Sildiarhiiv: CBD

Konverents “Mõnusad ained” ja kanepituru reguleerimise perspektiivid

MTÜ-de LUNEST ja Ravikanep esindaja esines Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi aastapäevakonverentsil. Muljed sündmuselt vahendab mõlema ühingu juhatuse liige Mart Kalvet.

Avaldatud 2021. a 20. aprillil.

Meene EKEI 83. aastapäeva konverentsilt

Meene EKEI 83. aastapäeva konverentsilt

Mullu pandeemia tõttu edasi lükatud, tänavu 6. aprillil virtuaalselt toimunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 83. aastapäevale pühendatud teaduskonverents pealkirjaga “Mõnusad ained” keskendus peamiselt kanepile ja kannabinoididele, ent juttu tehti ka instituudi tööst, muudest Eestis tuvastatud naarkootilistest ainetest ja uimastipoliitikast laiemaltki.

Päeva juhatas sisse Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner, kelle kõnest jäi meelde progressiivne mõte, et valdavalt keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, mistõttu tuleks kaaluda alternatiive.

EKEI tänavu jaanuaris ametisse asunud direktor Ivar Prits tutvustas oma tervituskõnes asutuse pikka ajalugu ja tubli tööd. EKEI keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja keskendus järgnenud ettekandes Eestis viimasel ajal levivatele narkootilistele ainetele. Reoveeuuringu ning EKEI laboritesse jõudnud aine- ja toksikoloogiaproovide põhjal saab öelda, et Eestis levinuim keelatud uimasti on kanep; samuti tuvastati palju stimulante nagu amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin, aga ka nt metadooni. Gamma-hüdroksübutüraadi (GHB) ja selle lähteaine leviku kohta ei võimalda reovee analüüsimine palju öelda, kuna neid aineid tekib inimkehas ka iseenesest. Suhteliselt „uus tulija” Tallinna narkoturul, keerulise nimetusega tugevatoimeline opioid isotonitaseen (mis paistab olevat suuresti asendanud fentanüüli ja selle analoogid) on murelapse staatuses: elavisikute organismis on seda raske tuvastada, reoveest selle jääke leida võimatu, kuna narkootilise toime saamiseks piisab väga väikeste koguste manustamisest (mis, mõistagi, teeb aine eriti ohtlikuks tarvitajaile).

Kohtukeemia ja narkootiliste ainete eksperdi Peep Rausbergi (EKEI) ülevaade kanepitaime ajaloost, koostisest, saadustest, mõjuainetest ja nende ainevahetusest oli arusaadav nii võhikule kui ka asjatundjale. Näiteks saime teada, et Eestis analüüsitud narkootilises kanepis leidub viimasel ajal varasemast rohkem kannabigerooli (CBG), mis on seda huvitavam, et reeglina teiseneb taime küpsemise käigus suurem osa CBG-st kas samuti mittejoovastavaks kannabidiooliks (CBD) või peamiseks toimeaineks tetrahüdrokannabinooliks (THC). Peep Rausberg oletas, et CBG tase on kõrgeks aetud sihipärase sordiaretusega; seda, mis võiks meie reguleerimata kanepiturul sellise vastuoksliku arengu esile kutsuda, pole paraku põhjalikumalt uuritud. Hr Rausberg selgitas ka, kuidas käib legaalse tööstuskanepi THC-sisalduse analüüsimine, nentides, et pole haruldased juhtumid, kui sertifitseeritud põllutaimedest võetud tosinast proovist paar sisaldavad toimeainet üle lubatud määra. Selle alusel kedagi siiski uimasti tootmises ei süüdistata; kui proovides keskmiselt leidub THC-d vähem kui 0,2%, on kõik korras. Kanepi ja selle saaduste teadusliku uurimise ajaloost rääkides tõstis Peep Rausberg esile huvitavat tõika, et Eesti farmatseut Leib Lapin kirjutas juba 1894. aastal Tartu (toonase Jurjevi) ülikooli magistritööks kanepi ja selle meditsiinilise kasutamise teemalise dissertatsiooni.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juhtivuurija Margo Kivila rääkis ettekandes „Ühe taime mitu nägu” kanepiga seotud kuritegevuse statistikast, kurtis CBD- ja THC-rikka kanepi vaheliste piiride ähmastumise üle ning võttis esinemise kokku lasteaialapselt laenatud tsitaadiga: „Surm on see, kui sa ise ei tunne midagi, aga su lähedastel on raske, ja sama on siis, kui sa oled loll,” andes mõista, et sama võib öelda uimastisõltuvushäirete kohta.

Minu küsimuse peale, kui palju on viimastel aastatel uimastite posti teel tellimise juhtumite asjus jõustunud kohtuotsuseid võrreldes postisaadetistest avastamise alusel alustatud kohtumenetluste hulgaga, vastas Margo Kivila, et ehkki ta seda numbrit ei tea — narkopostipakkide üle arve pidamine on pigem Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ampluaa —, ei peaks juhul, kui see suhteliselt väikeseks osutub, sellest suurt numbrit tegema, kuna teave postiga tellitud uimastite kohta võimaldab kriminaalõigusorganeil paremini kavandada muid tegevusi ka siis, kui süü tuvastamata jääb. 

Järgnenud ettekandes „Kanepi kliinilised sümptomid” süvenes EKEI arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson joobe tuvastamise statistikasse, rääkis kanepi toimest ja manustamisviisidest ning joobetunnustest. Ehkki dr Tõnissoni püstitatud hüpoteesi, et kanepipruukimise väidetav vähivastane toime võib johtuda mitte kanepi toimeainetest, vaid kontrollimata tingimustes kasvatatud taime katva hallituse mõjudest, on nüüdisaegsete onkoloogiauuringute valguses raske tõsiselt võtta (mis ei tähenda, et vähktõbede või muude tõsiste terviseprobleemide omaalgatuslik, arstiga kooskõlastamata ravitsemine kanepiga oleks mõistlik), oli mul MTÜ Ravikanep esindajana samas rõõm nentida, et Eestis leidub arste nagu Mailis Tõnisson, kes möönavad, et kuna kanep on siiski suhteliselt leebe aine, võib ravi kanepiga olla näidustatud nt vähivalude puhul või kui patsient tarvitab halbade kõrvaltoimetega ravimeid, millest osa oleks võimalik kanepiga asendada.

