Sildiarhiiv: erakond Eestimaa Rohelised

Toome ravikanepi-eksperdi Eestisse!

Suur tänu kõigile annetajaile! Vajalik summa kogunes viie päevaga!

11. aprillil koguneb Riigikogu sotsiaalkomisjon teist korda arutama kannabinoidravi kättesaadavuse parendamist taotlenud petitsioone, mille mullu esitasid Erakond Eestimaa Rohelised ja Elver Loho. Et argumendid ravi parema kättesaadavuse poolt kõlaksid võimalikult pädevast ja autoriteetsest allikast, on MTÜ Ravikanep koos petitsioonide autoritega kutsunud komisjoni istungile eksperdi — Toronto kannabinoidmeditsiini kliiniku juhi, rohkem kui kaht tuhandet patsienti ravinud dr Michael Verbora. Tema Kanadast Eestisse ja tagasi reisimise kulusid, esinemistasu ja mugavalt majutamise maksumust ei jaksa me aga ise täies ulatuses kanda. Seega palumegi mõttekaaslaste abi.

Rahalisi annetusi, mille selgitusse on kirjutatud „Eksperdi reis“, saab teha MTÜ Ravikanep arvelduskontole nr EE892200221057621978 Swedbank’is. Kui korjandus kujuneb edukaks ja annetusi koguneb enne 31. märtsi rohkem kui dr Verbora visiidi eest tasumiseks tarvis on, s.t rohkem kui 3000 eurot, anname endast kõik, et samale istungile jõuaks veel vähemalt üks kannabinoidravi või selle korralduse valdkonna kogenud spetsialist välisriigist. Omalt poolt oleme „seemneks“ panustanud 500 eurot.

See on Sinu võimalus panna õlg alla muutustele Eesti kannabinoidravi-poliitikas. Isegi kui komisjon keeldub rahuldamast petitsioonis esitatud nõudmisi — lihtsustada kannabinoidravi määramise korda, kaotades osa sellele kehtestatud piirangutest, lõpetada THC ja dronabinooli eksitav topeltklassifitseerimine ning asutada ravikannabinoidide tootmist ja turgu reguleeriv riiklik ravikanepiamet —, kujuneb dr Verbora suguse vaieldamatu eksperdi tunnistus kindlasti oluliseks sammuks edasi patsientide tegelike vajaduste ja õiguste teadvustamise poole parlamendi tasemel. Palun, aita sellele kaasa, kui saad!

* * *

Help bring a medical cannabis expert to Estonia!

On April 11, 2017 the Estonian Parliamentary Commission on Social Affairs will convene for the second time to discuss the petitions to improve access to cannabinoid medicines that were put forth last year by the Estonian Green Party and the independent activist Elver Loho. Estonian Medical Cannabis Association (MTÜ Ravikanep) and the authors of the petitions have invited an expert — Michael Verbora, MBA, MD, Medical Director of Cannabinoid Medical Clinic in Toronto, Canada, with a focused practice in cannabinoid medicine — to give testimony at the Commission, so that arguments for better access would be delivered by a source as competent and authoritative as possible. But since we can’t afford to fully reimburse his travel and accommodation costs, we need the help of like-minded people.

Monetary contributions can be made to the Estonian Medical Cannabis Association’s account at Swedbank Estonia (IBAN: EE892200221057621978, SWIFT/BIC: HABAEE2X, receiver: „MTÜ Ravikanep“). When making the transaction, please write “Expert’s travel costs” in the comment field. Should the fundraising campaign be successful in amassing more funds than the minimum necessary to bring Dr Verbora over by March 31, i.e. more than 3000 Euros, we will do everything in our power to bring at least one more foreign expert in the field of either cannabinoid medicine or medical cannabis related public health management to speak in front of the Commission. To get the campaign started, the Estonian Medical Cannabis Association have already donated 500 Euros.

This is your chance to pitch in and help bring about changes in Estonia’s cannabinoid medicine policy. Even if the Commission refuses to comply with any of our main demands — to make it easier for doctors to prescribe cannabinoid medicines by removing some of the legal restrictions, to end the fallacious double classification of THC and dronabinol into Schedules I and III, respectfully, and to establish a national cannabis bureau to regulate medical cannabis production and sale, as stipulated by the 1961 UN Single Convention —, dr Verbora’s testimony will remain a historic step forward in the fight for the patients’ rights and needs on parliamentary level. Please, donate to help it along, if you can!

