Kanepi farmakoloogia

Kanepi suukaudsel manustamisel on toimeainete biokättesaadavus madal (6%–20%) ja kõikuv. [1, 2] Delta-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) plasmakontsentratsioonide lagi saabub 1–6 tundi pärast manustamist ja jääb püsima mõneks ajaks (lõplik poolväärtusaeg 20–30 tundi). Suukaudselt manustatud delta-9-THC teisendatakse kõigepealt maksas tugevatoimeliseks psühhoaktiivseks ainevahetussaaduseks 11-OH-THC (11-hüdroksü-delta-9-tetrahüdrokannabinool). Sissehingamisel imenduvad kannabinoidid kiiresti vereringes, kus nende tippkontsentratsioon saabub 2–10 minutiga ning langeb kiiresti 30 minuti jooksul pärast manustamist, tootes väiksemas koguses psühhoaktiivset ainevahetussaadust 11-OH-THC.

On teada, et kannabinoididel on vastastikmõju maksa tsütokroomi P450 ensüümisüsteemiga. [3, 4] Ühes uuringus süstiti 24 patsiendile veeni irinotekaani (irinotecan) (600 mg, n=12) või doketakseeli (docetaxel) (180 mg, n=12), kolm nädalat hiljem aga samu ravimeid samaaegselt ravikanepist valmistatud ravimteega, mida manustati 15 järjestikuse päeva vältel alustades 12 päeva enne teise ravimikuuri algust. [4] Kanepi manustamine ei mõjutanud oluliselt irinotekaani või doketakseeli mõjumist ega organismist väljutamist, ehkki tuleb silmas pidada, et kannabinoidide manustamine taimetee kujul ei pruugi mõjuda samamoodi kui rasvlahustuvate kannabinoidide sissehingamine või suukaudne manustamine.

 

Vähirisk

Hulk uuringuid on andnud kanepipruukimisega seonduvate vähktõbede riski kohta vasturääkivaid tulemusi.

Loode-Aafrika mehi (430 juhtu ja 778 kontrolljuhtu) hõlmanud kolme juhtkohortuuringu koondandmete analüüs näitas, et tubakasuitsetajatel, kes suitsetasid lisaks kanepit, oli oluliselt suurem kopsuvähi risk. [5]

64 855 Ameerika Ühendriikide meest vanuses 15–49 hõlmanud ulatuslik retrospektiivne kohortuuring ei tuvastanud seost kanepipruukimise ning tubakapruukimise-tekkeliste vähktõbede ja mitmete muude levinud vähktõbede vahel. Küll aga selgus uuringust, et tubaka mittesuitsetajatel, kes olid kunagi elu jooksul kanepit pruukinud, oli suurem eesnäärmevähi-risk. [6]

611 kopsuvähi-patsienti hõlmanud rahvastikupõhine juhtkontrolluuring näitas, et krooniline vähene kanepipruukimine ei seondu suurema kopsuvähi-ohu ega muude hingamis- ja seedeelundkonna ülemise osa kasvajate suurema ohuga; samuti ei leitud pärast mitmete tegurite, s.h tubakasuitsetamise arvessevõtmist kanepipruukimisel seoseid mitte ühegi vähitüübi (ei suu-, neelu-, kõri-, kopsu- ega ka söögitoruvähi) ilmnemisega. [7]

Kanepit suitsetanud 18-aastastel ja vanematel katsealustel vähieelsete või vähiliste kopsuhaavandite riski hinnanud 19 uuringu süstemaatiline analüüs jõudis järeldusele, et vaatlusuuringutega polnud pärast tubakapruukimise arvessevõtmist võimalik tuvastada statistiliselt olulisi seoseid kanepisuitsu sissehingamise ja kopsuvähi vahel. [8]

Ka kanepipruukimise ning pea ja kaela lamerakuliste vähktõbede vahelisi seoseid otsinud epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. USA ja Ladina-Ameerika pea- ja kaelavähi epidemioloogia konsortsiumi INHANCE läbi viidud üheksa juhtkontrolluuringu koondandmete analüüs hõlmas teavet 1921 kitsa suuneelu vähi ja 356 keelevähi juhtumi ning 7639 kontroll-katsealuse kohta. Võrreldes nendega, kes kanepit kunagi suitsetanud polnud, ilmnes kanepisuitsetajail kõrgem kitsa suuneelu vähktõbede risk ja väiksem keelevähi-risk. Uuringu tulemustes kajastuvad ühest küljest kanepi varasemates uuringutes täheldatud vasturääkivad mõjud vähktõbede ilmnemisele, teisalt aga tõstavad need esile vajadust viia läbi täiendavaid uurimistöid inimese papilloomviirusnakkuse võimaliku rolli mõistmiseks. [9]

Eeldusel, et krooniline kanepipruukimine võib kahjustada inimese endokriinsüsteemi ja suguelundkonda, on hinnatud kanepipruukimise ja munandi sugurakkude kasvajate ilmnemise tõenäosuse seost. [10–12] Kolm rahvastikupõhist juhtkontrolluuringut on tuvastanud seose kanepipruukimise ja munandi sugurakkude kasvajate, eriti mitte-seminoomide ja segatud histoloogiaga kasvajate ilmnemise kõrgema ohu vahel. [10–12] Küll aga olid nendesse uuringutesse hõlmatud valimid liiga väikesed selleks, et viimatisest tarvitamisest möödunud aja, tarvitamise sageduse ja kestuse alusel hinnata kanepi eri koguste tarvitamise mõjusid. Need esialgsed aruanded kanepipruukimise ja munandi sugurakkude kasvajate seostest tõstavad esile vajadust suuremate valimitega, suure statistilise võimsusega edasivaatavate uuringute järele, eriti selliste uuringute järele, mis hindaksid endokannabinoidide-põhise signaalivahetuse ja kannabinoidretseptorite rolli munandi sugurakkude kasvajate juures.