Lõunapausi järel jätkasin ise, selgitades ettekandes „Kanep, kannabinoidid ja reguleerimine: kellele, miks ja kuidas” põhjuseid, miks kanepi (aga ka muude uimastite) turu riiklik reguleerimine võib olla soovitav, milliseid samme mujal maailmas selles suunas astutud on, ning milliseid perspektiive avab reguleeritud kanepiturg analüütilise keemia ja kannabinoidide mõjude uurimise jaoks, mh Hollandi riikliku ravikanepi-ettevõtte Bedrocan uurija Arno Hazekampi jt metaboloomikauuringu (2016) näitel, kus kaardistati 460 eri kanepikultivari proovidest tuvastatud 44 ühendit, mis võimaldas tuvastada sellised „kemovarid” ehk teatud ainete konkreetsete protsentide ja vahekordade sisalduse alusel rühmitatud kanepisordid, mis ei olnud veel riiklikku ravikanepiprogrammi hõlmatud. Katsega samal ajal algatasid ravikanepipatsiendid kampaania konkreetse kultivari (Amnesia) hõlmamiseks botaaniliste ravimite hulka, kuna nad said sellest leevendust probleemidele, millega Bedrocani sordipalett toime ei tulnud. Ennäe imet — analüüsitud Amnesia proovid katsid graafikus sama piirkonna, mis Bedrocani toodetest puutumata jäi! Ettekande lõpetasin sihtasutuse Transform kanepituru reguleerimise käsiraamatu põhjal koostatud ülevaatega kanepituru reguleerimise olemasolevatest ja võimalikest mudelitest ning rõhutasin, et mis tahes mudeli kasuks Eesti tulevikus otsustab, peaks see ühtviisi vähendama nii kanepist endast kui ka selle kriminaliseerimisest või ülemäärasest reguleerimisest tulenevaid riske.

Seejärel tutvustas päeva vast olulisimas loengus uuringu „Ained ja arenevad ajud” raames kogutud andmetel rajanevaid, äsja ajakirjas Eesti Arst ilmunud teadusartikleid („Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele” ja „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas”) Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaatria kaasprofessor ja neuroteaduste doktor Liina Haring. Dr Haring rõhutas mh seika, et ohtlikkuse seisukohalt on kanepi THC-sisaldusest olulisemgi THC ja CBD vahekord (mis on USA-s ja Euroopas kümnendi jooksul kerkinud 23-lt 104-le), pidades seda üheks kanepitarvitamisega seonduvate terviseriskide põhjuseks, kuna CBD neutraliseerib THC soovimatuid psühhoaktiivseid mõjusid. Narkootilise kanepi riske käsitledes juhtis dr Tõnisson tähelepanu WHO mõõdikule ASSIST, mis näitab, et kanepitarvitajate seas on nende tarvitajate, kellele tarvitatav aine on põhjustanud keskmisel või raskel tasemel terviseriske, protsent (57,7%) suurem kui alkoholitarvitajate seas (37,1%) — ainult selleks, et seejärel kuulutada alkoholi ja kanepi tarvitamise võrdlemine ebamõistlikuks tegevuseks. 

Põhjalikumalt käsitles dr Haring seda, kuidas kanep mõjutab aju, keskendudes psühhoosiriskile (eri allikate põhjal üldpopulatsioonis 1%, kanepitarvitajatel 2%, sageli kanget kanepit tarvitavatel inimestel 6% ja tervelt 20% kanepitarvitajail, kelle mõnel lähisugulasel on skisofreenispektri häire). Dr Haringu väitega, et kanep on eelkõige ohtlik noorte inimeste alles arenevatele ajudele, on raske mitte nõustuda. Tema nending, et ülikoolides arstitudengeile endokannabinoidsüsteemi toimemehhanisme siiamaani praktiliselt ei õpetata, teeb ühest küljest kurvaks, teisalt aitab selgitada praktiseerivate arstide kohati hämmastavalt lünklikke teadmisi antud vallas.

Konverentsi ülekande jälgijad (keda ametkondadest nagu PPA, EMTA, prokuratuur ja TAI kogunes päeva peale u 250) said dr Haringu ettekandest mh teada, mis ülesandeid täidab organismis kannabinoidretseptorite ja retseptorvalkude kehaomane signaalivõrgustik e endokannabinoidsüsteem, aga ka nt seda, et kanepiõli on toiduks tark kasutada, kuna see sisaldab ideaalses vahekorras polüküllastumata rasvhappeid oomega-3 ja oomega-6.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku mittepsühhootiliste kriiside osakonna psühhiaater, kuni pandeemia alguseni sama asutuse kaksikdiagnooside osakonnas ravitööd korraldanud dr Ants Kask rääkis seejärel kanepi tarvitamise tagajärgedest psühhiaatri pilgu läbi. Sisutihe ettekanne sisaldas hulgaliselt põnevaid väiteid, mis kontekstist välja kistuna võivad jätta mulje, et kanep on vaat’ et kõige ohtlikum uimasti üldse. Saime kuulda, et kanep on toksiline hobukääru neuronitele, et maailma kuulsaim psühhonaut Alexander Shulgin hoidus kanepist, sest tundis, et „kerge pearinglus ja healoomuline teadvuse muutumine ei kompenseeri piisavalt teadmist, et ma raiskan aega”, et igasuguse uimastitarvitamise eelduseks on psüühiline häiritus, et kanep põhjustab tundidest päevadeni kestvat joovet, toksilist psühhoosi ja kroonilist dementsust (mida põhistati viitega 1939. aastast pärinevale allikale) ning et inimene, kes pühapäeval suitsetab kanepit, on kanepi toimeainete lipofiilsuse tõttu terve järgmise nädala kanepi mõju all.

Dr Kask, kes nimetas kannabinoidide tarvitamist korduvalt „toksikomaaniaks”, kõrvutas kanepit alkoholiga, märkides, et kanepis on 60 psühhoaktiivset ainet, alkoholis vaid üks, et regulaarsetest alkoholitarvitajatest jääb sõltuvusse 5%, kanepitarvitajatest 10%, et regulaarsel tarvitamisel kujuneb kanepisõltuvushäire viie aastaga, alkoholism aga 20 aastaga, et erinevalt alkoholisõltuvusest puuduvad kanepisõltuvuse raviks farmakoloogilised võimalused ning et kanepi mõjud töövõimele ulatuvad amotivatsioonist ja psüühilistest häiretest varajase tööturult eemale jäämiseni, alkoholi omad piirduvad aga vaid häiritusega joobeseisundis ja alkoholismi hilises staadiumis. Samas rõhutas dr Kask, et selline vastanduv võrdlemine pole mõistlik, kuna sageli tarvitatakse mõlemat ainet koos. Dr Kase hinnangul on USA-s praegu sotsiaalne katastroof ja üldine tööpuudus, mis võivad johtuda laialdasest kanepitarvitamisest. Väga huvitav oli dr Kase ülevaade uimastite tarvitamise põhjustest nagu lõõgastumisvajadus, suutmatus toime tulla tunnetega, sh heaolutundega, depressiooni ja ärevuse eneseravi, antimentalisatsioon ja uudishimu, psüühikahäirega patsientidel ka igavus, emotsioonide regulatsioon ning hallutsinatsioonide tugevuse ja modaalsuse mõjutamine (kuna väidetavalt muutuvad patoloogilised meelepetted kanepi mõjul meeldivamateks).