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kannabinoidravi küsimusi

Lisa kommentaar

Sotsiaalkomisjoni istung Riigikogus

7. veebruaril kogunes Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnisele istungile arutama kaht rahvaalgatust, mis taotlesid kannabinoidravimajanduse patsiendisõbralikumat korraldamist. Lisaks petitsioonide autoreile ning Sotsiaalministeeriumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Ravimiameti, Haigekassa, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajatele olid kohale kutsutud ja esinesid ettekandega ka MTÜ Ravikanep esindajad.

Esimesena sõna saanud Elver Loho, petitsiooni „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule“ autor, rõhutas vajadust kanepi mõnuainena pruukimise ja kannabinoidide raviotstarbelise kasutamise probleemistike selge eristamise järele, palus suunata mittemeditsiinilise kanepikasutuse riikliku reguleerimise teema edasiseks arutamiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning loovutas ülejäänud sõnavõtu-aja teise petitsiooni esitajale Aleksander Laanele Erakonnast Eestimaa Rohelised.

Hr Laane tõstis lühikeses ettekandes eeskujuliku lahendusena esile Saksamaal märtsis jõustuvat ravikanepiseadust ja pakkus välja kolm ettepanekut kannabinoidravi reguleerimiseks Eestis: lõpetada kanepi peamise toimeaine Δ9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) e dronabinooli eksitav topeltklassifitseerimine narkootiliste ainete I ja III nimekirja ning liigitada Δ9-THC selgelt III nimekirja, asutada kanepi omamaise tootmise reguleerimiseks riiklik kanepiamet, nagu ÜRO 1961. aasta ühiskonventsioon seda ette näeb, ning viia läbi kannabinoidravi riiklik tõhususuuring.

Järgmiseks sõna saanud MTÜ Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet tõstis esile lõhet kliiniliste uuringute ja praktilise raviotstarbelise kanepikasutuse vahel. “Kannabinoididel, sh taimsel kanepil on nüüdismeditsiinis erandlik koht, seda mitte ainult keelustamisest tingitud uurimispiirangute, vaid ka toimete hulga ja keerukuse ning toimeainete kokteilide varieeruvuse tõttu,” selgitas Kalvet. “Kanepiürt kui toimeainete sünergiline kompleks ei mahu hästi tõenduspõhise nüüdismeditsiini fookusesse — individuaalsed efektid on ilmselgelt olemas, ent sageli nõrgemad kui spetsiifiliseks raviks mõeldud tavaravimitel. Kuid ärgem unustagem, et mitte ükski tavaravim ei paku sedavõrd laia spektrit sekundaarseid soovitavaid ravitoimeid kui kanep — isegi mitte kanepi üksikud toimeained!” Mart Kalveti ettekande täielikku teksti saad lugeda siit.

Mullu avaldatud andmekogule “Ravikanepiraport 2016” viidates kirjeldas hr Kalvet põgusalt Hollandi, Kanada ja Saksamaa eeskujulikke regulatsioonimudeleid ning tõstis esile mõnede teiste riikide programmide kitsaskohti nagu kannabinoidravimite kõrge hind, piiratud valik ja kasvatuskooperatiivide puudulikult reguleeritud tegevus.

Molekulaarbioloog ja MTÜ Ravikanep juhatuse liige Siim Siimut tutvustas komisjonile järgmiseks mullu läbi viidud ja “Ravikanepiraportis 2016” avaldatud ravikanepipatsientide küsitlusuuringu tulemusi, mis annavad mõista, et omaalgatuslik ravi kannabinoididega on Eestis üllatavalt levinud ja et enamasti viiakse seda läbi raviarsti teadmiseta, ehkki leidub ka patsiente, kellel on piiritaguse arsti soovitus või retsept. Valdav enamus patsientidest hangib kanepi mustalt turult; paljud tarvitavad seda ka mittemeditsiinilistel eesmärkidel. Küsitlusuuringut täies mahus vt teatmikust “Ravikanepiraport 2016”, lk 61–75.

Seejärel said sõna kohale kutsutud eksperdid. Ravimiameti esindaja selgitas, millised kannabinoidravimid nüüdisaegses tõenduspõhises meditsiinis kasutusel on ning millistel alustel ja millises korras on Eesti arstidel neid kui müügiloata ravimeid võimalik praegu raviks määrata. Lühidalt tutvustati eri riikide kannabinoidravi võimaldamise mudeleid.

