Sildiarhiiv: kannabinoidmeditsiin

Mart Kalveti ettekanne Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil

Foto: Riigikogu Facebook

Elver Loho, Mart Kalvet ja Aleksander Laane Riigikogu sotsiaalkomisjoni kanepiteemalisel istungil

Tere, lugupeetud rahvaesindajad, spetsialistid ja ametnikud!

Te kuulete täna palju kriitikat kannabinoidravi napi tõenduspõhisuse kohta. Kui olete juba tutvunud “Ravikanepiraportiga”, teate, et MTÜ Ravikanep seda ei salga; meie vahendatud info kattub sellega, mida räägivad arstid, sest meie allikad on samad. Raport selgitab aga ka põhjuseid, miks tõendeid napib ja miks neist hoolimata tuleks kannabinoidravi valdkonda ikkagi arendada. 

Oluline on mõista, et praktikas kasutatakse kanepit ravimina teistmoodi kui väga valdava enamuse kliiniliste katsete raames — toimeainete täpsed kogused pole tihti teada, puhtus kõrvalainetest pole tagatud, manustamisviisid on teistsugused jne. Kliinilised katsed standardiseeritud Bedrocani ürdiga alles algavad, kuna seni puudusid veenvad platseebod eri sortide jaoks. Omaalgatuslik ravipraktika on teadusest ette jõudnud, sest võtta üks mahv tänavakanepit ja kogeda krooniliste vaevuste kiiret leevenemist on palju lihtsam kui tõendada seda mõju kümne aasta vältel sadu katsealuseid hõlmavate väga kulukate topeltpimendatud platseebokontrolliga katsete raames. Aga tolle patsiendi jaoks on isiklik kogemus veenvam kui ükski teadustöö. 

Rõhutan, et kannabinoidide ja sünergiliste toimeainete terapeutiline spekter on peaaegu uskumatult lai — kui palju on aineid, mis samaaegselt vähendavad valu ja ärevust ning parandavad isu ja und? Neile mõjudele lisandub meeleolu paranemine ehk eufooria, mida ehk veidi teenimatult kardetakse — on see ju mittemeditsiinilise tarvitamisharjumuse aluseks. Meditsiinilises plaanis pole meeleolutõus aga sugugi halb, eriti mitte vähktõbede, krooniliste immuunhaiguste, selgroovigastuste või mis tahes haiguste puhul, mis elukvaliteeti oluliselt mõjutavad. 

Praegu tähendab “ravikanep” Eesti patsientide jaoks eelkõige seadusevastaselt hangitud musta turu kanepit, mida tarvitatakse terve ravimõjude paleti saavutamiseks, mõnikord riskides soovimatute tervise- ja muude tagajärgedaga, mida kannabinoidravimite turu riikliku reguleerimisega oleks võimalik vältida. 

Nagu rõhutame ka raportis, on kannabinoididel, sh taimsel kanepil nüüdismeditsiinis erandlik koht, seda mitte ainult keelustamisest tingitud uurimispiirangute, vaid ka toimete hulga ja keerukuse ning toimeainete kokteilide varieeruvuse tõttu. Kanepiürt kui toimeainete sünergiline kompleks ei mahu hästi tõenduspõhise nüüdismeditsiini fookusesse — individuaalsed efektid on ilmselgelt olemas, ent sageli nõrgemad kui spetsiifiliseks raviks mõeldud tavaravimitel. Kuid ärgem unustagem, et mitte ükski tavaravim ei paku sedavõrd laia spektrit sekundaarseid soovitavaid ravitoimeid kui kanep — isegi mitte kanepi üksikud toimeained! 

Paljude patsientide jaoks pole küsimus enam, kas kannabinoididest võiks neile kasu olla — nad juba kogevad seda kasu, riskides karistuste ja muude ohtudega. Osal neist on kahtlemata tõsine tervisehäda, teistel ilmselt mitte nii tõsine, aga nad kõik rikuvad seadust, sest usuvad, et parima ravi saamiseks on see vajalik. Kuni välistav suhtumine ei muutu, langetatakse sellised otsused enamasti arsti osaluseta. Ma loodan, et te kõik mõistate, et kuni jätkub senine olukord, on riik kohustatud selliseid haigeid küttima ja karistama, mis reeglina teeb nende olukorra hullemaks.

Eri riigid on otsustanud sellele probleemistikule läheneda erinevalt. Eesti saaks nende kogemustest õppust võtta.

* * *

Järgnenud presentatsiooni käigus kirjeldas Kalvet ohte, mis ootavad patsienti, kes on langetanud otsuse ravida end kanepiga (patsiente tüssatakse nii toodete kui ka lubadustega; patsiente ei nõustata; kanepiürdi ja preparaatide koostis pole teada; puudub kvaliteedikontroll) ning Hollandi, Kanada ja Saksamaa regulatsioonimudelite plusse ja mõnede teiste mudelite kitsaskohti. Samuti viitas ta nii kulutustele, nagu kanepiameti loomine ja tõhususuuringu rahastamine, kui ka potentsiaalsele kasule, nagu patsientide heaolu ja elukvaliteedi paranemine, musta turu tulu vähenemine ja omaalgatusliku ravi soovimatute tagajärgede vähenemine, mida Erakonna Eestimaa Rohelised ja Elver Loho esitatud kannabinoidravi valdkonna korraldamise ettepanekute elluviimine tuua võiks. 