Vägagi loogiline tundub väide, et kuna kanepipruukimine muudab luululiste patsientide psühhoosi sisu positiivsemaks, on neid keeruline veenda, et kanep neid tegelikult kahjustab (võib-olla samal põhjusel leiab dr Kask, et kanepitarvitajad on kõige sõjakamad „toksikomaanid”, kuna teiste ainete tarvitajad ei käi tänaval marssimas ja õigust taga nõudmas…). Samuti tuleb nõustuda dr Kase nendinguga, et kõikuva koostise ja annustamise, muude ainete ristkasutuse ja kumulatiivse ekspositsiooni hindamise meetodite puudumise tõttu on kanepipruukimise ulatuse ja tervisemõjude hindamine tüsilik. Et dr Kask jagab nüüdispsühhiaatria seni püsivat, ehkki kitsavõitu konsensust, mille kohaselt sõltuvushäire on krooniline progresseeruv ajuhaigus, pole üllatav. Küll aga võib sõltuvushäirete spetsialisti puhul pidada kummaliseks veendumust, et kahjude vähendamise poliitika pole mõistlik, kuna tarbimise vähendamine või asendusravi ei ole ravi ning tarbimise vähendamist positiivse arenguna käsitlev suhtumine tekitab moraalseid konflikte ja kahjusid. Pealegi puuduvat tõendid, mis näitaksid, et kontrollitud tarbimine sõltuvushäire kulgu muudaks (viitega ettekandja enda kliinilisele kogemusele, meeste alkoholismi pikaajalisele prospektiivuuringule ja TAI kutsel Eestit väisanud Šveitsi psühhiaatrite opioidasendusravi-teemalistele kommentaaridele).

Päeva viimast teadusettekannet alustas Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova rõõmustava kinnitusega, et TAI jätkuvalt usub uimastikahjude vähendamise kasulikkusesse. Kurbatova tutvustas uuringute „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas” (2020; osa rahvusvahelisest uuringust ESPAD), „Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastitarvitamise uuring” (2018) ja „Narkootikumide tarvitamine COVID-19 eriolukorra ajal” (2020) põhjal kanepitarvitamise tendentse Eestis, noorte suhtumist kanepisse ja selle terviseriskide tajumist ning muutuseid tarvitamises eriolukorra ajal. Sellele järgnes ülevaade nii sõltuvusprobleemidega lastele-noortele kui ka täiskasvanutele pakutavatest riiklikest abivõimalustest, s.t kahjude vähendamise, ravi-, nõustamis- ja tugiteenustest nagu programmid VALIK ja SÜTIK, lühi- ja pikaajaline statsionaarravi ning hiljuti avatud Torujõe noortekodu.

Järgnenud küsimuste-vastuste-kokkuvõtete voor kujunes elavaks ja põnevaks. Dr Liina Haring kommenteeris väidet, et paratsetamool on mingis mõttes kannabinoidravim, kuna osa selle põletikke ja valu leevendavast toimest rajaneb endokannabinoidsüsteemi kaudsel moduleerimisel, ja vastas küsimusele, kas uuringus „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas” tuli andmetest välja ka mõni huvitav seos tarvitatavate annuste suuruse või tarvitamissageduse ja psühhopatoloogiliste ilmingute vahel (psühhoosiriski hindamisvahend näidanud küll ilmset trendi, et sagedasematel tarvitajatel esines suurema tõenäosusega ja rohkem psühhootilisi haigustunnuseid, luulumõtteid ja psühhootilisi elamusi, kuid kuna uuringus tarvitatavaid koguseid ei küsitud ja tarvitatud kanepi kangust polnud võimalik hinnata, ei saanud selget korrelatsiooni näidata). Aime Riikoja kuulutas julgelt, et nn CBD-kanepi seadusega sätestatud THC piirmäär on meelevaldne („Kõrge CBD-sisaldusega kanep, mis sisaldab nt 0,25% THC-d, ei ole psühhoaktiivne!”) ja kutsus üles seaduseid korrigeerima. Mailis Tõnisson soovitas kanepi tõsta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesest nimekirjast teise, et arstid saaksid Ravimiameti eriluba taotlemata tavalise narkoaine retseptiga kanepiravi määrata; see võiks toimuda diagnoosipõhiselt, nt võimaldades kanepit valuvaigistina, iivelduse vähendamiseks ja meeleolu tõstmiseks terminaalsetele haigetele ning spastilisuse vähendamiseks hulgiskleroosi-patsientidele.

Dr Liina Haring avaldas veendumust, et kannabinoidravimid jõuavad järgmise kümnendi jooksul psühhiaatriasse, ning vastuseisu meelelahutusliku kanepipruukimise seadustamisele, kuna tema hinnangul pole Eesti tervishoiusüsteem veel valmis aitama kõiki, kellel tekivad psüühikahäired pärast seda, kui kanep R-Kioskisse müügile paiskub.

Aljona Kurbatova arvas, et kui opioidravimid on kättesaadavad, peavad seda olema ka kannabinoidravimid. Ka tema ei poolda mittemeditsiinilise kanepituru reguleerimist, vähemalt mitte praegu, kuigi möönab, et kunagi tuleb sellised põhimõttelised otsused päevakorda võtta. „Tänastes turvavõrkudes — noortele eluoskuste andmisel ja üldse inimeste abistamisel — on liiga palju auke. Kui oleme suutnud need augud lappida, kui noortele on antud kõik võimalikud võimalused enesearenduseks, kui olemas on kõik toimivad abimeetmed — siis oleme välja teeninud privileegi kanep legaliseerida,” rõhutas Kurbatova. Samuti juhtis ta tähelepanu ilmsele kahepalgelisusele ühiskonnas, kus samad inimesed, kes leiavad, et „narkomaane” pole vaja aidata ja protestivad kahjude vähendamise keskuste rajamise vastu, nõuavad teisalt kanepi viivitamatut seadustamist. „Muudame oma suhtumist ja aitame inimesi, kellel on probleem. Ehitame ennetussüsteemi üles ja siis tuleme teema juurde tagasi,” võttis Aljona Kurbatova kokku alalhoidlike, ent dialoogile avatud uimastivaldkonna spetsialistide praegused hoiakud.

