannabinoidravi teemalise aruande koos Eesti ravikanepitarvitajate küsitlusuuringuga ja ettepanekutega Eesti ravikanepimajanduse paremaks reguleerimiseks. „Ravikanepiraporti 2016“ koostajad molekulaarbioloog Siim Erik Siimut ja tõlkija Mart Kalvet avaldavad lootust, et aruanne täidab mõned olulised lüngad eestikeelses erialases kirjanduses ning aitab nii üldsusel, ametnikel, poliitikutel kui ka tervishoiutöötajatel ja patsientidel edaspidi paremini mõista nii taimse kanepi kui ka kannabinoidide raviotstarbelise tarvitamise adekvaatse võimaldamise mõjusid vastava ravinäidustusega kodanikele, ravimimajandust reguleerivatele ametkondadele ja ühiskonnale laiemalt.

„Iga kord, kui ühiskonnas on tõstatunud kannabinoidmeditsiini teema, kommenteerib mõni tervishoiuala ametnik või arst ajakirjanduses, et Eestis puuduvad kannabinoidravimite võimaldamiseks vajalikud teadmised, et patsiendid ei ole kannabinoidravist huvitatud, sest kardavad selle kõrvalmõjusid, või et Eestis üldse puuduvad sellised patsiendid, kellel kannabinoidravist kasu võiks olla. Meie raport püüab panna alust vajalikele teadmistele ja kombinatsioonis rohkem kui 400 patsienti hõlmanud küsitlusuuringuga kummutada arusaama, et ravi kannabinoididega on eestimaalastele võõras ja mittevajalik,“ märkis MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja üks aruande koostajatest Mart Kalvet.

Ligi 200 lk pikkune raport annab lühiülevaate inimese endokannabinoidsüsteemist ja seda mõjutavatest ravimitest ning kannabinoidravi võimaldamise mudelitest Kanadas, Hollandis, Iisraelis, Saksamaal ja mõnedes Euroopa Liidu riikides. Algupärane küsitlusuuring vaatleb lähemalt seda, miks ja kuidas Eestis kanepit või kannabinoidravimeid meditsiinilistel eesmärkidel tarvitatakse ning kas ja kuidas sellest arstidega räägitakse.

Koostajad on sõnastanud mõned soovitused selle kohta, kuidas kannabinoidravi keerukat ja vastuolulist valdkonda edaspidi senisest paremini reguleerida. Lisaks ettepanekule riikliku kannabinoidmeditsiini ameti asutamiseks, ravikanepiürdi ja kannabinoidide lihtsustatud ja kiirendatud korras võimaldamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu erilubadega ravimite regulatsiooni piires, kanepi raviotstarbel kasvatamises kahtlustatavate isikute süüdistamise korra muutmiseks ja riiklikult juhitud põhjaliku kanepiraviuuringu käivitamiseks taotletakse ka kanepi peamise psühhoaktiivse toimeaine dronabinooli e delta-9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) senise eksitava topeltklassifitseerimise lõpetamist.

„Seadusloome-praagi tulemusel on Eestis juba ligi kümnendi valitsenud olukord, kus kanepiürdi toimeaine ühe nime all on väga rangelt kontrollitavate psühhoaktiivsete ainete I nimekirjas, kuhu kantud ravimite võimaldamine patsiendile nõuab keerulise bürokraatliku kadalipu läbimist, teise nime all aga lisaks ka psühhoaktiivsete ainete III nimekirjas, milles leiduvaid ravimeid võib välja kirjutada iga retseptiõiguslik arst,“ kommenteeris segadust MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja raporti üks autoreid Siim Erik Siimut. “Taoline korralagedus annab mõista, et Eestis puudub ametkondlikul tasemel arusaamine kannabinoidmeditsiini kõige elementaarsematest alustest. Meie raport peaks aitama seda võimalikult kiiresti muuta. Kannabinoidravi-näidustusega patsientidel ei ole aega oodata, kuni ametkonnad end teemaga kurssi suvatsevad viia — nad on sunnitud kas seadust rikkudes end omaalgatuslikult ravima musta turu kaubaga, mille kvaliteet ja puhtus kõrvalainetest pole garanteeritud, või leppima kannatustega. Selline olukord ei teeni kellegi huve peale uimastikaupmeeste.“

Raport kummutab ka mõned levinud väärarusaamad kanepi ohutusest ja ravitoimete tugevusest. „Neile, kes loodavad sellest leida kinnitust arusaamale, et kanep on tõendatult tõhus ravim iga häda, sh vähktõbede vastu, peavad pettuma,“ hoiatas Kalvet. „Kanep ja kannabinoidid, nagu kõik päris ravimid, on piiratud ravimõjuga. Tõsiasi, et vastavate piiride tõenduspõhine väljaselgitamine pole veel lõppenud, ei ole õigustus mõõdutundetule omaalgatuslikule kanepitarvitamisele või terminaalselt haigete inimeste eksitamisele ebapiisavalt tõendatud väidetega kanepi ravitoimete kohta. Psühhoaktiivsetel kannabinoididel nagu Δ9-THC on hulk ohtlikke ja ebameeldivaid võimalikke kõrvalnähte ning ravi nendega ei sobi kindlasti igaühele. Vastupidised väited on seni olnud üks teguritest, mis juhtivate meditsiiniekspertide silmis kannabinoidravi valdkonda naeruvääristanud ja nüüdisaegse tõenduspõhise ravikanepimudeli kujundamist Eestis takistanud on. Loodetavasti aitab värske aruanne hajutada ka ebateadlikke kuulujutte kanepist kui ohutust imeravimist.“  

Raporti (PDF, 199 lk) saad alla laadida siit: http://ravikanep.ee/wp-content/uploads/Ravikanepiraport_2016.pdf