„Ravikanepiraport 2016“ koondab esmakordselt eesti keeles kokku nüüdisaegsed teadmised ravikanepist

Ravikanepiraport 2016MTÜ Ravikanep avaldas täna põhjaliku ravikanepiregulatsioonide ja kannabinoidravi teemalise aruande koos Eesti ravikanepitarvitajate küsitlusuuringuga ja ettepanekutega Eesti ravikanepimajanduse paremaks reguleerimiseks. „Ravikanepiraporti 2016“ koostajad molekulaarbioloog Siim Erik Siimut ja tõlkija Mart Kalvet avaldavad lootust, et aruanne täidab mõned olulised lüngad eestikeelses erialases kirjanduses ning aitab nii üldsusel, ametnikel, poliitikutel kui ka tervishoiutöötajatel ja patsientidel edaspidi paremini mõista nii taimse kanepi kui ka kannabinoidide raviotstarbelise tarvitamise adekvaatse võimaldamise mõjusid vastava ravinäidustusega kodanikele, ravimimajandust reguleerivatele ametkondadele ja ühiskonnale laiemalt.

„Iga kord, kui ühiskonnas on tõstatunud kannabinoidmeditsiini teema, kommenteerib mõni tervishoiuala ametnik või arst ajakirjanduses, et Eestis puuduvad kannabinoidravimite võimaldamiseks vajalikud teadmised, et patsiendid ei ole kannabinoidravist huvitatud, sest kardavad selle kõrvalmõjusid, või et Eestis üldse puuduvad sellised patsiendid, kellel kannabinoidravist kasu võiks olla. Meie raport püüab panna alust vajalikele teadmistele ja kombinatsioonis rohkem kui 400 patsienti hõlmanud küsitlusuuringuga kummutada arusaama, et ravi kannabinoididega on eestimaalastele võõras ja mittevajalik,“ märkis MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja üks aruande koostajatest Mart Kalvet.

Ligi 200 lk pikkune raport annab lühiülevaate inimese endokannabinoidsüsteemist ja seda mõjutavatest ravimitest ning kannabinoidravi võimaldamise mudelitest Kanadas, Hollandis, Iisraelis, Saksamaal ja mõnedes Euroopa Liidu riikides. Algupärane küsitlusuuring vaatleb lähemalt seda, miks ja kuidas Eestis kanepit või kannabinoidravimeid meditsiinilistel eesmärkidel tarvitatakse ning kas ja kuidas sellest arstidega räägitakse.

Koostajad on sõnastanud mõned soovitused selle kohta, kuidas kannabinoidravi keerukat ja vastuolulist valdkonda edaspidi senisest paremini reguleerida. Lisaks ettepanekule riikliku kannabinoidmeditsiini ameti asutamiseks, ravikanepiürdi ja kannabinoidide lihtsustatud ja kiirendatud korras võimaldamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu erilubadega ravimite regulatsiooni piires, kanepi raviotstarbel kasvatamises kahtlustatavate isikute süüdistamise korra muutmiseks ja riiklikult juhitud põhjaliku kanepiraviuuringu käivitamiseks taotletakse ka kanepi peamise psühhoaktiivse toimeaine dronabinooli e delta-9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) senise eksitava topeltklassifitseerimise lõpetamist.

„Seadusloome-praagi tulemusel on Eestis juba ligi kümnendi valitsenud olukord, kus kanepiürdi toimeaine ühe nime all on väga rangelt kontrollitavate psühhoaktiivsete ainete I nimekirjas, kuhu kantud ravimite võimaldamine patsiendile nõuab keerulise bürokraatliku kadalipu läbimist, teise nime all aga lisaks ka psühhoaktiivsete ainete III nimekirjas, milles leiduvaid ravimeid võib välja kirjutada iga retseptiõiguslik arst,“ kommenteeris segadust MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja raporti üks autoreid Siim Erik Siimut. “Taoline korralagedus annab mõista, et Eestis puudub ametkondlikul tasemel arusaamine kannabinoidmeditsiini kõige elementaarsematest alustest. Meie raport peaks aitama seda võimalikult kiiresti muuta. Kannabinoidravi-näidustusega patsientidel ei ole aega oodata, kuni ametkonnad end teemaga kurssi suvatsevad viia — nad on sunnitud kas seadust rikkudes end omaalgatuslikult ravima musta turu kaubaga, mille kvaliteet ja puhtus kõrvalainetest pole garanteeritud, või leppima kannatustega. Selline olukord ei teeni kellegi huve peale uimastikaupmeeste.“

Raport kummutab ka mõned levinud väärarusaamad kanepi ohutusest ja ravitoimete tugevusest. „Neile, kes loodavad sellest leida kinnitust arusaamale, et kanep on tõendatult tõhus ravim iga häda, sh vähktõbede vastu, peavad pettuma,“ hoiatas Kalvet. „Kanep ja kannabinoidid, nagu kõik päris ravimid, on piiratud ravimõjuga. Tõsiasi, et vastavate piiride tõenduspõhine väljaselgitamine pole veel lõppenud, ei ole õigustus mõõdutundetule omaalgatuslikule kanepitarvitamisele või terminaalselt haigete inimeste eksitamisele ebapiisavalt tõendatud väidetega kanepi ravitoimete kohta. Psühhoaktiivsetel kannabinoididel nagu Δ9-THC on hulk ohtlikke ja ebameeldivaid võimalikke kõrvalnähte ning ravi nendega ei sobi kindlasti igaühele. Vastupidised väited on seni olnud üks teguritest, mis juhtivate meditsiiniekspertide silmis kannabinoidravi valdkonda naeruvääristanud ja nüüdisaegse tõenduspõhise ravikanepimudeli kujundamist Eestis takistanud on. Loodetavasti aitab värske aruanne hajutada ka ebateadlikke kuulujutte kanepist kui ohutust imeravimist.“  

Raporti (PDF, 199 lk) saad alla laadida siit: http://ravikanep.ee/wp-content/uploads/Ravikanepiraport_2016.pdf