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

CannX Tel Aviv: Iisrael pürgib ravikanepiteaduse ja -majanduse regionaalseks liidriks

MTÜ Euroopa meditsiinilise kanepi arstide liit (EMCDA) kutsel käis grupp Eesti, Läti ja Taani arste tänavu 7.–11. septembril Iisraelis kannabinoidmeditsiini-alasel koolitusel ja rahvusvahelisel teaduskonverentsil CannX Tel Aviv. Ülevaate õppereisist koostas MTÜ-de Ravikanep ja LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet. 

Kui MTÜ EMCDA kutsus mind kaasa reisile, mille eesmärk oli pakkuda praktiseerivatele arstidele ülevaadet nüüdisaegsest kannabinoidmeditsiinist nii erialase koolituse kui ka kahepäevase konverentsi vormis, nõustusin pikemalt mõtlemata — on ju tegu ajaloolise algatusega, millel võib Eesti patsientide jaoks olla pöördeline tähendus, ja sellise programmi jaoks on raske leida sobivamat paika nüüdisaegse „kanepiteaduse“ hällist — Iisraelist.

Koolitus spetsialistide ja edukat ravi saanud patsiendi osalusel

Konverentsi-eelse koolituspäeva täitsid biofüüsika-alase eriharidusega arst ja nahakaudsete manustamisviiside spetsialist dr Leonid Lurya ning neuropsühhiaatria ja psühhofarmakoloogia asjatundja, rahvusvahelise kannabinoidravi liidu IACM juhatuse liige, üks konverentsi CannX programmijuhtidest dr Ilya Reznik. Pika, aga põneva päeva jooksul käsitleti kõike, mida kannabinoidravi määramist kaaluv arst esmajärjekorras teadma peaks: kanepi raviotstarbelise tarvitamise ajalugu, kehaomase endokannabinoidsüsteemi talitluse peensuseid, näidustuste ja vastunäidustuste spektreid, eri ravimite ja manustamisviiside plusse ja miinuseid, annustamisvahemikke, kanepi peamiseid ja sekundaarseid toimeaineid ja nende sünergilisi mõjusid, kannabinoidide farmakokineetikat ja -dünaamikat ning Iisraeli ja teiste riikide ravimiregulatsioonide iseärasusi.

Dr Rezniku seminarist jäid kõige eredamalt meelde osundus, et endokannabinodisüsteemi moduleerimisel on ravipotentsiaal peaaegu kõikide inimestel esinevate haiguste ravis, ja hoiatus, et hoolimata väga paljudest rakendustest ei ole kanep imerohi — sellest pole meditsiinilist kasu alati, igaühele ja iga haiguse või haiguse etapi ravis.

Et jutt üksi liiga kuivaks ei jääks, vastas seminari lõpus arstide küsimustele üks dr Rezniku patsientidest, nooremas keskeas mees, kes kannatas väeteenistuses saadud selgroovigastuse ja kaasuvate neuropsühhiaatriliste häirete all nagu posttraumaatiline stresshäire (PTSD), ärevus, depressioon ja suitsiidimõtted. Enne kannabinoidravi alustamist suutis eluohtlikult ülekaaluline patsient liikuda vaid ratastoolis ja oli muljetavaldava, peamiselt kangetest valuvaigistitest, bensodiasepiinidest ja antidepressantidest koosneva ravimikokteili kõrvalmõjude tõttu võimetu elama normaalset elu. Aasta jooksul pärast dr Rezniku juures kannabinoidravi alustamist suutis patsient kepi abil vabalt käia, oli saavutanud normaalkaalu, loobunud enamikust muudest ravimitest, juhtis sõidukit, käis tööl ja elas muidu normaalse inimese moodi. Kanepit tarvitas patsient umbes 30 grammi kuus spetsiaalse aurustusvahendi e vaporisaatori vahendusel; ravimi soovimatud kõrvalmõjud olid patsiendi hinnangul kergesti talutavad ning annuste suuruse ja manustamise kellaaegade moduleerimisega ennetatavad.

Kanep — kas tõesti lahendus opiodikriisile?

Järgmisel päeval alanud konverents CannX ühendas endas kolme suunda — arstiteaduslikku, põllumajanduslikku ja ettevõtlusega seonduvat. Esimese päeva vaieldamatu tõmbenumber oli konverentsi presidendi, kannabinoidmeditsiini isa, 88-aastase Raphael Mechoulami loeng „Kannabinoidid: pilk minevikku ja tulevikku“. Jeruusalemma Heebrea ülikooli kannabinoidiuuringute keskuse professor Mechoulam suutis vähem kui tunniga hõlmata kanepi raviotstarbelise kasutamise ja selle uurimise ajaloo 3000 aasta tagustest assüürlaste praktikatest nüüdismeditsiini värskemate avastuste ja tulevikuperspektiivideni nagu CBD tõhusate derivaatide, nt CBD happelise vormi CBDA metüülestri baasil uute ravimite väljatöötamine ja endokannabinoidi-laadsete ühendite, eriti CB2-retseptorispetsiifiliste agonistide rakendamine paljude füsioloogiliste protsesside paremaks mõistmiseks.

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

 

Samuti võis esimesel päeval teadussaalis jälgida põnevaid ettekandeid kanepi võimalikest rollidest opioidiepideemia ohjeldamisel. USA Duke’i ülikooli palliatiivmeditsiini teaduskonna professor David Cassarett vastas loengu pealkirjas esitatud küsimusele — „Kas kanep võiks ravida opioidiepideemiat?“ — põhjalikult, kirjeldades kannabinoidravimite rakendusvõimalusi opioidisõltuvuse ennetuses, asendus- ja sõltuvusravimina ning kahjude vähendamise meetmena. Viimaste aastate meta-analüüside toel näitas prof Cassarett, et kanepipõhised ravimid on lootustandvaks alternatiiviks opioididele valuravis, juhtis tähelepanu üha kasvavale hulgale andmetele, mis tõendavad kanepi tõhusust opioidisõltuvuse asendusravimina, ning tõstis esile tänavust uuringut, milles CBD vähendas edukalt heroiinisõltuvushäirest paranevate patsientide tarvitamiskihke ja ärevust.