Kanepipruukimise ja põievähi-riski seoseid hinnati 84 170 osalejaga California osariigi meeste tervise kohortuuringu raames. 16 aasta vältel läbi viidud jätku-uuringute raames leiti, et põievähk tekkis 89 kanepipruukijal (0,3%) ja 190 mehel (0,4%), kes kanepipruukimist ei möönnud (P < 0,001). Pärast vanuse, rassilise ja etnilise kuuluvuse ning kehamassiindeksi arvessevõtmist seondus kanepipruukimine põievähi-riski 45-protsendilise vähenemisega (riskitiheduste suhe 0,55; 95% usaldusvahemikus 0,33–1,00). [13]

Kanada rahvaterviseameti Health Canada põhjalik kanepiteemaline monograafia ütleb, et ehkki leidub palju tsütoloogilisi ja molekulaarseid uuringuid, mis kinnitavad, et kanep suitsetatud kujul on tõenäoliselt kantserogeenne, pole seos kanepipruukimise ja vähi vahel veenvat epidemioloogilist kinnitust leidnud. [14]

 

 

Vähiravi

Kliinilised andmed kanepi kasutamisest laste ravimisel piirduvad paari juhtumikirjeldusega. [15, 16] Kanepiga vähktõbede ravimise kohta inimestel ei anna otsing andmebaasis PubMed tulemusi, kuid ühe väikese uuringu, mille raames süstiti taastekkiva multiformse glioblastoomiga patsientidele delta-9-THC-d otse kasvajatesse, tulemused viitasid võimalikule kasvajatevastasele toimele. [17, 18] Praegu viiakse läbi kontrollitud inimkatseid suukaudselt manustatava kannabidiooli (CBD) mõju tuvastamiseks tahketele kasvajatele, samuti uuritakse suu limaskestadele pihustatava, üks-ühele vahekorras THC-d ja CBD-d sisaldava kanepipõhise raviekstrakti ja temosolomiidi (temozolomide) koosmõju taastekkiva multiformse glioblastoomiga patsientidele (GWCA1208 Part A [NCT01812603]) ning mõõdetakse CBD tõhusust transplantaadi akuutse hülgamise e peremehevastase reaktsiooni ravimina patsientidel, kellele on siirdatud allogeenseid vereloome-tüvirakke (NCT01596075).

 

 

Iiveldusevastane toime

Kannabinoidid

Farmakoloogiliste ja mittefarmakoloogiliste leevendusmeetmete arendamise vallas tehtud edusammudest hoolimata on iiveldus ja oksendamine jätkuvalt vähipatsientidele ja nende perekondadele kurnavaks kõrvalmõjuks. Ühendriikides kiideti 1986. aastal heaks dronabinooli — sünteetiliselt toodetud delta-9-THC — kasutamine vähi keemiaraviga seonduva iivelduse leevendamiseks. 1982. aastal võeti delta-9-THC sünteetiline derivaat nabiloon (nabilone) samal otstarbel kasutusele Kanadas; praegu on see saadaval ka Ühendriikides. [19] USA toidu- ja ravimiamet FDA on heaks kiitnud nii dronabinooli kui ka nabilooni kasutamise keemiaraviga seonduva iivelduse ja oksendamise raviks patsientidel, keda konventsionaalne iiveldusevastane ravi pole aidanud. Hulk kliinilisi uuringuid ja meta-analüüse on näidanud dronabinooli ja nabilooni tõhusat keemiaravitekkelise iivelduse ja oksendamise vastast toimet. [20–23] USA riikliku vähiravi-üldvõrgustiku NCCN (National Comprehensive Cancer Network) ravijuhend soovitab kannabinoide keemiaravitekkelise, esmasele ravile allumatu iivelduse ja oksendamise ravimina.

Ühes süsteemses ülevaateuuringus võeti vaatluse alla 30 juhuslikustatud uuringut, mis kõrvutasid delta-9-THC põhiseid preparaate kas platseebode või teiste iiveldusevastaste ravimitega, mille tõhususe ja ohtlikkuse kohta olid olemas usaldusväärsed andmed. [24] Uuriti suukaudse nabilooni, suukaudse dronabinooli ja lihasesse süstitava levonantradooli (levonantradol) — dronabinooli sünteetilise analoogi — mõjusid. Valimisse ei hõlmatud kanepi inhaleerimisele keskendunud uuringuid. Kõigile 1366-le ülevaateuuringusse hõlmatud patsiendile mõjusid kannabinoidid tõhusamalt kui konventsionaalsed iiveldusevastased ravimid proklorperasiin (prochlorperazine), metoklopramiid (metoclopramide), klorpromasiin (chlorpromazine), tietüülperasiin (thiethylperazine), haloperidool (haloperidol), domperidoon (domperidone) ja alisapriid (alizapride). Samas ei osutunud kannabinoidid tavaravimitest tõhusamateks väga nõrka või väga tugevat iiveldust esile kutsuvate keemiaravi-vormide puhul. Kannabinoidide kasutamise kõrvalmõjudena täheldati joobeseisundit, eufoorilist meeleolu, rahustavat toimet ja unisust, peapööritust, düsfooriat (närvilisust) või depressiooni, meelepetteid, paranoiat ja madalat vererõhku. [24]

Veel üks 15 kontrolluuringut hõlmanud analüüs kõrvutas nabilooni platseebo või olemasolevate iiveldusevastaste ravimitega. [25] 600 vähipatsiendi jaoks osutus nabiloon tõhusamaks kui proklorperasiin, domperidoon ja alisapriid, kusjuures nabilooni eelistati pikaajaliseks raviks.

