Seadus eristab kaht sorti kanepit: tööstuslikku ja “narkokanepit”. Tööstusliku kanepi THC-sisaldus on alla 0,2%, see kasvab enamasti pikemaks, talub paremini ilmastikku ja kasvatab väiksemad õied. Eestis on lubatud põllul kasvatada selliseid tööstusliku kanepi sorte, mis on kantud Euroopa Liidu sordiraamatusse. Ülejäänud artikkel räägib “narkokanepist”, mille alla käib ka raviotstarbeline kanep.

Ilma arsti ettekirjutuseta kanepi tarvitamine, omandamine (ostmine) ning valdamine on väärteod ning karistatavad rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või arestiga (kuni 30 päeva). (“Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus” § 15¹) Kanepi metaboliidid on tänapäevaste testidega organismis tuvastatavad umbkaudu 30 päeva jooksul pärast tarvitamist.

Kanepitaime ebaseaduslik kasvatamine on kuritegu ning karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Grupiviisilist kasvatamist võib karistada ühe- kuni kümneaastase vangistusega. (“Karistusseadustik” § 188)

Kanepi väikeses koguses edasiandmine või vahendamine, samuti edasiandmise eesmärgiga valdamine on karistatavad rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (“Karistusseadustik” § 183)

Narko- ja ravikanepi seemnete import ja eksport on keelatud, kuid valdamine mitte. Küll võib poelettidelt leida idanemisvõimelisi tööstusliku kanepi seemneid. Narko- ja ravikanepi seemnete puhul on kuritegu toime pandud hetkel, mil taim seemnest tärkab.

Avalikult kaugemas minevikus toimunud kanepitarvitamise tunnistamine üldjuhul politsei tähelepanu ei tõmba, kuid avalikult regulaarse või hiljutise kanepitarvitamise tunnistamine võib seda teha.

Igasuguse ravimi sihtotstarbelise kasutamise eest vastutab ravimi saanud isik, mitte arst. Arsti käest saadud ravikanepi jagamine teistele on karistatav.