7. veebruaril kogunes Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnisele istungile arutama kaht rahvaalgatust, mis taotlesid kannabinoidravimajanduse patsiendisõbralikumat korraldamist. Lisaks petitsioonide autoreile ning Sotsiaalministeeriumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Ravimiameti, Haigekassa, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajatele olid kohale kutsutud ja esinesid ettekandega ka MTÜ Ravikanep esindajad.

Esimesena sõna saanud Elver Loho, petitsiooni „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule“ autor, rõhutas vajadust kanepi mõnuainena pruukimise ja kannabinoidide raviotstarbelise kasutamise probleemistike selge eristamise järele, palus suunata mittemeditsiinilise kanepikasutuse riikliku reguleerimise teema edasiseks arutamiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning loovutas ülejäänud sõnavõtu-aja teise petitsiooni esitajale Aleksander Laanele Erakonnast Eestimaa Rohelised.

Hr Laane tõstis lühikeses ettekandes eeskujuliku lahendusena esile Saksamaal märtsis jõustuvat ravikanepiseadust ja pakkus välja kolm ettepanekut kannabinoidravi reguleerimiseks Eestis: lõpetada kanepi peamise toimeaine Δ9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) e dronabinooli eksitav topeltklassifitseerimine narkootiliste ainete I ja III nimekirja ning liigitada Δ9-THC selgelt III nimekirja, asutada kanepi omamaise tootmise reguleerimiseks riiklik kanepiamet, nagu ÜRO 1961. aasta ühiskonventsioon seda ette näeb, ning viia läbi kannabinoidravi riiklik tõhususuuring.

Järgmiseks sõna saanud MTÜ Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet tõstis esile lõhet kliiniliste uuringute ja praktilise raviotstarbelise kanepikasutuse vahel. “Kannabinoididel, sh taimsel kanepil on nüüdismeditsiinis erandlik koht, seda mitte ainult keelustamisest tingitud uurimispiirangute, vaid ka toimete hulga ja keerukuse ning toimeainete kokteilide varieeruvuse tõttu,” selgitas Kalvet. “Kanepiürt kui toimeainete sünergiline kompleks ei mahu hästi tõenduspõhise nüüdismeditsiini fookusesse — individuaalsed efektid on ilmselgelt olemas, ent sageli nõrgemad kui spetsiifiliseks raviks mõeldud tavaravimitel. Kuid ärgem unustagem, et mitte ükski tavaravim ei paku sedavõrd laia spektrit sekundaarseid soovitavaid ravitoimeid kui kanep — isegi mitte kanepi üksikud toimeained!” Mart Kalveti ettekande täielikku teksti saad lugeda siit.

Mullu avaldatud andmekogule “Ravikanepiraport 2016” viidates kirjeldas hr Kalvet põgusalt Hollandi, Kanada ja Saksamaa eeskujulikke regulatsioonimudeleid ning tõstis esile mõnede teiste riikide programmide kitsaskohti nagu kannabinoidravimite kõrge hind, piiratud valik ja kasvatuskooperatiivide puudulikult reguleeritud tegevus.

Molekulaarbioloog ja MTÜ Ravikanep juhatuse liige Siim Siimut tutvustas komisjonile järgmiseks mullu läbi viidud ja “Ravikanepiraportis 2016” avaldatud ravikanepipatsientide küsitlusuuringu tulemusi, mis annavad mõista, et omaalgatuslik ravi kannabinoididega on Eestis üllatavalt levinud ja et enamasti viiakse seda läbi raviarsti teadmiseta, ehkki leidub ka patsiente, kellel on piiritaguse arsti soovitus või retsept. Valdav enamus patsientidest hangib kanepi mustalt turult; paljud tarvitavad seda ka mittemeditsiinilistel eesmärkidel. Küsitlusuuringut täies mahus vt teatmikust “Ravikanepiraport 2016”, lk 61–75.

