Üldine teave

Üldine teave

Kanep pärineb Kesk-Aasiast, kuid praegu kasvatatakse seda kõikjal maailmas. Ameerika Ühendriikides on kanep kantud kontrollitud ainete esimesse nimekirja kui kõrge sõltuvuspotentsiaaliga, ravimina kasutamiseks kõlbmatu aine. Kanepitaim toodab vaiku, mis sisaldab psühhoaktiivseid ühendeid kannabinoide. Lisaks leidub taimes muid ühendeid, nt terpeene ja flavonoide. Kannabinoidide kontsentratsioon on kõige kõrgem emastaimedes. [1] Ravikanepiga on läbi viidud vähe kliinilisi katseid. USA toidu- ja ravimiamet FDA pole kanepit mitte ühegi tervisehäire ravimina heaks kiitnud. Selleks, et Ameerika Ühendriikides viia kanepiga läbi kliinilisi ravimikatseid, peavad uurijad esitama FDA-le uue eksperimentaalse ravimi kasutamise taotluse, taotlema USA uimastiseaduste jõustamise ametilt DEA narkootiliste ainete esimesse nimekirja kantud aine kasutamise volituse ja saama uuringu läbiviimiseks USA uimastite kuritarvitamise instituudi NIDA heakskiidu.

Mõned ravikanepi võimalikud kasulikud mõjud vähktõbesid põdevatele patsientidele on iiveldusevastane (antiemeetiline) toime, söögiisu soodustamine, valu leevendamine ja une kvaliteedi tõstmine. Ehkki küsitlusuuringuid vastavate praktikate kohta pole läbi viidud, paistab, et USA vähiarstid, kes patsientidele ravikanepit soovitavad, käsitlevad seda valdavalt sümptomeid leevendava raviviisina [2]. Lastearstide poole pöördutakse üha sagedamini kanepi- või kannabinoidravi võimaldamise asjus, kuid ravi tõhusust kinnitavaid uuringuid on vähe. [3] Ameerika lastearstide akadeemia AAP ei ole kanepi ja kannabinoidide kasutamist toetanud, tuues põhjenduseks nende võimaliku mõju aju arengule.

Kannabinoidid on rühm kanepitaimedes, nt harilikus kanepis (Cannabis sativa L.) leiduvaid terpenofenoole. Käesolev kokkuvõte keskendub kanepi ja kannabinoidide kasutamisele vähktõbede ning vähktõbedega või nende raviga seonduvate kõrvalmõjude ravis.

Kasutatud allikad

  1. Adams I. B., Martin B. R.: Cannabis: pharmacology and toxicology in animals and humans. Addiction 91 (11): 1585–614, 1996. [Kokkuvõte PubMed’is]
  2. Doblin R. E., Kleiman M. A.: Marijuana as antiemetic medicine: a survey of oncologists’ experiences and attitudes. J Clin Oncol 9 (7): 1314–9, 1991. [Kokkuvõte PubMed’is]
  3. Sallan S. E., Cronin C., Zelen M. jt: Antiemetics in patients receiving chemotherapy for cancer: a randomized comparison of delta-9-tetrahydrocannabinol and prochlorperazine. N Engl J Med 302 (3): 135–8, 1980. [Kokkuvõte PubMed’is]