Tervise Arengu Instituudi esindaja keskendus kanepi uimastina tarvitamise ja sellega seonduvate probleemide levimusele Eesti elanikkonna, eelkõige koolinoorte hulgas; kannabinoidravi teemasid ettekandes ei käsitletud.

Järgmine esineja esitas Eesti Arstide Liidu seisukohad: kanep on keelatud samadel alustel amfetamiini, heroiini ja oopiumiga, psühhoaktiivne THC ladestub rasvkoes ja pikendab intoksikatsiooni, võib tekitada psühhoose, kasvajaid, arenguhäireid ja ränka sõltuvust. Arstide Liidu hinnangul loobuti kannabinoidravimite kasutamisest 20. sajandil, kuna leiti tõhusamad ja kõrvaltoimevabamad sünteetilised ravimid.

“Tänaseks ei ole suudetud selgitada kanepist toodetud ravimite konkreetseid näidustusi, kuigi on leitud mõningast toimet sümptomite subjektiivsel leevendamisel võrreldes platseeboga,” sedastas Arstide Liit. “Tõenduspõhise meditsiini areng ja kombineeritud ravi erinevates valdkondades suudab tagada vajaliku ravivastuse, ning täiendav kanepi baasil loodud ravim ei saa kunagi olla esmavalik, pigem üksikjuhtudel täiendav vahend haiguse finaalstaadiumis.” Liidu osutusel on selliste üksikjuhtude lahendamiseks Eestis loodud toimiv süsteem, kuid senini on vajadus nende hinnangul olnud pea olematu.

“Kanepisse kui sõltuvust tekitavasse narkootilisse ja eelkõige psüühikat mõjutavasse mõnuainesse tuleb suhtuda täie tõsidusega,” märgiti avalduses, “sest on olemas kindel seos kanepitarvitamise ja liiklustraumade, samuti varavastaste kuritegudega.” (Vt ka ERR-i uudist Eesti Arstide Liidu kanepi-avalduse kohta.)

Ettekannetele järgnes elav arutelu, mille käigus esitati küsimusi, kommentaare ja täpsustusi kõigile esinenutele. Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindaja avaldas lootust, et väited arstide hirmude kohta on liialdatud ja et kannabinoidravimi-retsepti kirjutamisele ei repressioone ega ka kolleegide halvakspanu ei järgne. Patsientidel, kes on kannabinoidravi omaalgatuslikult alustanud ja sellest abi saanud, soovitasid Arstide Liidu ja Perearstide Seltsi esindajad sellest oma raviarstiga avameelselt rääkida. Justiitsministeeriumi esindaja nentis, et nt Hollandis ja mõnedes USA osariikides valitsevad kanepi keelustatuse ja praktilise kättesaadavuse vahel käärid — müük ja tarvitamine on keelatud, ent sellele vaadatakse läbi sõrmede. Samuti leidis justiitsminiseeriumi esindaja, et ravimõjude lootuses kanepit hankivaid kodanikke ei ole mõistlik karistada samadel alustel seaduserikkujatega, kes kasvatavad kanepit rikastumise eesmärgil, ja avaldas lootust, et tulevikus hakatakse selliseid juhtumeid paremini eristama. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas vajadust täpsema terminoloogia järele ja palus, et “ravikanepi” asemel räägitaks “arsti ettekirjutusega tarvitatavatest sertifitseeritud kannabinoidravimitest” ning “rekreatiivkanepi” asemel “enese uimastamiseks tarvitatavast kanepist”.

Riigikogu sotsiaalkomisjon langetab otsuse selle kohta, kas ja kuidas kannabinoidravi parema võimaldamise küsimuste arutelu jätkatakse, järgmise nädala esmaspäeval.

Vaikusemüüri murdumisest kodanikuühiskonnas Eesti kanepipoliitika näitel

Lisa kommentaar

Foto: Piret Räni

Pühapäeval, 25. jaanuaril heade mõtete linnas Tartus Genialistide klubi laval seistes ja saali täitvat peademerd silmitsedes täitis mind väga tugev tunne, millele on keeruline tabavat nime leida. Selles emotsioonis leidus natuke härdust ja palju lootusrikkust ja tänulikkust ja ükskord-me-võidame-niikuiniid, aga ka kripeldav kild ehedat raevu. Umbes 120 poliitikahuvilist kokkutulnut näitasid ühest küljest, et meeliülendavalt suure osa jaoks valijaskonnast on Eesti riigi uimasti- ja kanepipoliitika piisavalt tähtsad, et veeta terve sombune pühapäev arutelusid, ettekandeid ja sõnavõtte kuulates. Teisalt aga varjutas mu rõõmu veidi vihameel selle üle, et taoliseid kogunemisi 21. sajandi Eestis üleüldse tarvis on.