(PDQ vähktõbede ja vähiraviga seonduvat iiveldust ja oksendamist käsitleva kokkuvõtte kanepit puudutavas jaotises leidub selle teema kohta rohkem teavet.)

 

Kanep

Sissehingatud kujul pruugitava kanepi tõhusust keemiaravitekkelise iivelduse ja oksendamise ravis on hinnatud kümne uuringu raames. [26–29] Kahes neist uurimustest võimaldati patsientidele kanepit alles pärast seda, kui ravi dronabinooliga oli ebaõnnestunud. Esimeses uuringus ei leevendanud kanep tsüklofosfamiidi (cyclophosphamide) või doksorubitsiini (doxorubicin) saanud patsientidel iiveldust [26], teises uuringus aga ilmnes sissehingatud kanepi statistiliselt olulisel määral platseebost tugevam iiveldusevastane mõju patsientidel, kes said samal ajal suurtes annustes metotreksaati (methotrexate). [27] Kolmas, juhuslikustatud, topeltpimendatud ja platseebokontrollitud ristuvuuring, mis hõlmas 20 täiskasvanud patsienti, kõrvutas sissehingatud kanepi ja suukaudse THC mõjusid. Veerand katsealustest tunnistas kannabinoidipõhiste raviviiside soodsat iiveldusevastast toimet. Viimatine uuring avaldati kokkuvõtte kujul 1984. aastal. Uuringu meetodeid ja tulemusi kirjeldavat täielikku aruannet pole nähtavasti avaldatud, mis kitsendab nende tulemuste olulisuse põhjalikku tõlgendamist. [28]

Uuemaid iiveldusevastaseid ravimeid (nt 5-hüdroksütrüptamiini (5-HT3) -retseptori antagoniste) pole vähipatsientide peal kanepi või kannabinoidide põhise raviga vahetult võrreldud. Küll aga näitas Hispaanias suu limaskestadele pihustatava, üks-ühele vahekorras THC-d ja CBD-d sisaldava kanepipõhise raviekstrakti nabiximolsiga läbi viidud väikesevalimiline, juhuslikustatud, platseebokontrollitud, topeltpimendatud kliiniline pilootuuring, et see ravib tõhusalt keemiaravitekkelist iiveldust ja oksendamist. [30] [Tõenduse tase: 1iC]

 

Isutuse leevendamine / söögiisu soodustamine

Vaevuste hulgas, mida vähipatsiendid kogevad, on olulisel kohal anoreksia (isutus), enneaegne täiskõhutunne (ingl early satiety), kaalukaotus ja kahheksia (kurtumussündroom). Taoliste vaevustega patsientide seisundit ei raskenda mitte ainult kurtumusega kaasnevad moonutused, vaid ka suutmatus võtta osa söömisega kaasnevast seltskondlikust suhtlusest.

 

Kannabinoidid

Kolm kontrollitud uuringut näitasid, et suukaudsel THC-l on nii kaugelearenenud vähktõbedega kui ka HIV-nakkusega patsientidele vahelduvad söögiisu stimuleerivad ja kaalukaotust vähendavad mõjud. [25] Ühes uuringus hinnati dronabinooli vähitekkelist anoreksiat leevendavat mõju eraldi või kombinatsioonis megestroolatsetaadiga (megestrol acetate) võrreldes ainult megestroolatsetaadi-põhise raviga. [31] Selle 469 kaugelearenenud vähktõve ja kaalukaotusega täiskasvanud patsienti hõlmanud juhuslikustatud, topeltpimendatud uuringu raames manustati katsealustele suukaudselt 2,5 mg THC-d kaks korda päevas, 800 mg megestrooli või mõlemat. Pärast 8–11 nädalat väldanud ravi oli megestrooli saanud rühma söögiisu kasvanud 75% ja kehakaal 11%, suu kaudu THC-d manustanud katserühmal aga vastavalt vaid 49% ja 3%. Need kaks erinevust olid statistiliselt olulised. Pealeselle ei osutunud kombineeritud ravi tõhusamaks kui ravi ainult megestroolatsetaadiga. Autorid järeldasid, et megestroolatsetaadiga võrreldes ei soodustanud dronabinool oluliselt ei söögiisu ega ka kaalus juurde võtmist kaugelearenenud vähiga patsientidel. Küll aga ilmnes vähipatsientide peal läbi viidud väiksema, platseebokontrollitud uuringu kannabinoidirühmal kemosensoorsete tajude paranemine ja võimendumine — toidu maitse tundus parem, söögiisu kasvas ning valkude kujul omandatud kalorite osakaal oli suurem kui platseebot saanud katsealustel. [32]

Juhuslikustatud kliinilises uuringus võrreldi suu kaudu manustatud kanepiekstrakti (2,5 mg THC-d, 1 mg CBD-d), THC (2,5 mg) või platseebo ohutust ja tõhusust vähitekkelise anoreksia-kahheksia ravis 243 kaugelearenenud vähiga patsiendil, kes said ravimit kaks korda päevas kuue nädala jooksul. Tulemused näitasid, et ehkki patsiendid talusid neid aineid hästi, ei ilmnenud kolmel rühmal antud annusesuuruse juures sellise kestusega ravikuuri vältel ei söögiisu tugevuses ega ka elukvaliteedis olulisi erinevuseid. [33]

139 HIV-nakkuse või AIDS-iga seonduva kaalukaotusega patsienti hõlmanud uuring näitas, et võrreldes platseeboga pakkus suu kaudu manustatud dronabinool pärast 4–6 nädalat väldanud ravi statistiliselt olulist söögiisu-tõusu. Üldiselt dronabinooli saanud patsientide kehakaal stabiliseerus, samas kui platseebot saanud patsientide kehakaal jätkas langemist. [34]

 

Kanep

1980. aastatel tervete kontroll-katsealustega läbi viidud uuringud näitasid, et kanepi inhaleerimine seondub kaloritarbimise suurenemisega peamiselt söögikordade-vaheliste suupistete näol, mis suurendas eelkõige rasvaste ja soolaste toiduainete tarbimist. [35, 36]

Uuringuid kanepi inhaleerimise mõjudest vähipatsientide söögiisule pole seni avaldatud.

