12. jaanuaril avaldas USA teaduste, tehnika ja meditsiini akadeemiate riiklik liit NASEM (National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine) ligi 400 lk pikkuse hinnangu kanepi ja kannabinoidide tervisemõjude kohta.
Selles USA-keskses raportis antakse ülevaade juriidilisest olukorrast Ühendriikides ning hinnatakse kanepiteemalises teaduskirjanduses esitatud andmete hulka ja kvaliteeti. Hinnangud on antud nii kanepi ja kannabinoidide ravieesmärkidel kasutamise kui ka kanepi mõnuainena tarvitamisega kaasnevate võimalike hüvede ja probleemide tõenduspõhisusele. Lisaks esitavad autorid hulga soovitusi, mis peaksid vähendama praeguste andmete puudujääke või kitsaskohti, ühtlustama tulevikus kogutavate andmete ja teadustöö kvaliteeti, suurendama kogutavate andmete hulka ning lihtsustama korda, mille alusel Ameerika teadlastel võimaldatakse uurida kanepi ja kannabinoidide ravipotentsiaali.
Kuna MTÜ Ravikanep keskendub eelkõige kanepi ja kannabinoidide kasutamise meditsiinilistele aspektidele, antud raport aga käsitleb kanepi nii ravimina kui ka uimastina kasutamisega kaasnevaid tagajärgi, otsustasime kajastada neid tahke eraldi.
Üldised kommentaarid NASEM-i aruande kohta
Antud raport ei hinda otseselt kanepi ja kannabinoidide tervisemõjude valdavust või konkreetsete ravimõjude tugevust, vaid seda, millisel määral olemasolevad andmed võimaldavad vastavate väidete kohta järeldusi teha. Ravimõjude hindamisel toetus raport suuresti ühele 2015. aastal avaldatud kvaliteetsele, süsteemsele, kanepi ja kannabinoidide ravimõjusid käsitlenud ülevaateartiklile ja metaanalüüsile (Whiting et al., 2015). Samuti paistab antud raport silma apoliitilisusega, hoidudes soovituste ja nõuannete osas kõikvõimalikest poliitilistest soovitustest nagu nt kanepi ametliku klassifikatsiooni muutmine.
Ühendkuningriigi parlamendi erakondadeülese töörühma APPG for Drug Policy Reform kanepiteemalise aruande (Barnes, M. P. ja Barnes, J. C., 2016) ja MTÜ Ravikanep teabekogu “Ravikanepiraport 2016” järel on NASEM-i ametlik hinnang juba kolmas põhjalik ülevaade kannabinoidravi valdkonnast vähem kui aasta jooksul. Tehnilistest ja eesmärgilistest erinevustest hoolimata on kõik need ülevaated jõudnud valdavalt samadele järeldustele kanepi ja kannabinoidide ravitoimetele keskenduvate uuringute raames kogutud tõendite tugevuse osas.
NASEM-i aruanne täismahus leidub veebilehel https://www.nap.edu/catalog/24625/the-health-effects-of-cannabis-and-cannabinoids-the-current-state.
Tõlge aruande kokkuvõtte sellest osast, mis käsitleb kanepi ja kannabinoidide raviotstarbelist tarvitamist (koos täpsemate selgitustega tõendite kaalukustasemete kohta) leidub siin: http://ravikanep.ee/2017/01/kanepi-ja-kannabinoidide-tervisemojud-nasem-raporti-kokkuvotte-tolge-ravitoime/.
Lähiajal avaldame täismahus tõlke NASEM-i aruande ametlikust kokkuvõttest. Inglisekeelne kokkuvõte asub aadressil http://nationalacademies.org/hmd/~/media/Files/Report%20Files/2017/Cannabis-Health-Effects/Cannabis-conclusions.pdf.
“Growing concerns about cannabis resulted in the outlawing of cannabis in
several states in the early 1900s and federal prohibition of the drug in 1937 with the passage of
the Marihuana Tax Act. In response to these concerns, in 1942 the American Medical
Association removed cannabis from the 12th edition of U.S. Pharmacopeia (IOM, 1999).”
Muidu ju tore ja väga põhjalik ülevaade olemasolevast teaduskirjandusest (palju seda ei ole sest keeluseadus on uurijatel senini jalus), aga see “kasvav mure” mis viis keelustamiseni vajaks küll pisut detailsemat kirjeldust – tegemist oli eelkõige RASSISTLIKU murega, millel ei olnud kõige vähimatki tegemist tarvitajate tervisega.
https://www.google.ee/search?q=harry+j.+anslinger+quotes&client=firefox-b&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ved=0ahUKEwjc5ZCHkMnRAhXGFSwKHQZoBR4QsAQIPQ&biw=1448&bih=1213
Kuna tervisemured on tänaseni jäänud hõredaks ja tabamatuks, siis võib vist asja kokku võtta nii: kanep on keelatud, kuna see pani neegreid arvama, et nad on valgetega võrdsed ja soodustas rasside vahelisi intiimvahekordi, rääkimata faktist, et kanep põhjustab dzässi ja svingi (džässi saatanlik olemus tegi muuseas muret ka teadmamees Gunnar Aarmale).