Nagu ma pühapäeval ka laval puiselt kätega vehkides märkisin, olen kanepipoliitika kritiseerimisega avalikus ajakirjanduses tegelenud umbes seitse aastat — ajast, mil Tervise Arengu Instituudi propagandaportaal algatas kampaania „Sina ei tõmba kanepit, kanep tõmbab sind“ ning Rahvusringhäälingu uuriva ajakirjanduse lipulaev hakkas tootma õudusjutte sellest, kuidas iga nädal satub vaimuhaiglasse mitu õrnas eas päästmatult hulluks läinud kanepipruukijat. Mind ajendas nende aastate jooksul korduvalt sõna võtma ja ühe või teise riigiametniku või poliitiku või meediategelase jampslikke väiteid ründama just viha selle pärast, et meile selliseid nõtruseid silma ja kõrva ja ajju rammitakse. Meie endi raha eest, kurat võtku!

Nende aastate jooksul pole ma endale sageli lubanud lootmist, et mu kodumaal selles valdkonnas niipea midagi paremuse poole muutuma hakkab. Olen end ette valmistanud aastakümnete pikkuseks võitlemiseks uimastipoliitilise Berliini müüriga kaaskodanike ja rahvaesindajate peades, julgemata hoida pöialt reaalsetele tulemustele — sellele, et üldsuse arusaam muutuks, et valede- ja vaikusevalli ilmuksid mõrad, et mõistuspärast ja teaduspõhist uimastipoliitikat pooldavad poliitilised jõud hakkaksid seda poolehoidu avalikult väljendama.

Esimest korda tajusin, et minu pessimism ei pruugi olla põhjendatud, kui kodanikuühiskonna aktivist Elver Loho, veri ACTA-vastaste meeleavalduste korraldamisest vemmeldamas, tegi mulle kaks aastat tagasi ettepaneku hakata reformima Eesti kanepipoliitikat, alustades formaalselt legaalse ravikanepi tegelikkuses kättesaadavaks tegemisest. Et keegi seda üldse nii lihtsaks peab, tundus tol hetkel tobenaljakalt sinisilmne, ehkki soojendas südant. Loomulikult nõustusin tegema koostööd inimesega, keda aastakümnete eest tardunud, juurdunud ja seni vankumatult püsinud poliitiliste-ühiskondlike-meditsiiniliste tõekspidamiste ümbertõukamine ei heidutanud. Nii sündis mittetulundusühing Ravikanep — esimene organisatsioon Eestis, mis oli ülesandeks võtnud kanepitarvitajate õiguste eest seismise ja eestkoste.

Kui oleksin aimanud, kui palju meeleheitlikke pöördumisi meie tegevus poliitilise ja meditsiinilise kanepireformi tandril kaasa toob, oleksin võib-olla MTÜ asutamata jätnud. Olin pannud vaimu valmis selleks, et esimeste mõistlike sihtide saavutamine võtab vähemalt kümme aastat aega. Aga patsiendid, kellel pole enam muud lootust kui kannabinoidravi, ei saa kümme aastat oodata! Nad on raskelt haiged praegu kohe, nad kannatavad, kardavad ja surevad, kes aeglasemalt, kes kiiremini, siin ja praegu. Ja kirjutavad sellest meile, oodates abi. Ma teadsin ju varemgi, et kannabinoidravi ja kannabinoidide meelelahutusliku tarvitamise keelustamine on rängad rahvatervise vastased kuriteod, aga haigete, eriti vähi- ja hulgiskleroosipatsientide isiklikud lood ajasid mind meeleheiteauku ja kraapisid suure kühvliga muremulda peale. Olin hiljuti kaotanud vähile, insuldile ja tervele müriaadile põletikulistele, kesknärvisüsteemi laastavatele diagnoosidele lähedase inimese, kellel õigeaegne ravi taimsete kannabinoididega oleks võib-olla aidanud elada kauem — ja kindlasti elada oma viimased aastad inimväärikamalt, valuvabamalt ja selgema mõistusega. Nüüd järsku oli mul turjal terve postkastitäis sama süngeid ja süngemaid juhtumikirjeldusi. Inimesi, kellel oli kannabinoidravi vaja kohe, viivitamatult, et päästa veel, mis päästa annab — ja mina ei saanud neid aidata muul moel kui jagades lubadusi, et võib-olla kunagi mitme aasta kauguses tulevikus kirjutab mõni arst mõnele sama murega saatusekaaslasele reaalselt välja kanepiürdi või -preparaadi retsepti.