 

Valu leevendamine

Kannabinoidid

Valu ohjeldamine parendab patsiendi elukvaliteeti kõigis vähktõve etappides. Kannabinoidretseptorite, endokannabinoidide ning sünteetiliste agonistide ja antagonistide uurimine on võimaldanud analüüsida kannabinoididetekkelise valutundetuse mehhanisme. [37] [Tõenduse tase: 1iC] CB1-retseptoreid on leitud nii kesknärvisüsteemist (KNS-ist) kui ka perifeersetest närvilõpmetest. [38] CB2-retseptorid paiknevad peamiselt perifeersetes kudedes; nende ekspressioon KNS-is on hõre. Ehkki KNS-is avaldavad valuvaigistavat mõju ainult CB1-retseptori agonistid, ilmneb valuvaigistav toime perifeersetes kudedes nii CB1- kui ka CB2-agonistidel. [39, 40]

Vähktõvega seonduvaid valusid tekitavad põletikud, luude või muude valutundlike kudede kahjustamine või närvikahjustused. Kui vähivalu on tugev ja püsiv, ei allu see sageli ka ravile opioidega.

Suu kaudu manustatud delta-9-THC vähivalu-vastast mõju on hinnatud kahes uuringus. Esimese, kümmet patsienti hõlmanud topeltpimendatud ja platseebokontrollitud uuringu raames mõõdeti valu ägedust ja valu leevendumise määra. [41] Kannabinoidi delta-9-THC 15 mg ja 20 mg suurused annused seondusid märkimisväärse valuvaigistava toimega, aga ka iiveldusevastaste mõjude ja parema söögiisuga. 36 patsienti hõlmanud ühekordsete annustega järeluuringus leevendasid 10 mg suurused annused delta-9-THC-d seitsmetunnise vaatlusperioodi vältel valu sama palju kui 60 mg suurused annused kodeiini, 20 mg suurused annused delta-9-THC-d aga sama palju kui 120 mg suurused annused kodeiini. [42] Suuremad THC-annused osutusid kodeiinist uinutavamaks.

Veel üks uuring mõõtis suu limaskestadele pihustatava, kindlaksmääratud kannabinoidisisaldusega kanepipõhise raviekstrakti tõhusust. Mitmekeskuselises, topeltpimendatud, platseebokontrollitud uuringus kõrvutati võrdselt THC-d ja CBD-d sisaldava ekstrakti nabiximols valuvaigistavat toimet ainult THC-d sisaldava ekstrakti mõjuga kaugelearenenud vähki põdevatele ja mõõdukat kuni ägedat vähitekkelist valu kannatavatele patsientidele. Patsiendid jagati kolme ravirühma: nendeks, kes said THC-CBD-ekstrakti, nendeks, kes said THC-ekstrakti ja nendeks, kes said platseebot. Uurijad leidsid, et THC-CBD-ekstrakt leevendas tõhusalt nende kaugelearenenud vähiga patsientide valusid, kellel tugevatoimelised opioidid polnud valu täielikult leevendanud. [43] Juhuslikustatud, platseebokontrollitud, järkjärguliselt muudetud annustamisega uuringus õnnestus opioidravi saanud, ravile halvasti alluvate krooniliste valudega vähipatsientidel pärast ühepalju THC-d ja CBD-d sisaldava, suu limaskestale pihustatava ravimi manustamist väikestes annustes (1–4 ja 6–10 pihustamist päevas) märkimisväärselt paremini valu ja unekatkestustega hakkama saada kui platseebot saanud patsientidel. Soovimatute kõrvalnähtude ilmnemise tõenäosus küll kasvas koos annustega, kuid platseeborühmaga võrreldes tugevamad kõrvalnähud ilmnesid ainult kõige suuremaid annuseid (11–16 pihustamist päevas) saanud katsealustel. Need uuringud pakuvad paljutõotavat kinnitust hüpoteesile, mille kohaselt võib THC-CBD-ravimitel olla taolise opioidravile allumatu patsiendipopulatsiooni jaoks n-ö kõrval-valuvaigistav (ingl adjuvant analgesic) mõju, mis võiks aidata leida lahendust sellele märkimisväärsele kliinilisele kitsaskohale. [44] Juhuslikustatud uuringus osalenud 43 patsienti hõlmanud avatud jätku-uuring näitas, et osal patsientidest leevendas suu limaskestale pihustatav THC-CBD-aerosool vähitekkelist valu ka pikaajalisel kasutamisel ilma vajaduseta suurendada pihustatava ravimi või muude valuvaigistite annuseid. [45]

16 keemiaravitekkelise neuropaatilise valuga patsienti hõlmanud juhuslikustatud, platseebokontrollitud, ristuvas pilootuuringus nabiximolsiga ei ilmnenud ravirühma ja platseeborühma tulemustes olulisi erinevusi. Sama uuringu reaktsioonide analüüs näitas aga, et viis patsienti teatasid valu vähenemisest 11 punkti skaalal vähemalt kahe punkti võrra, mis annab mõista, et suurema valimiga jätku-uuringu läbiviimine oleks põhjendatud. [46]

