Kanep ja kannabinoidid

Kuna erinevalt opioidiretseptoritest ei paikne kannabinoidretseptorid hingamistegevust juhtivates ajutüve-piirkondades, ei saa kanepit ja kannabinoide üleannustada. [1–4] Küll aga leidub kannabinoidretseptoreid keha muudes kudedes, mitte ainult kesknärvisüsteemis, ning nende mõjutamise soovimatud tagajärjed hõlmavad tahhükardiat, vererõhulangust, silmade sidekesta punetust, kopsutorude laienemist (bronhodilatsiooni), lihaste lõdvenemist ning mao ja soolte motoorika pärssumist.

Ehkki kannabinoide peetakse sõltuvusttekitavateks uimastiteks, on nende sõltuvuspotentsiaal märkimisväärselt madalam kui muudel retseptravimitel või meelemürkidel. [2, 4] Ajul kujuneb kannabinoidide suhtes välja tolerantsus.

Täheldatud on ärajäämanähte nagu ärrituvus, unetus ja anomaaliad une-entsefalogrammis, rahutus, kuumad hood ning väga harva iiveldus ja krambid. Need sümptomid paistavad opioidide ja bensodiasepiinidega seonduvate ärajääma-sündroomidega võrreldes aga leebed ning reeglina kaovad paari päevaga.

Erinevalt muudest laialdaselt tarvitatavatest psühhoaktiivsetest ainetest ladestuvad kannabinoidid rasvkoesse ja neid väljutatakse sealt aeglaselt (poolväärtusaeg 1–3 päeva), mistõttu isegi kannabinoidide manustamise järsk katkestamine ei seondu plasmakontsentratsioonide kiire langusega, mis võiksid esile kutsuda ägedaid või järske ärajäämanähte või tungivat tarvitamisvajadust.

Kuna kanepisuits sisaldab suuresti samu aineid, mida tubakasuits, tunnevad arstid õigustatult muret sissehingatud kanepi mõjude pärast kopsudele. Mitte-vähihaige elanikkonna hulgas läbi viidud pikaajalise vaatlusuuringu raames mõõdeti 20 aasta vältel korduvalt kopsude tööd 5115 mehel ja naisel, kelle suitsetamisharjumuste kohta oli andmeid kogutud. [5] Ehkki tubakasuitsetamine seondus kopsude töö halvenemisega, leidsid uurijad, et pisteline vähekumulatiivne kanepipruukimine ei seondu kopsude töö halvenemisega (mõõdeti seda õhuhulka, mis hingatakse välja esimese sekundi jooksul pärast kõige sügavamat võimalikku sissehingamist (FEV1; forced expiratory volume in 1 second) ja pärast sügavaimat sissehingamist välja hingatava õhu koguhulka (FVC; forced vital capacity)).

• Üldine teave
• Ajalugu
• Laboratoorsed uuringud, uuringud loomadel ja prekliinilised uuringud
• Inimkatsed / kliinilised uuringud
• Soovimatud mõjud
• Kokkuvõte kanepi ja kannabinoidide vähiravi-otstarbelise kasutamise tõenduspõhisuse

Kasutatud kirjandus

1. Adams I. B., Martin B. R.: Cannabis: pharmacology and toxicology in animals and humans. Addiction 91 (11): 1585–614, 1996. [Kokkuvõte PubMed’is]
2. Grotenhermen F., Russo E., (toimetajad): Cannabis and Cannabinoids: Pharmacology, Toxicology, and Therapeutic Potential. Binghamton, New York: The Haworth Press, 2002.
3. Sutton I. R., Daeninck P.: Cannabinoids in the management of intractable chemotherapy-induced nausea and vomiting and cancer-related pain. J Support Oncol 4 (10): 531–5, november–detsember 2006. [Kokkuvõte PubMed’is]
4. Guzmán M.: Cannabinoids: potential anticancer agents. Nat Rev Cancer 3 (10): 745–55, 2003. [Kokkuvõte PubMed’is]
5. Pletcher M. J., Vittinghoff E., Kalhan R. jt: Association between marijuana exposure and pulmonary function over 20 years. JAMA 307 (2): 173–81, 2012. [Kokkuvõte PubMed’is]