Lämmatav lootusetusevaip ilmutas veidi sulamismärke mullu mais enne Europarlamendi valimisi, kui poliitiliselt kahtlaseks peetavat kanepiteemat julgesid reformimeelselt jutuks võtta mõned Brüsselisse pürgivad rahvaesindajad nagu üksikkandidaadid Silver Meikar, Olga Sõtnik, Rene Kuulmann ja Andres Inn, Iseseisvuspartei nimekirjas kandideerinud Juku-Kalle Raid, Eestimaa Roheliste esindaja Marko Kaasik ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kandidaat Randel Länts, nagu ka Eurokodanike debatil süvitsi arutlema nõustunud ja kannabinoidravi võimaldamise vajadust hästi mõistnud poliitikud Eerik-Niiles Kross ja Igor Gräzin. Meie survestamine oli andnud tulemusi! Seda hoolimata mainekatest arstidest, kes väitsid meedias sirge näoga, et Eestis polegi kannabinoidravi näidustusega patsiente ja isegi kui neid oleks, ei sooviks uimastavat kanepiravi saada patsiendid ise, või kui, siis sõltuvuse rahuldamiseks, kuna kanep on ohtlik narkootikum.

Mõra, millest juba veidi valgust läbi paistis, lõi lootusetusemüürisse mullu MTÜ Ravikanepi tellitud, avalikkuse annetustest rahastatud ja portaaliga Nihilist.FM koostöös intensiivselt kajastatud meelsusuuring Eesti mainekamalt gallupiettevõttelt TNS Emor, mille andmeil eelistab vapustavalt suur osa — suisa 67 protsenti — Eesti valimisealistest kodanikest kanepituru riiklikku kontrollimist ja reguleerimist legaalsete psühhoaktiivsete ainete turgude eeskujul praegusele musta turu omavolile.

Seda, et meil võib õnnestuda tänavu vaikuse- ja valedemüürist paar päris kopsakat tellist välja kangutada, sisendas veelgi tungivamalt Tallinnas jaanuaris toimunud aruteluring „Kanepikohvik vol 1“, mis hoolimata ülinapist etteteatamisest tõi kohale rohkem aktiviste ja poliitikuid kui 25-kohalise laua ümber ära mahtus. Eestimaa Rohelised Aleksander Laane ja Olev Tinn ning Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Jevgeni Kristafovitš ilmutasid igati veenvalt valmisolekut Riigikogusse valituna Eesti uimasti- ja karistuspoliitikat inimnäolisemaks muutma hakata.

Seda, et meie ponnistustel on toetajaid ka arstide hulgas, mõistsin päev enne Tartu „Kanepikohvikut vol 2“, kui tutvustasin koos TTÜ molekulaardiagnostika töörühma liikme Siim Siimuti ja California ravikanepi-algatust ilmale tuua aidanud aktivisti Carlos Aguilaga kümnekonnale asjast huvitatud diplomeeritud arstile kannabinoidravi aluseid ja kanepiretseptide väljakirjutamise vajadust. Kui olete kunagi mõne valdkonna esindajaid milleski veenda üritanud, olles ise valmistunud nendepoolseks uskumatuseks ja paindumatuseks, ja leiate selle asemel eest uutele ideedele avatud, teadmishimulised ja arukaid küsimusi esitavad spetsialistid, võite ette kujutada, et lubasin endal jälle tunda kenakese portsu lootust. See müür ei jää igavesti püsima, sest mõned neist, kelle käes on tõeliselt tõhusad passiivvõitlusrelvad — meditsiiniline pädevus ning voli patsiendile vajalikke ravimeid soovitada ja välja kirjutada — on meiega samas leeris!

Marko Kaasik (Eestimaa Rohelised), Gea Kangilaski (SDE), TTÜ magistritudeng Siim Siimut ja artikli autor Tartus Genialistide klubis üritusel “Kanepikohvik vol 2”, taustal Henrik Aaviku (IRL) videotervitus.