Valu ja muude sümptomite (anoreksia, depressiooni ja ärevuse) all kannatavate hilises staadiumis vähipatsientidega läbi viidud vaatlusuuringu raames hinnati nabilooni tõhusust. Uurijad andsid teada, et nabilooni saanud patsiendid kannatasid valu, iivelduse, ärevuse ja rusutuse all vähem kui ravi mitte saanud patsiendid. Pealeselle seondus nabilooni tarvitamine opioidide, mittesteroidsete valuvaigistite, tritsükliliste antidepressantide, gabapentiini (gabapentin), deksametasooni (dexamethasone) ja ondansetrooni (ondansetron) tarvitamise vähenemisega. [47]

 

Kanep

Loomuuringud on viidanud kannabinoidide ja opioidide kombineerimisel ilmneva sünergilise mõju võimalikkusele. Dokumenteeritud on ühe vastavate farmakokineetiliste interaktsioonide uuringu tulemused. Tolle uurimuse raames manustati 21 kroonilise valuga patsiendile viie päeva vältel aurustatud (vaporiseeritud) kanepit koos pikaajaliselt mõjuva morfiini või oksükodooniga (oxycodone). [48] Nii aurustatud kanepit kui ka pikaajalise mõjuga morfiini saanud patsientide keskmine valuskoor alanes viiepäevase perioodi vältel märkimisväärselt; neil, kes said aurustatud kanepit ja oksükodooni, sellist mõju ei ilmnenud. Tulemused annavad mõista, et enne taolise lähenemise juurutamise soovitamist üldises ravipraktikas tuleks läbi viia põhjalikumad uuringud.

Neuropaatiline valu esineb vähipatsientidel sümptomina suhteliselt sageli, eriti plaatinapõhise keemiaravi või taksaanidega ravimise korral. Mitmesuguste etioloogiatega perifeerse neuropaatilise valuga või neuropaatilise valuga patsientide peal läbi viidud kahes juhuslikustatud, kontrollitud uuringus vähenes kanepit inhaleerinud patsientidel valu rohkem kui platseebot saanud katsealustel. [49, 50] Veel kaks kanepi inhaleerimise mõjude uuringut on näidanud, et kanep leevendab HIV-tekkelist neuropaatilist valu paremini kui platseebo. [51, 52]

 

Ärevus ja uni

Kannabinoidid

Kümmet vähivaludega patsienti hõlmanud väikese valimiga pilootuuringu teiseste tulemuste analüüs näitas, et 15 mg ja 20 mg suurused annused kannabinoidi delta-9-THC seondusid anksiolüütiliste (ärevust vähendavate) mõjudega. [41] [Tõenduse tase: 1iC]

Moonutatud kemosensoorsete tajudega vähipatsiente hõlmanud väikesevalimiline platseebokontrolluuring näitas, et THC-d (dronabinooli) saanud katsealustel paranes ka une kvaliteet. [32] [Tõenduse tase: 1iC]

 

Kanep

Sõltuvalt varasemast kanepikogemusest kogevad patsiendid pärast kanepi manustamist sageli meeleolutõusu. Viit patsienti hõlmanud juhtuuring, mille raames hinnati sissehingatud kanepi valuvaigistavat mõju kroonilisele valule, näitas, et kanepit eneseabi korras manustanud patsientidel paranesid tuju ja heaolutunne ning vähenes ärevus. [53]

Veel üks kanepi sagedasi mõjusid on unisus. Moonutatud kemosensoorsete tajudega vähipatsiente hõlmanud väikesevalimiline platseebokontrolluuring näitas, et THC-d (dronabinooli) saanud katsealustel paranes ka une kvaliteet. [32]

 

Tabel 1. Kanepiga läbi viidud kliinilised uuringud

Allikaviide		Uuringu tüüp	Ravitud vaevus	Patsientide hulk: hõlmatud; ravi saanud; kontrollrühm (a)	Tuvastatud tugevaim kasulik mõju (b)	Samaaegne ravi muu ainega (Jah/Ei/Teadmata) (c)	Tõenduse tase (d)
[26]		JKU	KIO	8; 8; 0	Puudub	Teadmata	1iC
[27]		JKU	KIO	15; 15; 0	Vähendas iiveldust / oksendamist.	Teadmata	1iiC
[30]		Piloot-JKU	KIO	16; 7; 9	Vähendas / lükkas edasi iiveldust / oksendamist.	5-HT3-retseptori agonistidega	1iC
JKU — juhuslikustatud kontrollitud uuring; KIO — keemiaravitekkeline iiveldus ja oksendamine
(a) Ravi saanud patsientide ja kontrollrühmlaste koguhulk ei pruugi võrduda uuringusse hõlmatud patsientide arvuga; uuringusse hõlmatud patsientide hulk moodustub uuringu läbiviijate poolt algselt värvatud või kaalutud patsientidest; ravi saanud patsientide hulk moodustub hõlmatud patsientidest, kes said ravi, keda uuriti JA kelle ravi tulemused hõlmati uuringu tulemuste hulka.
(b) Tugevaimad tõendid, mis kinnitavad, et uuritud raviviis toimib või suurendab muul moel vähipatsientide heaolu.
(c) Samaaegselt kohaldatud ravi samade sümptomite (mitte vähktõve) leevendamiseks.
(d) Tõendite analüüsimise ja tõendustaseme-hinnete tähenduse kohta vt Levels of Evidence for Human Studies of Integrative, Alternative, and Complementary Therapies.