Paraku ei saa Cassaretti arvates esialgu soovitada kanepit opioidikahjude vähendamise platvormina, kuna vähemalt üks värske uuring on andnud mõista, et USA-s ravikanepi kättesaadavuse parendamise ja opioidisuremuse vähenemise vahel aastatel 1999–2010 täheldatud lootustandev seos on aastatel 2010–2017 pöördunud vastupidiseks. Samuti rõhutas prof Cassarett vajadust kanepiga seotud positiivsete müütide (nt väidete, et kanep ei tekita sõltuvust) lammutamise järele; tema osutusel on kanepi ja opioidide võrdluses sõltuvusriskist märksa olulisem tegur, et kanepi üleannustamine ei tapa, mistõttu tuleks kannabinoidide rakendamisele opioidisõltuvuse ennetuses ja kahjude vähendamises läheneda tasakaalukalt. „Kanepitööstusel on nii kohustus kui ka võimalus vältida vigu, mida opioidravimite tööstus 20 aastat tagasi tegi,“ rõhutas lektor loengu lõpuosas, kutsudes tootmissektori esindajaid üles ettevaatlikkusele kanepi positiivsete külgede afišeerimisel ja valvsusele kanepisõltuvusega seonduvate kahjude ennetamisel.

Oma loengus „Ravim sõltuvusest vabanemiseks: ravikanepi tarvitamine ning opioidide ja muude ravimite asendamine kanepiga“ ei olnud ravikanepi-korporatsiooni Tilray asepresident patsiendiuuringute valdkonnas ja Kanada uimastitarvitamisuuringute instituudi teadur dr Philippe Lucas kitsi kiitusega oma korporatsiooni korraldatud kliiniliste uuringute aadressil. Dr Lucas tõstis uuringutulemustest esile esmaseid sümptomeid, mille vastu kanepit peamiselt tarvitatakse, nagu stress, ärevus, unetus ja teisi sümptomeid pikalt edestav krooniline valu, ning patsientide eelistatud ravimivorme, millest populaarseim on kõrge CBD-sisaldusega kanep, mida eelistatakse manustada peamiselt suukaudselt või vaporisaatoriga. Taoline trend — eelistuste kaldumine vähem psühhoaktiivsete sortide ja suitsetamist mitte nõudvate manustamisviiside poole — on kahtlemata teretulnud, kuid sõltub mh patsientide vanusest (ja ilmselt ka sellest, kuidas ravikanepimajandus riigis reguleeritud on, s.t, millised sordid ja manustamisviisid on patsientidele kättesaadavad).

Päevateema kontekstis tähelepanuväärseks saab pidada tulemust, et pool aastat kestnud uuringu jooksul langes opioidipõhiseid ravimeid tarvitanud katsealuste osakaal 28,1 protsendilt 11,3 protsendile ning päevas manustatud opioidide kogus kahanes 78%, 152 mg-lt 32,2 mg-le. Samal ajal paranes katsealuste elukvaliteet oluliselt kõigis hinnatud kategooriates, eelkõige kehalise ja psühholoogilise tervise vallas. Ettekande kokkuvõttes rõhutas dr Lucas, et opioidide jt konventsionaalsete ravimite asendamine kanepiga on tavaline ja sageli tulemusrikas — paljud patsiendid loobuvad ohtlikumatest ravimitest sootuks ning nende tervis ja elukvaliteet paranevad —, ja leidis, et kanepil võiks olla roll opioidide, bensodiasepiinide jt ravimitega seonduvate rahvatervise- ja ravimiohutuse-probleemide leevendamisel.

Meditsiin ja analüütika — pilguheidud võimalikesse rakendusvaldkondadesse

Esimesse konverentsipäeva mahtusid veel Jeruusalemma Heebrea ülikooli ravimiuuringute instituudi ülekaalulisuse- ja ainevahetuseuuringute labori juhi ja multidistsiplinaarse kannabinoidiuuringute keskuse direktori dr Joseph Tam’i loeng endokannabinoidsüsteemi düsregulatsioonist, mis andis mh igale arstile vajaliku ülevaate endokannabinoidsüsteemi talitluse üle- ja alaregulatsiooni ohtudest Praderi-Willi sündroomi näitel; Kanada McMasteri ülikooli patoloogiate ja molekulaarmeditsiini professori Gurmit Singhi põnev ettekanne kannabidioolhappe metüülestri CBDA-ME potentsiaalist perifeerse neuropaatilise valu ravis; Tel Avivi ülikooli arstiteaduskonna neuroloogiaosakonna liikumishäirete kliiniku professori Ruth Djaletti ülevaade parkinsonismi ja muude liikumishäirete võimalikust ravist kannabinoididega (milles lektor nentis, et ehkki tõendeid kannabinoidide neuroprotektiivsetest mõjudest neurodegeneratiivsete haiguste kontekstis napib, saab ometi öelda, et kanep on selliste haiguste puhul väga tõhus valuravim, mis arvestatavatest soovimatutest kõrvalmõjudest hoolimata võib parendada patsientide liikuvust); Iisraeli Laniado haigla geriaatriaosakonna raviala juhataja dr Vered Hermuschi loeng dementsuse mõnede rängemate sümptomite ravist kanepiga; Iisraeli somaatilise tunnetuse ja valu farmakoloogia molekulaaruuringute labori juhataja dr Avi Prieli ülevaade kannabinoidide keerukatest ja kohati vastuolulistest mõjudest eri tüüpi valuretseptoritele; ning Hadassah’ ülikooli haigla vähktõbede immuunravi ja immunobioloogia uurimise keskuse esindajate dr Reuven Or’i ja dr Osnat Almogi-Hazani topelt-ettekanne THC rakendamisest luuüdisiirde-patsientide ravis, hülgamisreaktsiooni leevendamisest kannabinoididega ja kannabinoidide võimalikust pärssivast toimest kasvajate vohamisele.

