Sildiarhiiv: IMCPC (ravikanepipatsientide rahvusvaheline koalitsioon)

MTÜ Ravikanep liitus kanepipatsientide ühenduste rahvusvahelise organisatsiooniga ÜRO uimastikonventsiooni muutmiseks

1 vastus

IMCPC_delegaadidKanepiravi näidustusega patsiente esindavad ühendused 13 riigist, nende hulgas MTÜ Ravikanep, asutasid tänavu 4.–7. märtsil Prahas toimunud konverentsil „Ravikanep ja kannabinoidid: poliitika, teadus ja praktiline meditsiin“ katusorganisatsiooni IMCPC (International Medical Cannabis Patient Coalition; ravikanepipatsientide koalitsioon). Esimese aktina ratifitseeris koalitsioon ÜRO-le adresseeritud deklaratsiooni, mis kutsub riikide ühendust üles muutma suhtumist meditsiinilisse kanepisse. Deklaratsiooni annab sel nädalal Viinis ÜRO narkootiliste ainete komisjonile CND üle Tšehhi esindaja ja rahvusvahelise uimastipoliitika komisjoni GCDP saadik Pavel Bem.

„Viimaks on loodud rahvusvaheline juriidiline keha, mis eri riikide ravikanepipatsientide organisatsioonide tegevust koordineerida suudab,“ avaldas sammu üle heameelt konverentsil osalenud MTÜ Ravikanep teaduskoordinaator Siim Erik Siimut. „See, et kanep paigutati kõige rangemalt reguleeritud ainete nimekirja enne selle toimeainete avastamist, rääkimata toimemehhanismide tundmisest, on naeruväärne. Õnneks on lähiaastatel oodata loogilisi muutuseid ka rahvusvahelisel tasemel.“

1961. aastal määras ÜRO ravikanepile praegu kehtiva liigituse, vaagimata kanepi raviomadusi kinnitavaid teaduslikke ja kliinilisi tõendeid. Suuremas osas maailmast on kanepipõhised ravimid patsientidele kättesaamatud. Kuna riikide valitsused lähtuvad seaduste jõustamisel ÜRO konventsioonidest, riskivad kanepit raviotstarbel kasutavad inimesed kriminaalkaristustega, seda ka haiguste puhul, mille vastu kanep tõhusat või kõige tõhusamat ravi pakub. Taoline aegunud poliitika on vastuolus ÜRO missiooni ja paljude selle ametlike seisukohtadega inimõiguste küsimuses, sh elementaarse tervishoiu tagamise osas.

Nüüdisajal peetakse kanepit tõhusaks ravimiks paljudele meditsiinilistele probleemidele, k.a neuroloogilistele häiretele, neuropaatilisele valule ja iiveldusele. Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO andis 2014. aastal hinnangu seni kogutud tõenditele kanepi ravitoimete kohta ning soovitas ÜRO-l vaagida kanepi ümberklassifitseerimist. Üks ümberhindamise põhjendustest on riskide vaagimine, kuna kanepi praegune liigitamine opioididega võrdselt ohtlike ainete klassi pole mõistlik. Kui WHO hinnangul sureb opioidide tarvitamise ja kuritarvitamise tõttu igal aastal umbes 69 000 inimest, siis otseselt kanepipruukimisest johtuvaid surmasid pole kunagi täheldatud.

Ravikanepi näidustusega patsiendid kõikjal maailmas on pidanud taluma kanepiravi vallas tehtud meditsiiniteaduslike edusammude ja aegunud rahvusvahelise seadusandluse vaheliste kääride negatiivseid tagajärgi. Riiklike ravikanepipatsientide organisatsioonide liitumise eesmärk on luua IMCPC kujul ühine platvorm rahvusvaheliste ametkondadega suhtlemiseks. ÜRO-le adresseeritud resolutsioon on IMCPC esimene ametlik akt.

Ravikanepipatsient ja patsiendiõiguste aktivist, IMCPC kaasasutaja ja ühenduse Americans for Safe Access juhataja Steph Sherer sõnastas koalitsiooni esmased tegevussuunad: „Ravikanepi kasutamist reguleerivad rahvusvahelised lepped ja riiklikud seadused peaksid rajanema teadusel. Kanepitaime ravitoime on inimkonnale tuttav olnud sajandeid ning viimase kolmekümne aasta vältel tehtud teaduslikud avastused kinnitavad nüüdseks seda ajaloolist kogemust. Praegu kehtivad seadused teevad paljudele riikidele äärmiselt keeruliseks nende kodanike vajadustele vastavate seadusandlike meetmete ja programmide loomise. Riikidest nagu USA on silmakirjalik jätkata ÜRO ravikanepi-vastase seisukoha toetamist ajal, mil nende endi piires toimivad meditsiinilise kanepi programmid. ÜRO konventsioonid vajavad nüüdisajastamist. Meie, patsiendid, palume ÜRO-l tagada meile samasugused õigused nagu on tagatud kõigile teistele inimestele.“