 

 

Tabel 2. Kannabinoididega läbi viidud kliinilised uuringud

Allikaviide		Uuringu tüüp	Ravitud vaevus	Patsientide hulk: hõlmatud; ravi saanud; kontrollrühm (a)	Tuvastatud tugevaim kasulik mõju (b)	Samaaegne ravi muu ainega (Jah/Ei/Teadmata) (c)	Tõenduse tase (d)
[31]		JKU	Vähitekkeline anoreksia	469; dronabinooliga 152, megestroolatsetaadiga 159; mõlemaga 158; 0	Megestroolatsetaat leevendas kaugelearenenud vähiga patsientidel anoreksiat paremini kui ainult dronabinool.	Teadmata	1iC
[32]		Piloot-JKU	Isutus	21; 11; 10	THC parendas ja võimendas kemosensoorseid tajusid paremini kui platseebo.	Teadmata	1iC
[33]		JKU	Vähitekkeline anoreksia-kahheksiasündroom	243; kanepiekstraktiga 95, THC-ga 100; 48	Erinevuseid patsientide söögiisus ega elukvaliteedis ei tuvastatud.	Teadmata	1iC
[34]		JKU	Isutus	139; 72; 67	Suurendas söögiisu	Teadmata	1iC
[37]		Ülevaade mitmest JKU-st	Valu		Vähendas valu	Teadmata	1iC
[41]		JKU	Valu	10; 0; 0	Leevendas valu	Teadmata	1iC
[47]		Vaatlusuuring	Valu	112; 47; 65	Vähendas valu
JKU — juhuslikustatud kontrollitud uuring; THC — delta-9-tetrahüdrokannabinool
(a) Ravi saanud patsientide ja kontrollrühmlaste koguhulk ei pruugi võrduda uuringusse hõlmatud patsientide arvuga; uuringusse hõlmatud patsientide hulk moodustub uuringu läbiviijate poolt algselt värvatud või kaalutud patsientidest; ravi saanud patsientide hulk moodustub hõlmatud patsientidest, kes said ravi, keda uuriti JA kelle ravi tulemused hõlmati uuringu tulemuste hulka.
(b) Tugevaimad tõendid, mis kinnitavad, et uuritud raviviis toimib või suurendab muul moel vähipatsientide heaolu.
(c) Samaaegselt kohaldatud ravi samade sümptomite (mitte vähktõve) leevendamiseks.
(d) Tõendite analüüsimise ja tõendustaseme-hinnete tähenduse kohta vt Levels of Evidence for Human Studies of Integrative, Alternative, and Complementary Therapies.

 

Jooksvad kliinilised katsed

Linkidena esitatud sõnade klõpsamisel avanevad nimekirjad USA riikliku vähiinstituudi NCI toetusega täiend- ja alternatiivmeditsiinilistest kliinilistest uuringutest dronabinooli, kanepi, nabiximolsi, nabilooni ja kannabidiooliga, millesse otsitakse praegu patsiente katsealusteks.

Üldteave USA-s toimuvate kliiniliste uuringute kohta on samuti leitav NCI veebilehelt.

• Üldine teave
• Ajalugu
• Laboratoorsed uuringud, uuringud loomadel ja prekliinilised uuringud
• Inimkatsed / kliinilised uuringud
• Soovimatud mõjud
• Kokkuvõte kanepi ja kannabinoidide vähiravi-otstarbelise kasutamise tõenduspõhisuse