Pühapäevasel Tartu üritusel jõudis see kõik minu jaoks kulminatsiooni. Ma rõõmustasin koos kogunenud rahvaga, koos patsientidega, kellel on keelatud kanepiravist abi olnud. Elasin kaasa Eesti Kanepiliidu juhatuse liikmeile, kes silmade särades üritust juhtisid. Neelasin pisaraid koos kodanikega, kes jagasid õõvastavaid kogemusi tülgastavatest kokkupuutumistest kriminaalpolitseinike, menetlejate ja prokuratuuri esindajatega. Plaksutasin julgetele kevadpääsukestele Eerik-Niiles Krossile (Reformierakond), Olga Sõtnikule ja Mihkel Rauale (SDE), Henrik Aavikule (IRL) ja Jevgeni Kristafovitšile (Vabaerakond), kes kokkukogunenuid videopildi vahendusel tervitasid ja meie üritusele toetust avaldasid, ning kahele kandidaadile, Gea Kangilaskile (SDE) ja Marko Kaasikule (Eestimaa Rohelised), kes leidsid võimaluse isiklikult kohale tulla ja oma progressiivseid uimastipoliitilisi vaateid rahva ees kõhklematult väljendada. Ma nautisin mõnusate inimeste seltskonda, kelle jaoks polnud mingi probleem oma lemmiktaime tarvitamisest heakorra huvides ja provokatsioonide ennetamise korras päevakeseks loobuda. Hõiskasin sisimas rõõmust, nähes, kui tähelepanelikult kuulas saalitäis rahvast äärmiselt teadustihedat, erialaterminoloogiast nõretavat ettekannet kõikide meie elundite ja süsteemide tööd mõjutava endokannabinoidsüsteemi ehitusest ja närvihaigetest laborihiirtest, keda esimeste elusolenditena sõjajärgses Eestis on ametlikult kannabinoididega ravitud.

Vabaerakonna ridades Riigikokku kandideeriv jurist Jengeni Kristafovitš teavitab kodanikke nende õigustest ja vabadustest juhtul, kui jõustamisorganid kinni peavad või uksele koputavad.

Mul pole enam hirmu selle ees, et mõned riigiaparaadi esindajad, kelle isiklikke või ametkondlikke huvisid kanepi liberaliseerimine ohustab, mind kriminaalse koguse uimastitega süüdi lavastavad — ei, selle jaoks on meid juba liiga palju ja meie hääl liiga hästi kuulda, usun. Mul on hoopis hirm jälle, pärast nii pikka aega hammastekiristamist ja pelgalt põhimõtete najal ülesmäge-vastuvoolu rühkimist, päriselt lootma hakata. Sest kindlasti ei suju kõik meie püüdlused edaspidi samamoodi lepse reega ja tormiliste kiiduavalduste saatel nagu äsja Tartus. Bürokraatlikke ja ideoloogilisi rahne, mille otsa komistada ja pea puruks kukkuda, on teaduspõhise kanepipoliitika teel nii meil kui mujal veel hulgaliselt. Lootus pole selles karmis mängus maksmiseks mõistlik valuuta — see on liiga habras ja loobujale alati kallim kui võtjale.

Aga vähemalt ei tunne ma end oma ettevaatliku lootusega enam üksi. Teised kanepiaktivistid ei ole enam üksi — MTÜ Eesti Kanepiliit (veebileht valmimisel) ootab kõigi hakkajate kodanike liitumisavaldusi. Patsiendid pole varsti enam üksi — arstid, kes soovivad kannabinoidravi alaseid teadmisi omandada ja rakendada, on Eestis olemas ja tegutsemisindu täis. See küünarnukitunne on väärt rohkem kui ühegi lootusevampiirist aparatšiku õelutsemine. Me teame, et meil on õigus. Meid ei ole vähe. Meiega on helged pead ja teaduslik meetod, tõde, õigus ja vabadus. Neil pole muud kui hirm ja õõnsaks kulunud vanad valed. Ükskord nad kaotavad niikuinii.

Ja endokannabinoidsüsteem ja inimeste tervis võidavad, nagu on võitnud miljardid kanepipruukijad tuhandete aastate jooksul. Ja surm ei jää valitsema.

Kohtumiseni veebruaris Tallinnas „Kanepikohvikus vol 3“!