„Lõhe kanepiravi puudutava seadusandluse ja praktika vahel on Eestis murettekitav,“ kommenteeris liitumist MTÜ Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet. „Kanepi meditsiiniline kasutamine on lubatud, kuid retsepte välja ei kirjutata, kuna puuduvad pretsedendid ja sageli ka meditsiiniline pädevus. Seetõttu on eriti rõõmustav, et Eesti ravikanepipatsientide eestkosteorganisatsioon on IMCPC asutajaliige ja kuulub ka koalitsiooni haldusnõukogusse. Eesti kanepipatsientide õiguste eest võideldakse nüüdsest rahvusvahelisel tasandil.“

Selleks, et kanepi ümberklassifitseerimise protsess alata saaks, peab 9.–13. märtsini Viinis kogunev ÜRO narkootiliste ainete komisjon CND esitama ettepaneku küsimuse lisamiseks eelseisva 2016. aasta ÜRO peaassamblee erakorralise uimastiteemalise istungjärgu UNGASS päevakorda. Huvirühmade koondis toimetab IMCPC deklaratsiooni sel nädalal Prahast Viini.

12. märtsil ühines Eesti ravikanepinäidustusega patsientide esindusorganisatsioon MTÜ Ravikanep ka kanepipoliitika reformimise ühendusega MTÜ Eesti Kanepiliit.

Ravikanepipatsientide rahvusvahelise koalitsiooni IMCPC Praha resolutsioon ravikanepi ja selle saadustega ravitavaid haiguseid põdevate inimeste õigustest

Lisa kommentaar

Meie, ravikanepipatsientide esindusorganisatsioonid 13 riigist, mis 2015. aasta 4.–7. märtsil Prahas toimunud konverentsil „Ravikanep ja kannabinoidid: poliitika, teadus ja praktiline meditsiin“ kokku said ning ravikanepipatsientide rahvusvahelise koalitsiooni IMCPC asutasid, koostasime deklaratsiooni pöördumisega kõigi riikide ja nende saadikute poole, kes võtavad osa ÜRO peaassamblee 2016. aasta erakorralisest uimastiteemalisest istungjärgust UNGASS 2016 ning taotleme selle tunnustamist ja lisamist UNGASS 2016 deklaratsioonile.

Meie, patsiendid, kes on hõlmanud kanepi oma ravirežiimi või kes sooviksid seda teha, kuid kellel puudub seaduslik juurdepääs meile näidustatud ravimile,

avaldame toetust

 • ÜRO peaassamblee 1948. aasta 10. detsembril vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonile, eriti selle 25. paragrahvi esimesele artiklile [1], millega tagatakse õigus vajalikule arstiabile;

• 1950. aasta 4. novembril vastu võetud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile;

• 1961. aasta 18. oktoobril vastu võetud Euroopa sotsiaalhartale;

• 1966. aasta 16. detsembril vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisele paktile;

• 1981. aasta 28. jaanuaril vastu võetud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonile;

• 1989. aasta 20. novembril vastu võetud lapse õiguste konventsioonile;

• Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonile [2];

• ÜRO erivoliniku Anand Groveri 2010. aasta aruandele „Igaühe õigusest kehalise ja vaimse tervise kõrgeimale võimalikule standardile“;

• ning mitmete kehtivate ÜRO deklaratsioonide kolmele aluspõhimõttele, mis sätestavad täpsemalt, et:

  1. riikidel on kohustus tagada oma kodanikele õigus saada vajalikku arstiabi. Kui riigid pole mingil põhjusel suutelised seda õigust tagama, kohustub selle vastutuse endale võtma rahvusvaheline kogukond;
  2. riikidel on kohustus tagada kõigi kodanike vastavate õiguste sõltumatus riiklikest aktidest;
  3. need õigused on tagatud kõigile kodanikele sõltumata nende rassist, usutunnistusest, soost, vanusest ja ühiskondlikust või muust staatusest.

Tuletame meelde, et

• kõigi rahvusvaheliste (ÜRO) konventsioonide ülim ja elementaarne eesmärk on kaitsta inimeste heaolu;

• kanepit ja selle saaduseid on teadaolevalt kasutatud mitmesuguste tervisehäirete raviks vähemalt 8000 aastat;

• kanepi toksilisus nii akuutsete kui ka krooniliste toimete juures on äärmiselt madal ning teadaolevalt pole olemas mitte ühtegi tüüpi kanepit, mida inimesel oleks tehniliselt võimalik manustada surmavas koguses;

• teadusuuringutega kogutakse üha rohkem tõendeid ravikanepi tõhususe kohta paljude haiguste, millest suur osa kurnavad organismi ja põhjustavad töövõimetust, mitmesuguste sümptomite ja sündroomide ravis;

• üha arvukamad teaduslikud uuringud kinnitavad, et tänu bioloogilist homöostaasi praktiliselt kõikidel tasanditel soodustavale mõjule ravivad kanep ja kannabinoidid lisaks sümptomite leevendamisele tõhusalt ka mitmete haiguste põhjuseid;