Kasutatud allikad

1. Adams I. B., Martin B. R.: Cannabis: pharmacology and toxicology in animals and humans. Addiction 91 (11): 1585–614, 1996. [Kokkuvõte PubMed’is]
2. Agurell S., Halldin M., Lindgren J. E. jt: Pharmacokinetics and metabolism of delta 1-tetrahydrocannabinol and other cannabinoids with emphasis on man. Pharmacol Rev 38 (1): 21–43, 1986. [Kokkuvõte PubMed’is]
3. Yamamoto I., Watanabe K., Narimatsu S. jt: Recent advances in the metabolism of cannabinoids. Int J Biochem Cell Biol 27 (8): 741–6, 1995. [Kokkuvõte PubMed’is]
4. Engels F. K., de Jong F. A., Sparreboom A. jt: Medicinal cannabis does not influence the clinical pharmacokinetics of irinotecan and docetaxel. Oncologist 12 (3): 291–300, 2007. [Kokkuvõte PubMed’is]
5. Berthiller J., Straif K., Boniol M. jt: Cannabis smoking and risk of lung cancer in men: a pooled analysis of three studies in Maghreb. J Thorac Oncol 3 (12): 1398–403, 2008. [Kokkuvõte PubMed’is]
6. Sidney S., Quesenberry C. P. Jr, Friedman G. D. jt: Marijuana use and cancer incidence (California, United States). Cancer Causes Control 8 (5): 722–8, 1997. [Kokkuvõte PubMed’is]
7. Hashibe M., Morgenstern H., Cui Y. jt: Marijuana use and the risk of lung and upper aerodigestive tract cancers: results of a population-based case-control study. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev 15 (10): 1829–34, 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
8. Mehra R., Moore B. A., Crothers K. jt: The association between marijuana smoking and lung cancer: a systematic review. Arch Intern Med 166 (13): 1359–67, 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
9. Marks M. A., Chaturvedi A. K., Kelsey K. jt: Association of marijuana smoking with oropharyngeal and oral tongue cancers: pooled analysis from the INHANCE consortium. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev 23 (1): 160–71, 2014. [Kokkuvõte PubMed’is]
10. Daling J. R., Doody D. R., Sun X. jt: Association of marijuana use and the incidence of testicular germ cell tumors. Cancer 115 (6): 1215–23, 2009. [Kokkuvõte PubMed’is]
11. Trabert B., Sigurdson A. J., Sweeney A. M. jt: Marijuana use and testicular germ cell tumors. Cancer 117 (4): 848–53, 2011. [Kokkuvõte PubMed’is]
12. Lacson J. C., Carroll J. D., Tuazon E. jt: Population-based case-control study of recreational drug use and testis cancer risk confirms an association between marijuana use and nonseminoma risk. Cancer 118 (21): 5374–83, 2012. [Kokkuvõte PubMed’is]
13. Thomas A. A., Wallner L. P., Quinn V. P. jt: Association between cannabis use and the risk of bladder cancer: results from the California Men’s Health Study. Urology 85 (2): 388–92, 2015. [Kokkuvõte PubMed’is]
14. Health Canada: Marihuana (Marijuana, Cannabis): Dried Plant for Administration by Ingestion or Other Means. Ottawa, Canada: Health Canada, 2010. Loetav veebis.
15. Singh Y., Bali C.: Cannabis extract treatment for terminal acute lymphoblastic leukemia with a Philadelphia chromosome mutation. Case Rep Oncol 6 (3): 585–92, 2013. [Kokkuvõte PubMed’is]
16. Foroughi M., Hendson G., Sargent M. A. jt: Spontaneous regression of septum pellucidum/forniceal pilocytic astrocytomas — possible role of Cannabis inhalation. Childs Nerv Syst 27 (4): 671–9, 2011. [Kokkuvõte PubMed’is]
17. Guzmán M., Duarte M. J., Blázquez C. jt: A pilot clinical study of Delta9-tetrahydrocannabinol in patients with recurrent glioblastoma multiforme. Br J Cancer 95 (2): 197–203, 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
18. Velasco G., Sánchez C., Guzmán M.: Towards the use of cannabinoids as antitumour agents. Nat Rev Cancer 12 (6): 436–44, 2012. [Kokkuvõte PubMed’is]
19. Sutton I. R., Daeninck P.: Cannabinoids in the management of intractable chemotherapy-induced nausea and vomiting and cancer-related pain. J Support Oncol 4 (10): 531–5, november–detsember 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
20. Ahmedzai S., Carlyle D. L., Calder I. T. jt: Anti-emetic efficacy and toxicity of nabilone, a synthetic cannabinoid, in lung cancer chemotherapy. Br J Cancer 48 (5): 657–63, 1983. [Kokkuvõte PubMed’is]
21. Chan H. S., Correia J. A., MacLeod S. M.: Nabilone versus prochlorperazine for control of cancer chemotherapy-induced emesis in children: a double-blind, crossover trial. Pediatrics 79 (6): 946–52, 1987. [Kokkuvõte PubMed’is]
22. Johansson R., Kilkku P., Groenroos M.: A double-blind, controlled trial of nabilone vs. prochlorperazine for refractory emesis induced by cancer chemotherapy. Cancer Treat Rev 9 (Suppl B): 25–33, 1982. [Kokkuvõte PubMed’is]
23. Niiranen A., Mattson K.: A cross-over comparison of nabilone and prochlorperazine for emesis induced by cancer chemotherapy. Am J Clin Oncol 8 (4): 336–40, 1985. [Kokkuvõte PubMed’is]
24. Tramèr M. R., Carroll D., Campbell F. A. jt: Cannabinoids for control of chemotherapy induced nausea and vomiting: quantitative systematic review. BMJ 323 (7303): 16–21, 2001. [Kokkuvõte PubMed’is]
25. Ben Amar M.: Cannabinoids in medicine: A review of their therapeutic potential. J Ethnopharmacol 105 (1–2): 1–25, 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
26. Chang A. E., Shiling D. J., Stillman R. C. jt: A prospective evaluation of delta-9-tetrahydrocannabinol as an antiemetic in patients receiving adriamycin and cytoxan chemotherapy. Cancer 47 (7): 1746–51, 1981. [Kokkuvõte PubMed’is]
27. Chang A. E., Shiling D. J., Stillman R. C. jt: Delta-9-tetrahydrocannabinol as an antiemetic in cancer patients receiving high-dose methotrexate. A prospective, randomized evaluation. Ann Intern Med 91 (6): 819–24, 1979. [Kokkuvõte PubMed’is]
