„Minu aruanne tõendab, et kanep võib leevendada paljude haigete inimeste kannatusi. Valitsus peab leidma poliitilise julguse, et aktsepteerida teaduspõhiseid põhjendusi,“ kirjutab Ühendkuningriigi uimastipoliitika reformimist taotleva erakondadeülese parlamendirühma avaldatud ravikanepi-raporti autor professor Mike Barnes ajalehes The Guardian.
Praegusel hetkel kasutad sa kanepi elementaarseid koostisosi. Kasutad sina ja kasutavad kõik teised inimesed. Seda sellepärast, et meie ajudes ja muudes meie keha piirkondades toimib looduslik endokannabinoidsüsteem, mis, nagu me nüüdseks teame, aitab meil toime tulla valuga, kontrollida liigutusi, kaitsta aju kahjustuste eest ja täita mitmeid muid loomulikke funktsioone. Üha kasvav hulk teadmisi selle loodusliku endokannabinoidsüsteemi kohta annab vankumatu teadusliku vastuse küsimusele, miks on kanepil nii palju positiivseid ravimõjusid. Lisaks sellele suhteliselt hiljuti välja selgitatud teaduslikule põhjendusele leidub arvestatav hulk kliinilisi tõendeid, mis kinnitavad ravikanepi tõhusust. Suurema ravikanepi-teemalise uuringu raames avaldab minu koostatud ülevaate nendest tõenditest täna Ühendkuningriigi parlamendi erakondadeülene uimastireformi-töörühm.
Minu väljakutse valitsusele on leida see poliitiline julgus, mida nõuab teadusliku põhjenduse aktsepteerimine, nõustuda tõenditega ja asuda kiiremas korras siin Ühendkuningriigis seadustama juurdepääsu ravikanepile arsti retsepti alusel.
Praegu on valitsus kanepi lahterdanud keelatud uimastite esimesse nimekirja, mis on mõeldud selliste ainete jaoks, mida hinnatakse meditsiinis kasutuskõlbmatuteks. Selline liigitus pole ei mõistlik ega ka järjekindel. Tõendid on selged ja nii piisavalt veenvad, et suur hulk riike, s.h Holland, Saksamaa, Hispaania ja 25 USA osariiki on juurdepääsu ravikanepile seadustanud.
Minu aruanne näitab, et leidub tugevaid tõendeid, mis kinnitavad ravikanepi tõhusust kroonilise valu, spastilisuse (insuldi või ajukahjustusega, eriti sageli aga hulgiskleroosiga kaasneva sandistava ja valulise seisundi), iivelduse ja oksendamise, eriti keemiaraviga kaasneva iivelduse ja oksendamise leevendamisel ning ärevushäirega toime tulemisel. Tõendatud on ka kanepi kasulikkus unehäirete, (nt HIV-iga kaasneva) isutuse, fibromüalgia, traumajärgse stresshäire, lapseea epilepsia ränkade vormide ja põieprobleemide ravis ning isegi mõnede vähktõbede ohjeldamisel. See nimekiri ei ole lõplik.
Ja see küsimus on paljude jaoks oluline. Kampaaniarühmituse „Lõpp valule!“ (End Our Pain) hinnangul on neid Ühendkuningriigi elanikke, kes tarvitavad kanepit peamiselt meditsiinilistel põhjustel, umbes miljon. Paljud on leidnud, et „tavalised“ retseptravimid neile lihtsalt ei mõju, või on neil ravimitel liiga rängad soovimatud kõrvalmõjud. Kuna juurdepääs kanepile on Ühendkuningriigis seadusega keelatud, riskivad kõik need inimesed kuriteosüüdistusega. Valgustatuma lähenemise omaks võtnud riikides suhtutaks neisse inimestesse kui patsientidesse, siin aga võidakse neid kohelda kriminaalkurjategijatena.
Ravikanepi kasulikkuses pole kahtlust, ent kas see on ka ohutu? Kahtlemata esineb mõnedel patsientidel lühiajalisi soovimatuid kõrvalnähte nagu peapööritus, uimasus, suukuivus, tasakaaluprobleemid ja mõnikord segadusseisund. Neid mõjusid kutsub aga eelkõige esile kanepi psühhoaktiivne toimeaine tetrahüdrokannabinool (THC). See on kemikaal, mis tekitab kanepijoovet ja mille pärast pruugivad kanepit rekreatiivtarvitajad. Kanepi teine oluline koostisosa on kannabidiool (CBD), mis pole ei seadusega keelatud ega ka psühhoaktiivne ning tegelikult isegi pärsib THC psühhoaktiivseid toimeid. Sellepärast tuleb ravikanepit toota kontrollitud tingimustes, et oleks võimalik garanteerida CBD ja THC õige tasakaal.
Arstid kirjutavad igapäevaselt välja kanepist palju kangemaid ja potentsiaalselt ohtlikumaid retseptravimeid. Igal arsti soovitatud ravimil on kasulikke ja kahjulikke mõjusid ning arsti töö on neid riske ja hüvesid vaagida, selgitada nende tasakaalu patsiendile ja võimaldada talle teadlikku valikut. Ravikanepi puhul oleks vastav protsess täpselt samasugune.
Kuidas on lugu pikaajaliste probleemidega nagu skisofreenia põhjustamine? Tõendid on vasturääkivad, kuid ilmselt võivad mõned (peamiselt ohtra THC-sisaldusega) kanepitooted kutsuda ajutiselt esile skisofreenia sümptomitele sarnaseid mõjusid ning võimendada haigussümptomeid neil, kes juba psühhoosi all kannatavad. Sellistel juhtudel, leian ma, ei peaks arst patsiendile ravikanepit määrama.
Kanepit on sajandeid tõhusa ravimina kasutatud; esimesed teated sellest ulatuvad 6000 aasta tagusesse Hiinasse. Samuti kasutati seda laialdaselt muistses Indias, Kreekas ja Roomas. Esimesena tegi kanepi ravikasutuse kohta korralikke ülestähendusi Dioscorides 1. sajandil m.a.j. Eri ajalooperioodidel on kanep olnud rohkem või vähem moes. Eriti suurt huvi tunti selle taime raviomaduste vastu 19. sajandil, mil nt sir John Russell Reynolds soovitas seda kuninganna Victoriale menstruatsioonivalude vastu.
Valitsusel on nüüd olemas teaduslikud põhjendused ja tõendid. Ning tänu kampaaniarühmituse End Our Pain ja teiste pingutustele on meil olemas muljetavaldavad isiklikud tunnistused neilt, kes praeguse olukorra tõttu kannatavad. Asugem tegudele. Seadustagem juurdepääs ravikanepile nüüd ja kohe.