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

Konverentsi kaubandusnäituse-pool pakkus loengutele vaheldust ja mõtteainet kõige kanepiga seonduva kaubastamise perspektiivide üle. Analüüsitehnika ja kasvatuslahenduste massiivi taustal jäid silma idufirmad, mis pakkusid „de- ja rekonstrueeritud“ kanepilõhnatooteid. Üks neist oli kõvasti panustanud pilkupüüdvasse pakendidisaini ja toodete promomisse, ent nende valmistatud terpeenisegud, mis pidanuks lõhnama sarnaselt USA-s populaarsete kanepisortidega, ei meenutanud kanepit üldse. Teine, tagasihoidlikuma visuaalse identiteediga iduettevõte oli, nagu nina juba viie sammu kauguselt eksimatult kinnitas, suutnud eri sortide lõhnaomadusi reprodutseerida vägagi edukalt, hõlmates segudesse lisaks terpeenidele sobivas koguses flavonoide ja estreid. Mida selliste lõhnadega täpsemalt peale hakata (peale kasutamise kosmeetikatoodete või e-vedelike koostises), jäi paraku mõneti selgusetuks.

Teaduskaugematest sündmustest konverentsi raames jäid eredamalt meelde aruteluring, milles Knesseti progressiivsemad poliitikud kritiseerisid ummikseisus valitsuse suutmatust lahendada ravimikorraldusega seonduvaid kitsaskohti kodumaal ja ratifitseerida kannabinoidravimite eksporti võimaldavaid väliskaubandusleppeid. Teravat pila pakkus kohalike seas legendaarne, ent välismaailmale paraku tundmatu estraadikoomik, kes, vähikostüümi riietatuna küliskäigul lavale roninud, „tänas“ võimul olevaid poliitikuid soosiva suhtumise eest temasse ja ta „sugulastesse“ hulgiskleroosi, valusündroomi ja muudesse haigustesse, mida ravikanepi mõistlikum reguleerimine „ahistada“ võiks.

Üsna huvitav oli ka väliskaubanduse teemaline arutelu, kus Iisraeli majandus- ja tööstusministeeriumi väliskaubanduse osakonna vanemprojektijuht Itai Melchior selgitas hiljuti valminud, aga seni veel ratifitseerimata kannabinoidravimite eksportimise korra peensuseid. Ehkki Iisrael pole EL-i liige, nähakse seal Euroopas suurt potentsiaalset turgu, mistõttu võiks vastava teabekoguga tutvumine pakkuda huvi ka meie vastavate valdkondade ametnikele; hr Melchiori osutusel on teatmiku tõlkimisega inglise keelde parasjagu ametis USA ametkonnad, mis teeb Iisraeli ametnike töö lihtsamaks.

Kanep — üks vanemaid ja laiema kasutusvaldkonnaga ravimeid inimkonna ajaloos

Teist konverentsipäeva alustasin Moskva ülikooli keemiateaduskonna professori Konstantin A. Rufanovi ettekandest, mis käsitles opioidi- ja kannabinoidipõhiste, mitut retseptorirühma moduleerivate profarmakonide rakendamise võimalusi valuravis. Sellele järgnes Torontos tegutseva uneravi-kliiniku SWAP (Sleep Wake Awareness Program) juhataja, neuroloogi, psühhiaatri ja uneravi-spetsialisti Celeste Thirlwelli kaasakiskuv aruanne Kanada sõjaveteranide kergekujuliste ajutraumade ravi tõhusast toetamisest ja sümptomileevendusest kanepiga.

Tšehhi analüütiline keemik, praegu Jeruusalemmas endanimelises laboris kannabinoidide uurimist jätkav professor Lumír Ondřej Hanuš — tõeline korüfee, kelle saavutuste hulka kuulub endokannabinoid anandamiidi isoleerimine ja esmakirjeldamine 1992. aastal — pidas ettekande „Kas meie praegused teadmised kanepipõhisest ravist on piisavad?“, milles võttis läbi ravikanepi ajaloo tuhandete aastate tagusest Lähis-Idast, Hiinast ja sküütidest nüüdispraktikateni (märkides mh, et väga pika kanepitarvitamise traditsiooniga Lõuna-Hiinas ja Vietnamis elavad jao vähemusrahvuse esindajad on kõige parema tervisega ja pikaealisemad inimesed maailmas, ning näidates, et hiljutised arheoloogilised avastused Pamiiris annavad mõista, et kõrge THC-sisaldusega kultiveeritud kanepit kasutati matusetalitustel juba 4.–6. sajandil e.m.a.). Prof Hanuš tõstis esile kanepi tugevat antibakteriaalset toimet, meenutades, et kanepist valmistatud võideid kasutati lamatiste ravis edukalt veel 1980. aastatel sotsialistlikus Tšehhoslovakkias, ja rõhutas, et ravikanepi tarvitamine isegi pika aja vältel ei ole vaimselt tervetele täiskasvanute tervisele ohtlik ning tõstis koos annustamissoovituste jagamisega esile tõika, et kanepi üleannustamine pole organismile kahjulik (ehkki võib olla väga ebameeldiv).

Iisraeli tehnikainstituudi Technion vähibioloogia ja kannabinoidiuuringute osakonna juhataja David Meiri süvenes ettekandes „Fütokannabinoidide orkester“ endokannabinoidsüsteemi kui organismi homöostaasi peamise moduleerimismehhanismi peensustesse juhtumi näitel, kus konkreetsest kanepisordist valmistatud preparaate kasutanud patsiendil taandus käärsoolevähk. Prof Meiri juhtimisel püüdis rühm teadlaseid välja selgitada, millised taimes sisalduvatest sadadest kannabinoididest sellise tulemuse võisid anda; põhjaliku analüüsi tulemusel eraldati üksainus harvaesinev, seni vaid tähe- ja numbrikombinatsiooniga tähistatud sekundaarne kannabinoid, mis katsetes hiirtega andis sama tulemuse. Kui ravimit pakkunud kanepikasvatus oma sordid hiljem teise kasvuhoonesse kolis, kadus ühend aga taime koostisest… Prof Meiri pidi nentima, et ehkki tulemused olid julgustavad, ei ole vähiravimite väljatöötamine niivõrd pika, kuluka ja vähetulusa meetodiga esilagu veel realistlik.

Arstide jaoks võib-olla olulisim arutelu teisel konverentsipäeval keskendus „paradigmade konfliktile“, s.t küsimusele, kas kannabinoidravi rakendamine peaks lähtuma eelkõige tõenduspõhisest või praktika-põhisest meditsiinist. Arutlejad — moderaator dr Yuval Zolotov rahvusvahelisest kannabinoidmeditsiini liidust IACM, Iisraeli tervishoiuministeeriumi ravikanepi-konsultant dr Michael Dor, Soroka kliinilise meditsiini uuringute keskuse juhataja Victor Novack ja Asaf Haroefi meditsiinikeskuse palliatiivmeditsiini spetsialist dr Johnny Grunfeld — nentisid, et ideaalses maailmas võiksid rangetes kliinilistes uuringutes ja arstipraktika käigus kogutud andmed teineteist täiendada, kuid seni, kuni kannabinoidravi teema on tugevalt politiseeritud, jääb küsimus, milline otsus on patsiendi jaoks parim, pahatihti mõistliku vastuseta.