28. Levitt M., Faiman C., Hawks R. jt: Randomized double blind comparison of delta-9-tetrahydrocannabinol and marijuana as chemotherapy antiemetics. [Kokkuvõte] Proceedings of the American Society of Clinical Oncology 3: A–C354, 91, 1984.
29. Musty R. E., Rossi R.: Effects of smoked cannabis and oral delta-9-tetrahydrocannabinol on nausea and emesis after cancer chemotherapy: a review of state clinical trials. Journal of Cannabis Therapeutics 1 (1): 29–56, 2001. Loetav veebis.
30. Duran M., Pérez E., Abanades S. jt: Preliminary efficacy and safety of an oromucosal standardized cannabis extract in chemotherapy-induced nausea and vomiting. Br J Clin Pharmacol 70 (5): 656–63, 2010. [Kokkuvõte PubMed’is]
31. Jatoi A., Windschitl H. E., Loprinzi C. L. jt: Dronabinol versus megestrol acetate versus combination therapy for cancer-associated anorexia: a North Central Cancer Treatment Group study. J Clin Oncol 20 (2): 567–73, 2002. [Kokkuvõte PubMed’is]
32. Brisbois T. D., de Kock I. H., Watanabe S. M. jt: Delta-9-tetrahydrocannabinol may palliate altered chemosensory perception in cancer patients: results of a randomized, double-blind, placebo-controlled pilot trial. Ann Oncol 22 (9): 2086–93, 2011. [Kokkuvõte PubMed’is]
33. Strasser F., Luftner D., Possinger K. jt: Comparison of orally administered cannabis extract and delta-9-tetrahydrocannabinol in treating patients with cancer-related anorexia-cachexia syndrome: a multicenter, phase III, randomized, double-blind, placebo-controlled clinical trial from the Cannabis-In-Cachexia-Study-Group. J Clin Oncol 24 (21): 3394–400, 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
34. Beal J. E., Olson R., Laubenstein L. jt: Dronabinol as a treatment for anorexia associated with weight loss in patients with AIDS. J Pain Symptom Manage 10 (2): 89–97, 1995. [Kokkuvõte PubMed’is]
35. Foltin R. W., Brady J. V., Fischman M. W.: Behavioral analysis of marijuana effects on food intake in humans. Pharmacol Biochem Behav 25 (3): 577–82, 1986. [Kokkuvõte PubMed’is]
36. Foltin R. W., Fischman M. W., Byrne M. F.: Effects of smoked marijuana on food intake and body weight of humans living in a residential laboratory. Appetite 11 (1): 1–14, 1988. [Kokkuvõte PubMed’is]
37. Aggarwal S. K.: Cannabinergic pain medicine: a concise clinical primer and survey of randomized-controlled trial results. Clin J Pain 29 (2): 162–71, 2013. [Kokkuvõte PubMed’is]
38. Walker J. M., Hohmann A. G., Martin W. J. jt: The neurobiology of cannabinoid analgesia. Life Sci 65 (6–7): 665–73, 1999. [Kokkuvõte PubMed’is]
39. Calignano A., La Rana G., Giuffrida A. jt: Control of pain initiation by endogenous cannabinoids. Nature 394 (6690): 277–81, 1998. [Kokkuvõte PubMed’is]
40. Fields H. L., Meng I. D.: Watching the pot boil. Nat Med 4 (9): 1008–9, 1998. [Kokkuvõte PubMed’is]
41. Noyes R. Jr, Brunk S. F., Baram D. A. jt: Analgesic effect of delta-9-tetrahydrocannabinol. J Clin Pharmacol 15 (2–3): 139–43, veebruar–märts 1975. [Kokkuvõte PubMed’is]
42. Noyes R. Jr, Brunk S. F., Avery D. A. jt: The analgesic properties of delta-9-tetrahydrocannabinol and codeine. Clin Pharmacol Ther 18 (1): 84–9, 1975. [Kokkuvõte PubMed’is]
43. Johnson J. R., Burnell-Nugent M., Lossignol D. jt: Multicenter, double-blind, randomized, placebo-controlled, parallel-group study of the efficacy, safety, and tolerability of THC:CBD extract and THC extract in patients with intractable cancer-related pain. J Pain Symptom Manage 39 (2): 167–79, 2010. [Kokkuvõte PubMed’is]
44. Portenoy R. K., Ganae-Motan E. D., Allende S. jt: Nabiximols for opioid-treated cancer patients with poorly-controlled chronic pain: a randomized, placebo-controlled, graded-dose trial. J Pain 13 (5): 438–49, 2012. [Kokkuvõte PubMed’is]
45. Johnson J. R., Lossignol D., Burnell-Nugent M. jt: An open-label extension study to investigate the long-term safety and tolerability of THC/CBD oromucosal spray and oromucosal THC spray in patients with terminal cancer-related pain refractory to strong opioid analgesics. J Pain Symptom Manage 46 (2): 207–18, 2013. [Kokkuvõte PubMed’is]
46. Lynch M. E., Cesar-Rittenberg P., Hohmann A. G.: A double-blind, placebo-controlled, crossover pilot trial with extension using an oral mucosal cannabinoid extract for treatment of chemotherapy-induced neuropathic pain. J Pain Symptom Manage 47 (1): 166–73, 2014. [Kokkuvõte PubMed’is]
47. Maida V., Ennis M., Irani S. jt: Adjunctive nabilone in cancer pain and symptom management: a prospective observational study using propensity scoring. J Support Oncol 6 (3): 119–24, 2008. [Kokkuvõte PubMed’is]
48. Abrams D. I., Couey P., Shade S. B. jt: Cannabinoid-opioid interaction in chronic pain. Clin Pharmacol Ther 90 (6): 844–51, 2011. [Kokkuvõte PubMed’is]
49. Wilsey B., Marcotte T., Deutsch R. jt: Low-dose vaporized cannabis significantly improves neuropathic pain. J Pain 14 (2): 136–48, 2013. [Kokkuvõte PubMed’is]
50. Wilsey B., Marcotte T., Tsodikov A. jt: A randomized, placebo-controlled, crossover trial of cannabis cigarettes in neuropathic pain. J Pain 9 (6): 506–21, 2008. [Kokkuvõte PubMed’is]
51. Abrams D. I., Jay C. A., Shade S. B. jt: Cannabis in painful HIV-associated sensory neuropathy: a randomized placebo-controlled trial. Neurology 68 (7): 515–21, 2007. [Kokkuvõte PubMed’is]
52. Ellis R. J., Toperoff W., Vaida F. jt: Smoked medicinal cannabis for neuropathic pain in HIV: a randomized, crossover clinical trial. Neuropsychopharmacology 34 (3): 672–80, 2009. [Kokkuvõte PubMed’is]
53. Noyes R. jun, Baram D. A.: Cannabis analgesia. Compr Psychiatry 15 (6): 531–5, november–detsember 1974. [Kokkuvõte PubMed’is]