Seejärel said sõna kohale kutsutud eksperdid. Ravimiameti esindaja selgitas, millised kannabinoidravimid nüüdisaegses tõenduspõhises meditsiinis kasutusel on ning millistel alustel ja millises korras on Eesti arstidel neid kui müügiloata ravimeid võimalik praegu raviks määrata. Lühidalt tutvustati eri riikide kannabinoidravi võimaldamise mudeleid.

Tervise Arengu Instituudi esindaja keskendus kanepi uimastina tarvitamise ja sellega seonduvate probleemide levimusele Eesti elanikkonna, eelkõige koolinoorte hulgas; kannabinoidravi teemasid ettekandes ei käsitletud.

Järgmine esineja esitas Eesti Arstide Liidu seisukohad: kanep on keelatud samadel alustel amfetamiini, heroiini ja oopiumiga, psühhoaktiivne THC ladestub rasvkoes ja pikendab intoksikatsiooni, võib tekitada psühhoose, kasvajaid, arenguhäireid ja ränka sõltuvust. Arstide Liidu hinnangul loobuti kannabinoidravimite kasutamisest 20. sajandil, kuna leiti tõhusamad ja kõrvaltoimevabamad sünteetilised ravimid.

“Tänaseks ei ole suudetud selgitada  kanepist toodetud ravimite konkreetseid näidustusi, kuigi on leitud mõningast toimet sümptomite subjektiivsel leevendamisel võrreldes platseeboga,” sedastas Arstide Liit. “Tõenduspõhise meditsiini areng ja kombineeritud  ravi erinevates valdkondades suudab tagada vajaliku ravivastuse, ning täiendav kanepi baasil loodud ravim ei saa kunagi olla esmavalik, pigem üksikjuhtudel täiendav vahend haiguse finaalstaadiumis.” Liidu osutusel on selliste üksikjuhtude lahendamiseks Eestis loodud toimiv süsteem, kuid senini on vajadus nende hinnangul olnud pea olematu.

“Kanepisse kui sõltuvust tekitavasse narkootilisse ja eelkõige psüühikat mõjutavasse mõnuainesse tuleb suhtuda täie tõsidusega,” märgiti avalduses, “sest on olemas kindel seos kanepitarvitamise ja liiklustraumade, samuti varavastaste kuritegudega.” (Vt ka ERR-i uudist Eesti Arstide Liidu kanepi-avalduse kohta.)

Ettekannetele järgnes elav arutelu, mille käigus esitati küsimusi, kommentaare ja täpsustusi kõigile esinenutele. Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindaja avaldas lootust, et väited arstide hirmude kohta on liialdatud ja et kannabinoidravimi-retsepti kirjutamisele ei repressioone ega ka kolleegide halvakspanu ei järgne. Patsientidel, kes on kannabinoidravi omaalgatuslikult alustanud ja sellest abi saanud, soovitasid Arstide Liidu ja Perearstide Seltsi esindajad sellest oma raviarstiga avameelselt rääkida. Justiitsministeeriumi esindaja nentis, et nt Hollandis ja mõnedes USA osariikides valitsevad kanepi keelustatuse ja praktilise kättesaadavuse vahel käärid — müük ja tarvitamine on keelatud, ent sellele vaadatakse läbi sõrmede. Samuti leidis justiitsminiseeriumi esindaja, et ravimõjude lootuses kanepit hankivaid kodanikke ei ole mõistlik karistada samadel alustel seaduserikkujatega, kes kasvatavad kanepit rikastumise eesmärgil, ja avaldas lootust, et tulevikus hakatakse selliseid juhtumeid paremini eristama. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas vajadust täpsema terminoloogia järele ja palus, et “ravikanepi” asemel räägitaks “arsti ettekirjutusega tarvitatavatest sertifitseeritud kannabinoidravimitest” ning “rekreatiivkanepi” asemel “enese uimastamiseks tarvitatavast kanepist”.

Riigikogu sotsiaalkomisjon langetab otsuse selle kohta, kas ja kuidas kannabinoidravi parema võimaldamise küsimuste arutelu jätkatakse, järgmise nädala esmaspäeval.