• nüüdisaegsed teadusuuringud on näidanud, et kanep võib aeglustada selliste ränkade haiguste nagu Alzheimeri tõbi ja parkinsonism kulgu ning peatada HI-viiruse levimise ja vähirakkude jagunemise; et sellel on nii põletikku alandav kui ka valuvaigistav toime; et see võib leevendada epilepsia, posttraumaatilise stressisündroomi ja hulgiskleroosi sümptomeid; et sellest on abi depressiooni, ärevushäire ja muude vaimse tervise häirete ravis; ning et see võib parandada ajule traumade ja insuldiga tekitatud kahjustusi;

• maailma tervishoiuorganisatsioon WHO on tunnistanud kanepi peamiste aktiivsete ühendite kannabinoidide ravitoimet, s.h antidepressiivset, söögiisu soodustavat ning krampide ja lihasspasmide vastast mõju, ning kasulikkust astma, glaukoomi ning haigustega nagu vähk ja AIDS seonduva iivelduse ja oksendamise ravis;

• USA riiklik vähiinstituut on järeldanud, et kanepil on iivelduse ja oksendamise vastased (antiemeetilised) toimed ning sellest on abi vähipatsientide söögiisu soodustamisel, valude vaigistamisel ja une kvaliteedi parandamisel;

• Ameerika ravimtaimede farmakopöa AHP ja Ameerika taimsete toodete assotsiatsioon AHPA on töötanud välja kvalitatiivsed standardid kanepi kasutamiseks botaanilise ravimina;

• mitmetes riikides aset leidvad kanepi legaliseerimise eksperimendid on näidanud, et ravikanepi parema kättesaadavuse tulemuseks on opioidide üledoosisuremuse märkimisväärne kahanemine;

• legaliseerimisprogrammid rohkem kui 20 riigis ja USA osariikides kujutavad endast teejuhti kanepi meditsiinilise kasutamisega seotud seaduste ja poliitikate väljatöötamiseks;

• igal patsiendil on õigus vabalt valida talle sobivaid raviviise.

Me väidame, et

• asjaolu, et ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühiskonventsiooniga kanepile omistatud praegu kehtiv klassifikatsioon kontrollitud ainete nimekirjadesse I ja IV

  • takistab kanepi ja kannabinoidide uurimist ning
  • piirab märkimisväärselt kanepitaime ja selle toimeainete (fütokannabinoidide) kättesaadavust neile, kellel oleks sellest abi tervisehäirete ravimisel ja elukvaliteedi tõstmisel;

• ravikanepi kasutamise mittevõimaldamine patsientidele ja arstidele 60 aasta taguse võhikliku otsuse alusel on tekitanud karjuvalt ebaeetilise olukorra, mistõttu

• kanepi ja sellega seonduvate ainete hõlmamine ÜRO 1961. aasta ühiskonventsiooniga kehtestatud nimekirjadesse I ja IV on igand, mis õõnestab ÜRO tegevuse aluseid;

• kanepi hõlmamist ÜRO 1961. aasta ühiskonventsiooniga kehtestatud nimekirjadesse I ja IV pole enam võimalik jätkata olemasolevate teaduslike tõendite valguses (mida 1961. aastal ei pruukinud eksisteerida, kuid mis kahtlemata eksisteerivad aastal 2015).

Me soovitame

• hakata riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel pöörama suuremat tähelepanu ravikanepi ja kannabinoidide põhisele arstiabile ja eriti nende teaduslikule uurimisele ning panustama neisse valdkondadesse rohkem ressursse.

Kutsume

• kõiki riike üles garanteerima kõigile ravikanepi näidustusega kodanikele ravikanepi ja selle saaduste stabiilse, turvalise ja taskukohase kättesaadavuse.

Nõuame,

• et 2016. aasta ÜRO peaassamblee erakorraline uimastiteemaline istungjärk kas

  • piirduks lihtsalt kanepi kõrvaldamisega 1961. aasta ÜRO ühiskonventsioonist, või
  • valmistaks ette, vaeks ja võtaks vastu teaduslikel tõenditel, inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul rajaneva ÜRO erikonventsiooni kanepi küsimuses, ning
  • klassifitseeriks maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO ettepaneku kohaselt kanepi ümber, teisaldades selle nimekirjadest I ja IV nimekirja III ja valmistaks täienduse korras ette spetsiaalsed regulatsioonid ravikanepi kasutamiseks, mis ei jäljendaks opioidide ja oopiumi raviotstarbelise kasutamise regulatsioone.

Prahas, 7. märtsil 2015.

[1] Igal inimesel on õigus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus, korter, arstiabi ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on nõutav tema enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse saabumise korral või mõnel muul elatusvahenditest ilmajäämise juhul inimestest endast olenemata põhjustel.

[2] Artikkel 2 — inimese esmatähtsus: inimese huvid ja heaolu on ülemad ühiskonna või teaduse ainuhuvist.