Konverentsi lõpetas „kaminaesine vestlus“ ehk avalik intervjuu Iisraeli endise peaministri ja praeguse ravikanepi-miljonäri Ehud Barakiga, milles erupoliitik ja ettevõtte Canndoc juhataja ennustas (ravi)kanepimajandusele eelseisvateks kümnenditeks suisa fantastilist edu. Hr Baraki osutusel on kannabinoidravimid juba viie aasta pärast hõlmatud tõenduspõhisesse meditsiini rohkem kui pooles maailmas ning mittemeditsiinilise kanepi turg reguleeritud suuremas osas maailmast vaid kümne aasta pärast.

Tutvumine tootmis- ja arendussektoriga

Koolituse ja konverentsiga meie avastusretk ei piirdunud. Järgmisel päeval külastasime tootmis- ja arendusettevõttet Breath Of Life International (BOL Pharma), mille kolmel ja poolel hektaril peaaegu steriilsetel katmikaladel kasvatatakse kanepit kannabinoidravimite tootmiseks ja kannabinoidide ekstraktimiseks rohkem kui mujal Iisraelis. Saime teada, et Euroopa kannabinoidravimiturule pürgiv ettevõte rajab praegu kümme korda suuremat tootmiskompleksi Portugali, kus kliima on peaaegu sama soodne kui Iisraelis, võimaldades saada kolm-neli saaki aastas. Ettevõtte esindajate selgitused aitasid teadvustada nukravõitu tõsiasja, et Põhjamaade olud ravikanepi massiliseks kulutõhusaks tootmiseks ei sobi — küll aga võiks siinkandis olla edukad ettevõtted, mis keskenduvad innovatsioonile ja spetsiifilistele nišitoodetele.

Õppereisi viimaseks ettevõtmiseks jäi külaskäik Jeruusalemma iduettevõttesse CannRx — laborisse, kus keskendutakse kanepi aktiivsete molekulide lootustandvate koosseisude ja suhete uurimisele ning nende ühendite mõjusid kõige paremini esile toovate ekstraktimistehnikate ja täppis-annustamissüsteemide väljatöötamisele. Dr Shimon Lechti ja kolleegide ettekanded tõstsid esile põnevaid nüansse taimsete kannabinoidide levinud manustamisviiside farmakodünaamikas ja nutikaid lahendusi, millega neil on õnnestunud kaasuvaid probleeme maandada. Dr Lechti põhjalik analüüs näitas ilmekalt, miks kanepi suitsetamine ei ole meditsiinis perspektiivikas manustamisviis — mingis mõttes on kanepisigareti iga mahv nagu natuke erineva ravimi sissevõtmine, kuna põlemise käigus toimuvad keerukad keemilised muutused muudavad ravimikompleksi koostist ja toimet moel, mis paljude patsientide jaoks ei pruugi olla optimaalne. Selleks, et ravitoimed oleksid täpsemad ja paremini prognoositavad, on CannRx-i töörühm välja töötanud kavala etapiviisilise kuumekstraktimise ja aurupüüde-süsteemi, mille rakendamine nende kinnitusel annab tulemuseks kõigi teiste ekstraktimisviiside baasil loodud ravimitest tõhusamate ravimõjudega tooted, tõstes pealeselle eraldatud toimeainete protsenti ja kõrvaldades pestitsiidid.

Kuhu edasi?

Lennul tagasi Tallinnasse gastroenteroloogile ja Eesti klassikalise Hiina meditsiini seltsi juhatuse esinaisele esitatud küsimuse peale, millisena näeb tema õppereisil omandatud uute teadmiste valguses kannabinoidmeditsiini võimalikke tulevikuarenguid Eestis, vastas dr Galina Suidre, et ehkki kanepipõhised ravimid ei sobi ilmselt esialgu enamiku tervisehäirete monoteraapiaks, on endokannabinoidüsteemi moduleerivatel botaanilistel ravimitel juba praegu suur hulk rakendusvõimalusi konventsionaalset ravi toetavas sümptomaatilises ravis nii neuroloogiliste kui ka muude haiguste kontekstis, eriti kombinatsioonis teiste homöostaasi soodustavate traditsiooniliste ravivõtetega.

MTÜ-de Ravikanep ja LUNEST esindajana leian ise, et seesugused koolitused kuluksid ära väga paljudele Eestis praktiseerivatele arstidele ja muudele tervishoiuala spetsialistidele. Üks asi on sirvida kuivi pabereid sellest, kuidas kanepiravi võib soodustada nt opioidsõltuvusest vabanemist või leevendada mõnede vähktõbedega ja nende raviga kaasnevaid vaevuseid, parendada autismispektri häiretega laste tervisenäitajaid või tõhusalt tõrjuda neuropaatilist valu, hoopis teine asi aga suhelda vahetult inimestega, s.t teiste arstide ja patsientidega, aga ka nt farmaatsiaettevõtete ja kanepikasvatajatega. Jääb üle vaid loota, et õhinapõhised MTÜ-d nagu EMCDA ei jää ainsateks organisatsioonideks, mis selliseid väljasõite päris kanepiravi-asjatundjate juurde korraldavad, ning et Eestis leidub veel hulgaliselt arste, kes kannabinoidravi põnevasse, lootustandvasse ja üllatavasse maailma senisest põhjalikumalt süveneda soovivad.

(Neil, kes tahaksid kodule lähemal sarnasel üritusel osaleda, avaneb selleks võimalus juba 2020. aasta hakul — 12.–13. veebruaril toimub Portugalis rahvusvaheline ravikanepi-konverents CannX Lisbon. EMCDA kutsub üles konverentsil osalemisest huvitatud Eesti arste võtma ühendust MTÜ-ga Ravikanep meilitsi aadressil info@ravikanep.ee.) 

Usun, et nii Eesti patsientidel kui ka tervishoiusüsteemi mainel on nüüdisaegse, tõenduspõhise kannabinoidravi kättesaadavuse olulisest laiendamisest ainult võita. Tervena elatud elupäevi ja isegi terveid elusid oleme selle meditsiinivaldkonna eiramise tõttu kaotanud juba kaugelt liiga palju.

* * *

Täiendavaid allikaid ja viitematerjale:

Konverentsi CannX Tel Aviv 2019 veebileht: https://telaviv.cannx.org/

Veebruaris toimuva konverentsi CannX Lisbon veebileht: https://lisbon.cannx.org/ 

MTÜ Ravikanep: https://www.ravikanep.ee/

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST: https://lunest.ee/

Euroopa meditsiinilise kanepi arstide liidu (EMCDA) korraldatud konverentsi koduleht: https://www.medicalcannabis.ee/

EMCDA kanal YouTube’is: https://www.youtube.com/channel/UC_y1eygMywEUIzQh_0m636Q

MTÜ Ravikanep kutsub CBD-ekstraktide tarvitajaid üles andma teada soovimatutest kõrvalmõjudest

Foto: phytopluscbd.comEesti Päevalehes 30. novembril ilmunud Tuuli Jõesaare artikkel “Tervisepoe kanepiõli saatis tallinlase eluohtliku reaktsiooniga haiglasse” [1] annab mõista, et Eestis apteekides toidulisandina müüdavate kannabidiooli (CBD) sisaldusega kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada eluohtlikku serotoniinisündroomi. Artikkel kirjeldab ühe patsiendi kogemust, kes saab ravi antidepressantide ja rahustitega ning üritas rahustit Xanax arstiga konsulteerimata asendada kanepiõliga. Soovitud rahustava mõju asemel tabas patsienti hulk ägedaid soovimatuid sümptomeid. „Tundsin, nagu oleks mulle keeva vett sisse kallatud. Süda hakkas puperdama ja käed-jalad surid ära. Mul tekkisid värinad ja ajas kohutavalt iiveldama. Tasakaal hakkas ära kaduma ja pidin pikali heitma. Tekkis hirm, et ma suren ära,“ kirjeldab mitmeks tunniks haiglasse tilgutite alla viidud Kristi kontsentraadi tarvitamisele järgnenud vaevuseid.

Artiklis viidatakse Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia professorile dr Anti Kaldale, kelle osutusel võis Kristil ilmneda serotoniinisündroom, s.t olukord, kus organismis on liiga palju serotoniini, mis põhjustab serotoniiniretseptorite üleaktivatsiooni. „Serotoniinisündroom on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis võib tekkida teatud antidepressantide (SSRI, SNRI) ja teiste serotoninergilist neurotransmitterite süsteemi mõjutavate ravimite ja toiduainete (soja ja muna jms) kooskasutamisel. Antud juhul võisid põhjuseks olla antidepressant ja kannabidiool,” täpsustas Kalda.

MTÜ Ravikanep hinnangul on tõenäosus, et serotoniinisündroomi võib esile kutsuda üksnes umbes 50 mg suurune CBD-annus, väga madal, ja inimestel, kes ei tarvita peale kontrollitud koostisega CBD-toidulisandi muid serotonergilist süsteemi mõjutavaid aineid, pole põhjust muretseda. Maksab silmas pidada, et kanepiürdi mittepsühhotroopsel toimeainel kannabidioolil (CBD-l) on tõepoolest kerge aktiveeriv mõju serotonergilisele süsteemile; täpsemalt on CBD ühe serotoniinisündroomiga seostatud retseptori 5HT-1a mõõduka tugevusega agonist [2, 3]. Seejuures on CBD ka paljude serotoniinisüsteemi mõjutavate antidepressantide ühe peamise laguensüümi CYP450 mõnede vormide inhibiitor [4],  mis võib omakorda võimendada antidepressantide kõrvalmõjusid ja suurendada serotoniinisündroomi tekkimise tõenäosust. Muude serotonergilist süsteemi mõjutavate ravimite, nt paljude antidepressantide kasutamisel koos CBD-ga ei saa seega sündroomi vallandumist sünergiliste mõjude kaskaadi tagajärjel tõesti välistada.

MTÜ Ravikanep rõhutab, et kannabinoidravimitel — ka mittepsühhotroopsetel, CBD-põhistel kanepitoodetel — on sarnaselt kõigile päris ravimitele potentsiaalseid soovimatuid kõrvalmõjusid. Nagu viidatud ka tänavu ilmunud andmekogus „Ravikanepiraport 2016“ (vt http://raport.ravikanep.ee; „Lisa 7. Kannabinoidid epilepsia ravis“), on CBD-põhiste ravimitega läbi viidud kliinilistes katsetes väikesel osal patsientidest esinenud soovimatuid kõrvalmõjusid nagu somnolentsus, söögiisu vähenemine, kõhulahtisus, kurnatus, ärrituvus, ülemiste hingamisteede nakkus, palavik, nohu ja isegi krambid [5]. Sellepärast tuleks ka toidulisandina müüdavate kanepitoodete raviotstarbeline tarvitamine alati arstiga kooskõlastada, eriti kui samal ajal tarvitatakse muid ravimeid ja/või püütakse mõnest pikka aega tarvitatud konventsionaalsest ravimist loobuda.

Artikkel juhib tähelepanu murettekitavatele ebakohtadele konkreetse CBD-toidulisandi päritolu ja analüüside usaldusväärsuse juures. Seetõttu ei saa välistada, et artiklis kirjeldatud ägeda vastureaktsiooni kutsus patsiendil esile mõni muu konkreetse toidulisandi koostises leidunud, ent pakendil mainimata jäetud kõrvalaine. Kuni toodet pole täiendavalt analüüsitud, on täpsemad spekulatsioonid ennatlikud, kuid kutsume käesolevaga üles inimesi, kes mõnd Eestis turustatavatest kannabidioolisisaldusega toodetest tarvitades on kogenud ebameeldivaid soovimatuid kõrvalmõjusid, neist siiski teada andma oma arstile, meile e-posti teel (juhatus@ravikanep.ee) või otse Ravimiametile vastava veebivormi kaudu: http://ravimiamet.ee/korvaltoime-teatise-vorm-ja-teave-ravimi-kasutajale [6].

MTÜ Ravikanep hinnangul on seesuguste juhtumite võimalikult põhjalik, tasakaalukas ja kallutamata kaardistamine oluline, kuna aitab saada selgemat ülevaadet kanepi ja/või selle toimeainete mõjudest, sh soovimatutest kõrvalmõjudest ja ristreaktsioonidest muude ravimitega, ning lõimida kannabinoide kiiremini ülejäänud tõenduspõhise nüüdismeditsiiniga.

Viited: