Toetus ravikanepile on ühiskonnas oluliselt tõusnud

Allikas: drugpolicy.org

Allikas: drugpolicy.org

Rahva hoiakuid kraadivad küsitlusuuringud on alati huvitavad, kuid nende tõlgendamisega peab olema ettevaatlik, kuna pealiskaudne kajastus võib pilti tegelikkusest oluliselt moonutada. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut (YI) läbi viidud väärtushinnangute-teemalise küsitluse raames kogutud andmete lähem vaatlus näitab, et nende põhjal ei saa väita paljutki, mida avalik-õiguslikus meedias juba väidetud on.

Kanepiravi toetab 84% elanikkonnast?

Reedel, 5. augustil avaldas Rahvusringhääling uudise pealkirjaga „Uuring: 93 protsenti on vastu kanepi tarvitamisele“, milles väideti m.h, et 62 protsenti YI küsimustele vastajatest leiab, et kanep ravimina võiks olla lubatud ja et selles küsimuses on pooldajatel ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides.

YI kodulehel avaldatud küsitlusvastustest nähtub, et toetus on tegelikult suuremgi; koguni 84,1 protsenti vastanuist pidas kanepi tarvitamist meditsiinis mingitel tingimustel õigustatuks. See rõõmustab, kuna 2014. aasta novembris vastas TNS Emori läbi viidud uuringu raames küsimusele „Kuivõrd pooldate, et teatud ravitoime tõttu võiks kanep arsti retsepti alusel olla Eestis laiemalt kasutusel?“ kindla või suhteliselt kindla „jaa“-ga vaid 41 protsenti küsitletuist.

Toetuse kasv kannabinoidravile näitab, et vähem kui poolteise aastaga on Eesti üldsuse teadlikkus kannabinoidmeditsiinist oluliselt kasvanud — loodame, et meiegi tegevusel on selles oma osa. Rõõm positiivsest tulemusest oleks aga suurem, kui väärtushinnangu-uuring ise oleks olnud paremini konstrueeritud ja kui ajakirjandus ei võtaks selle tellijate tõlgendusi puhta kullana.

Uuringu tõsiseltvõetavusest

Juba tänavu märtsis avaldas ERR uudise pealkirjaga „Ühiskonnauuringute Instituudi sõnul neil poliitilist agendat ei ole“, milles Tartu Ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja Veronika Kalmus tõstis esile YI uuringu mitmeid puuduseid: poliitiliste eelistuste väljaselgitamisel ei pruugi veebiküsitlus tõeseid vastuseid anda; veebiküsitlusele vastajate koosseis on kallutatud ea, elustiili, kapitaliseerituse jm poolest, ning küsitlustulemusi võib mõjutada eelhäälestamine küsimustega hirmutavatel või polariseerivatel teemadel.

Tollessamas artiklis distantseeris uuringujuht Juhan Kivirähk küsitluse läbi viinud Turu-Uuringute AS-i selgesõnaliselt uuringu koostamisest ja selle tulemuste tõlgendamisest, öeldes: “See ei ole Turu-uuringute uuring, me pakkusime ainult küsitlustööd, aga oma küsitlusi alustades me alati vaatame oma küsimustiku läbi sellest aspektist, et see oleks neutraalne, tasakaalus ja vastajat kuhugi poole ei kallutaks. “

Eelöeldut arvesse võttes ei saa MTÜ Ravikanep YI küsitlusest paistvat tugevat toetust ravikanepile kaljukindlaks pidada. Ehkki loodame, et toetus on aastatega tõusnud, ei saa me YI uuringu põhjal seda tegelikult järeldada. Igal juhul on selge, et üldsuse teavitamist ja instantside survestamist nüüdiseagse, tõenduspõhise, mõistuspäraselt reguleeritud kannabinoidravi teemadel tuleb jätkata, kuni see on saanud tegelikkuseks.

Rohkem süvenemist, ajakirjanikud!

YI esindaja väitis ERR-i uudises m.h, et kanepi legaliseerimist ei pea õigustatuks 87 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, järeldades sellest, et kanepi legaliseerimise arutelu on ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi initsiatiivil, samas kui eestimaalaste enamiku hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema.

Pilk YI kodulehel avaldatud küsitlusvastustele ütleb, et selline järeldus on meelevaldne. Küsimusele „Palun öelge, kas kanepi legaliseerimine on alati õigustatud, mitte kunagi õigustatud või on tõde kusagil vahepeal?“ on kindlalt eitava vastuse „Mitte kunagi õigustatud“ andnud ainult 59,5 protsenti vastanuist, samas kui 37,4 protsenti on andnud kümnepunktisel astmikul muid punkte valides mõista, et mingitel tingimustel peavad nad „kanepi legaliseerimist“ õigustatuks.

Üks huvitav järeldus, mida samade andmete põhjal teha saaks, on, et tervelt 3,9 protsenti elanikkonnast toetab kanepituru tingimusteta legitimiseerimist, s.h kõikide piirangute kaotamist kanepi ja selle saaduste tootmisele, müügile-ostule, reklaamimisele ja tarvitamisele. Esiletõstetud puuduseid uuringu metoodikas arvesse võttes me sellist järeldust siiski tegema ei kiirusta, nagu me ei kiirusta nõustuma YI järeldustega uuringu muude punktide osas.

MTÜ Ravikanep hinnangul ei ole kanepi legaliseerimise teemalise küsimuse selline püstitus mõistlik ning sellele antud vastused ei võimalda teha jõuliseid järeldusi rahva tegelike eelistuste ja hoiakute kohta. Kuni mõiste „legaliseerimine“ pole sisustatud tähendusega, sisustab iga küsitletu selle ise.

YI tänavuses uuringus kajastuv napp toetus legaliseerimisele on seda kummalisem, et 2014. aastal andsid TNS Emori uuringus küsimusele „Kuivõrd pooldate, et sarnaselt tubaka-, alkoholi- ja ravimiturgudega reguleeriks ja kontrolliks riik ka kanepiturgu?“ pooldava või pigem pooldava vastuse 67 protsenti küsitletuist. Tõenäoliselt ei peegelda toonase küsitluse tulemuste diametraalne lahknevus tänavu jaanuaris läbi viidud YI uuringu tulemustest mitte rahva tegelikku suhtumist, vaid johtub m.h YI esitatud küsimuse sõnastuse puudulikkusest. 

MTÜ Ravikanep on alati valmis pakkuma abi ja oskusteavet kanepiteemaliste rahvaküsitluste koostamisel, et küsimused saaksid võimalikult sisukad ja neutraalsed ning tulemused võimalikult informatiivsed. 

 

Kaks rahvaalgatust, üks sõnum: ravikanep peab jõudma patsientideni!

Foto: drugpolicy.org

Foto: drugpolicy.org

Tung kanepiravi mõistliku ja ohutu reguleerimise poole on Eesti kodanikuühiskonnale tiivad andnud. Neljapäeval, 28. juulil ilmus rahvaalgatuste petitsioonikeskkonda koguni kaks asjalikku reformikava, mis mõlemad taotlevad Riigikogult kannabinoidravi-umbsõlme mõistlikku lahtiharutamist.

MTÜ Ravikanep soovitab põhjalikult tutvuda mõlema petitsiooni sisuga ja allkirjastada elektrooniliselt kas mõlemad või see, mis tundub kahest asjalikum. Ükskõik, kumma ettepanekutekomplekti arutuselevõtt Riigikogus oleks igal juhul suur hüpe edasi, välja senisest ajaloolisest tupikust.

MTÜ Ravikanep tervitab iga sammu, mis vastava näidustusega patsientidele kannabinoidravi kättesaadavamaks teeb. Oleme alati valmis selliste sammude kavandajaid oma pädevuse ja võimaluste piires abistama.

Petitsioon “Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha”: https://rahvaalgatus.ee/topics/cde86956-ae36-4f04-b1d0-38277147512b/votes/5369bfaf-0d4a-46f5-bfea-4d1f1ce295c4

Petitsioon “Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule”: https://rahvaalgatus.ee/topics/059ea23f-cef3-4ab5-a138-adfe915328ee/votes/570ac928-5633-4aac-9b74-44b808ecb8f4

Kuidas suhtuda kanepiga ravijatesse?

http://www.drugpolicy.org/realistic-marijuana-user-stock-images

Foto: Drug Policy Alliance

Ehkki nii mõnegi hea tervise juures, seadusekuuleka ja muidu ontliku kodaniku jaoks tundub esmapilgul lihtne tunnistada igas olukorras ülemaks kehtivad seadused, nende jõustajate pädevus ja jõustamismeetmete proportsionaalsus, hakkavad õige ja vale piirid nihkuma, kui meid või meie lähedasi tabab olukord, kus tõhusaim viis säilitada tervist ja elukvaliteeti on seaduseid rikkuda.

See olukord ei ole hüpoteetiline — Eestis leidub inimesi, kes ravivad end omaalgatuslikult medikamentidega, mida tervishoiusüsteem neile ei võimalda, hankides neid mustalt turult või kasvatades ise. Mõned satuvad politsei ja prokuratuuri huviorbiiti, mõistetakse süüdi ja peavad kandma karistust paragrahvide alusel, mis keelavad narkootiliste ainete käitlemist. Praktikas tähendab see trahve ja menetluskulusid, aresti ning mõnikord ka tingimisi või koguni reaalset vabadusekaotust. 

Esialgu moodustavad võimaliku kannabinoidravi-näidustusega patsiendid kõigist kanepi ebaseaduslikest tarvitajatest suhteliselt väikese osa. Ehkki võib väita, et mis tahes uimastava aine regulaarne pruukija leevendab mingisuguseid vaevuseid, nt stressi või suhtluspuuet, pole õige rekreatiivpruukijate enamikku võrdsustada tõsiste haigetega, kelle jaoks kanepi toimeained võivad olla ainsaks jätkusuutlikuks leevenduseks kroonilistele, ravimatutele sümptomitele. Ometi tuleks volitamata farmatseutilist eneseabi vaadelda laiemal taustal, milleks on keelatud ainete tarvitamine üldiselt. 

Kanep on kõige levinum keelustatud uimasti, mille tarvitamise määrad on pärast kümnendi kestnud kerkimist juba aastaid püsinud stabiilsed. Vähemalt veerandil Eesti keskkoolilõpetajatest on kanepikogemus. Euroopa uimastiseirekeskuse EMCDDA hinnangul on valdav osa siin tarvitatavast kanepist kasvatatud kohapeal. Seadused, mis keelavad tarvitamist-kasvatamist ja mille alusel karistatakse aastas mõndasadat kodanikku, on tegelikkuse ees ilmselt jõuetud. Nende jõustamine toimib pigem halva õnne loteriina kui tõhusa heidutusmeetmena, suurendades umbusaldust ametkondade ja riigi suhtes ning soodustades „õilsate salakaubitsejate“ tegevust, kes keelatud ravimeid patsientidele vahendavad ja keda reguleerimata turul on tihti võimatu eristada tavalistest narkodiileritest. 

Olukorras, kus suurem osa riskigruppidest hangib, kasvatab ja tarvitab kanepit karistamatult ning politsei kanepiseaduste pisirikkujaid aktiivselt ei kimbuta — viimastel aastatel on kasvatamise eest karistatud peamiselt selliseid väikekasvatajaid, kelle peale keegi on kaebuse esitanud —, on raske kiita heaks ravinäidustusega kodanike nuhtlemist meeleheitliku eneseabi kohaldamise eest, isegi kui selline ravi pole nüüdismeditsiini vaatevinklist veel piisavalt tõendatud. 

Aiandushuvilise naabri juhtum

Üdini seadusekuulekal kodanikul pole ka pärast selliste asjaolude vaagimist vaja pikalt mõelda, sest kanepikasvatajast naabrile politsei kutsuda on tema seisukohast igal juhul õigem kui kuritegevust ühelgi kujul sallida. Neil, kes pole karmide uimastiseaduste põhjendatuses täiesti veendunud, on märksa keerulisem seisukohta kujundada. Enne ametkondade asjassesegamist tuleks olukorda objektiivselt hinnata. Kas tarvitaja või kasvataja tegevus teeb tüli kaaskodanikele? Kas ta käitub aine mõju all ebaadekvaatselt või agressiivselt? Kas taime spetsiifiline hõng levib naabrite juurde või tänavale? Kas need küsimused võiksid olla lahendatavad politsei sekkumiseta, heanaaberliku manitsemise ja korralekutsumisega? Iga juhtum on isesugune ja üldistada keeruline, ent minu hinnangul võiks juhul, kui ainsaks mureküsimuseks on kanep, inimesega kõigepealt rääkida ja muret rahulikult selgitada. 

Ma ei taha selle soovitusega heaks kiita omaalgatuslikku ravi mitte mingite ravimite, eriti mitte psühhoaktiivsete ainetega. Kanepi kohta on levinud sama palju alusetuid müüte kui muude trendikate „imerohtude“ kohta. Selliste müütide ajel tegutsemise ohtlikkust näitlikustas teravalt naatriumkloriti raviotstarbel tarvitajate kildkonna juhtum. Olukorras, kus ühest küljest on kannabinoidravi kuulutatud mittevajalikuks ja kanepiürt nüüdisravimitega võrreldes alaväärtuslikuks ning teisalt võtab riik riigi järel vastu seaduseid, mis kanepi meditsiinilist rakendamist hõlbustavad ja nädalast nädalasse ilmuvad üha uued kannabinoidsüsteemi moduleerimise ohutust ja tõhusust kinnitavad tõendid, on krooniliste haigustega, meeleheitel patsiente aga kerge radikaliseerida ja tõenduspõhisest nüüdismeditsiinist üldse eemale peletada. Tavapärase ravi omaalgatuslik täiendamine kannabinoididega on minu hinnangul siiski väiksem patt kui arstiteaduse ja tervishoiusüsteemi täielik eitamine-umbusaldamine ning samamoodi võiksid sellesse suhtuda nii meditsiinitöötajad, jõustamisametnikud kui ka heasoovlikud naabrid. 

Politseinike ja arstide vastutuskoorem

Veel raskem kui tavakodanikul on keelukorra tingimustes kanepi raviotstarbelistesse tarvitajatesse-kasvatajatesse inimlikult suhtuda jõustamis- ja kohtuametnikel. Täie ranguse juures rakendamisel kriminaliseeriksid kehtivad udusevõitu seadused nii suure osa elanikkonnast, et igasse peresse mahuks paar roimarit. Arukas politseinik mõistab, et selline olukord pole jätkusuutlik ja peab kunagi muutuma. Seni aga, leian, võiksid jõustamisametnikud kodukasvatamist deprioritiseeriva hoiaku ametlikustada, kuulutades avalikult, et täiendavate raskendavate asjaolude puudumisel kanepi väikekasvajatajaid ja tarvitajaid ei karistata. Prokuratuuri esindajad võiksid hakata kanepijuhtumite menetlemisel ravivajadust arvesse võtma ning kui see on tõendatud, pakkuda kahtlusalusele automaatselt oportuniteeti — sest, olgem ausad, pole olemas avalikkust, mille huvides oleks karistada haigeid iseenda tervise omavolilise mõjutamise eest. 

Kõige keerulisema valiku ees seisavad selles probleemistikus ehk isegi arstid. Patsiendil, kes on avastanud, et kanepiürdi suitsetamine leevendab tema tervisehäireid tõhusamalt ja kõrvalnähtude-vabamalt kui tavaravi, on lihtsam kätt piibu järele sirutada kui arstil see heaks kiita. Arstide võimalusi kannabinoidravi määrata piiravad aga Euroopa ja Eesti ravijuhendid, keelustatusest johtuvalt hõre tõenduspõhi ning nüüdismeditsiini üldine raamistik, mis eelistab peaaegu alati puhtaid toimeaineid looduslikele komponendikokteilidele ja mille jaoks suitsetamine manustamisviisina on vastuvõetamatu. Arstil on küll võimalik taotleda puhta toimeaine dronabinooli, ürdipõhise tinktuuri nabiximolsi või isegi laboratoorsetes tingimustes kasvatatud ravikanepiürdi Bedrocan maaletoomist, kuid needki lahendused ei sobi igale patsiendile. 

Kõige tähtsam on vähendada kahjusid

MTÜ Ravikanep esindajana leian, et arst, kes pärast patsiendi kannabinoidravi-vajaduse hindamist kõige värskemate ja kvaliteetsemate olemasolevate tõendite valguses leiab, et ravi kannabinoididega siiski pole põhjendatud, kuid kelle patsient jätkuvalt kinnitab, et kanepist saadav leevendus on suurem ametlikult määratud ravimite pakutavast, ei peaks kanepitarvitamist küll heaks kiitma, kuid võiks anda nõu, mismoodi patsient peaks end hoidma, kui ta otsustab kannabinoidravi omal käel jätkata. Tutvustada tuleks musta turu kanepiga seonduvaid terviseriske, võimalikke kahjude vähendamise meetmeid ja teistsuguste manustamisviiside eeliseid suitsetamise ees. Samuti tuleks selgitada, mida teha soovimatute mõjude ilmnemisel. Ilmselt mõistab iga arst, et mõnikord liigub seadusandlus aeglasemalt, kui patsientide vajadused nõuaksid, ning et täielikust eitamisest ja tõrjumisest on nii haigetele kui ka tervishoiusüsteemile ja rahvatervisele rohkem kahju kui kasu. 

Ei saa välistada, et ravivajaduse laialdasem tunnustamine toob kaasa soovimatuid tagajärgi ennetuses. Näiteks võivad alaealised hakata rekreatiivpruukimist põhjendama ravivajadusega. On selge, et alaealiste puhul ei saa sellisest „eneseabist“ samamoodi mööda vaadata kui täiskasvanute puhul — muu hulgas seetõttu, et kanepi sage tarvitamine on arenemisjärgus kesknärvisüsteemile ohtlik. Küsimus, kuidas peaks lapse uimastipruukimisele reageerima lapsevanem või haridustöötaja, nõuab pikemat eraldi artiklit, kuid arvesse tuleks võtta, et invasiivsed, hirmutamispõhised sekkumised nagu politseikoerte koolikutsumine või sageli valepositiivseid ja -negatiivseid tulemusi andvate pissiproovide võtmine pole kusagil soovitud tulemusi andnud, vaid pigem võimendanud probleeme. 

Essee koorus pikemast vastusest Telegram.ee “ühele rumalale küsimusele”

Korjandus karistuspoliitika ohvrite toetuseks oli edukas

annetus_1405_1100MTÜ Ravikanep kogus annetustena 1680 eurot, et tasuda kanepi oma tarbeks kasvatamise eest karistatud* vanapaari menetluskulud. 95 kaastundlikku eestimaalast annetasid kolme päevaga vajamineva summa. Suur tänu teile — teie kiire ja helde käitumine sisendab lootust, et kunagi võidab hea sõna võõra väe, lõppeb patsientide ahistamine ja kriminaliseerimine ning tagurlikud, kontraproduktiivsed uimastiseadused asendatakse inimlikuma, tõenduspõhise süsteemiga.

Ei tohi aga unustada, et antud juhtum on vaid üks sadadest. Eestis mõistetakse kanepit loata kasvatanud inimestele kriminaalkaristusi rutiinselt ja sageli. Isegi kui lahketel kaastundjatel jätkuks indu ja vahendeid neile kõigile määratud ebaõiglaste koormiste katmiseks, ei kaotaks see märksa julmemat ebaõiglust — põhjendamatuid ja kustutamatuid kriminaalkaristusi.

Riik, mis nuhtleb oma kodanikke tõendatult tõhusa ravimtaime tarvitamise ja kasvatamise eest, on ise haige. MTÜ Ravikanep on endale võtnud eesmärgiks leida sellele haigusele ravi. Üheks sammuks eesmärgi saavitamisel on arstide ja ametkondade veenmine, et kannabinoidravi-näidustusega patsiendid on tegelikult olemas, ehkki mõned neist ravivad end arsti teadmiseta. Seetõttu palume kõigil, kes on teinud katset leevendada mõnd tervisehäiret kanepi või selle saadustega, vastata meie koostatud veebiküsitlusele, mis kestab 15. juunini. Kui Sul on olemas arsti soovitatud või omaalgatusliku, meeldiva või ebameeldiva, tõhusa või ebatõhusa kanepiravi kogemus, saad aadressil https://raport.ravikanep.ee u 20 minutiga täita anonüümse küsimustiku. Kui Sa ei saa või ei soovi mingil põhjusel veebiküsitlusele vastata, kirjuta, palun meile juhatus@ravikanep.ee.

Suur tänu veelkord kõigile annetajatele ja vastajatele! Tänu teile on Eestis natuke parem elada.

* Eesti Ekspressi 11. mai artikkel „Kuidas vanapaar  kanepi kasvatamise pärast kolm vangla-aastat sai“ 

Aita! Leevendame ebaõiglase karistuse raskust!

Foto: Drug Policy Alliance

Foto: Drug Policy Alliance

annetus_1405_1100

annetus_1305_0930

Tartu Maakohus mõistis hiljuti viie kanepitaime kasvatamises süüdi abielupaari, kelle juhtumit kajastab 11. mai EE artikkel “Kuidas vanapaar kanepi pärast kolm vangla-aastat sai”*. Kui usud, et selline karistus on ebaõiglane, toeta võimalusel rahaliselt — tasume koos nende menetluskulud (kokku 1680 eurot). Annetajatel palume teha ülekanne MTÜ Ravikanep arveldusarvele Swedbank’is EE892200221057621978 ja märkida ülekande selgitusse “Annetus vanaemale”. Annetaja isikuandmeid ei jaga ühing ilma annetaja enda soovita mitte kellegagi.

Anname oma kodulehel ja Facebooki-lehel kohe teada, kui vajalik summa on koos. Kui annetusi peaks laekuma ka pärast korjanduse lõppu, anname avalikult teada, kui palju rohkem neid tuli ja kanname soovi korral tagasi.

Uimastiärikalt kanepi hankimine isiklikuks tarbeks pole kriminaalkorras karistatav. Kodanikke, kes narkokaupmeestega suhelda ega teadmata päritolu ja koostisega kanepit hankida ei soovi ja oma loodetava ravimi ise kasvatavad, kohtleb riik aga kui ohtlikku narkojõuku. Kuni patsiendid arstidega “kahtlast” teemat jutuks võtta ei julge ja arstid avalikkuse halvakspanu peljates seaduslikke kannabinoidravi-soovitusi ei väljasta, on loomulik, et kodanikud kroonilistele tervisehädadele lahendusi otsides musta turu poole pöörduvad või kanepit omal käel kasvatada proovivad.

Kutsume kanepi meditsiinilise toimega kokku puutunud kodanikke vastama ka MTÜ Ravikanep anonüümsele veebipõhisele küsitlusuuringule. Vastamiseks umbes 20 minutit aega nõudva küsitlusuuringu eesmärk on kaardistada kannabinoidravi vajadust Eestimaa elanikkonna hulgas ja lisada tõenduslikku kaalu väitele, et Eestis on rohkem kui üks patsient, kellele kannabinoidravi peaks olema muude ravivõimaluste kõrval kättesaadav. 15. juunini kestvat küsitlusuuringut saad eesti või vene keeles täita aadressil https://raport.ravikanep.ee

Peale selle soovitame jõustamis- ja kontrollorganite töötajail, kes on mõistnud praeguste uimastivastaste seaduste kontraproduktiivsust ja kodanikuvaenulikku olemust, kaaluda liitumist endiseid ja praeguseid narkopolitsei- ja tollitöötajaid, prokuröre ja täitevametnikke ühendava rahvusvahelise organisatsiooniga LEAP (Law Enforcement Against Prohibition; korrakaitsetöötajad keeluseaduse vastu). Liitumise kohta leiate infot aadressil http://www.leap.cc/membership/. Kui vajate abi tõlkega, oleme meeleldi valmis aitama.

*(http://ekspress.delfi.ee/kuum/kuidas-vanapaar-kanepi-parast-kolm-vangla-aastat-sai?id=74474981).

 

Lisainfo:
Mart Kalvet
juhatus@ravikanep.ee
509 6286


Siim Tuisk
5251946

MTÜ Ravikanep viib läbi ravikanepi kasutamise küsitlusuuringut

MTÜ Ravikanep käivitas 20. aprillil veebipõhise, eesti ja vene keelse küsitlusuuringu, mille eesmärgiks on kaardistada ravikanepi volitatud ja volitamata tarvitamist Eestis, et teha kannabinoidravi kergemini kättesaadavaks neile, kes seda vajavad.

“Kui oled kanepit või kannabinoide ravieesmärgil tarvitanud, täida, palun, ankeet aadressil https://raport.ravikanep.ee/. Kui tead kedagi, kellele kanepi või kannabinoidide raviotstarbelisest tarvitamisest on olnud abi või kahju, palu tal samuti meie küsimustele vastata. Kui Sa ei saa või ei soovi vastata küsimustele veebiküsitluses, võta küsitluse korraldajatega ühendust aadressil juhatus@ravikanep.ee,” kirjutavad küsitluse korraldajad MTÜ Ravikanep Facebooki-lehel ilmunud üleskutses.

“Paneme vastajatele südamele, et nad täidaksid ankeedi põhjalikult,” rõhutas MTÜ Ravikanep juhatuse liige Siim Siimut. “Mida rohkem koguneb vastuseid ning eri vanuses, eri diagnoosidega ja erilaadsete kogemustega vastajaid, seda kvaliteetsemaid järeldusi saame uuringu põhjal teha.”

Küsimustele vastamine võtab keskeltläbi aega 20 minutit. Anonüümne küsitlusuuring lõppeb 2016. aasta 15. juunil.

Rahvusvahelise ravikanepipoliitika arendamine on kogu maailma patsientide huvides

Steph Sherer, AMA, IMCPCTõlge rahvusvahelise ravikanepipatsientide koalitsiooni IMCPC ja USA kanepipatsientide ühenduse Americans for Safe Access esindaja Steph Shereri pöördumisest Maailma Terviseorganisatsiooni WHO uimastisõltuvuse ekspertkomisjoni ECDD 37. koosolekul 2015. aasta 16. novembril.

Tänan teid võimaluse eest pöörduda WHO uimastisõltuvuse ekspertkomisjoni ECDD poole. Teie töö siin on äärmiselt oluline, eriti praegu, mil ÜRO valmistub erakorraliseks uimastiteemaliseks istungjärguks UNGASS 2016, mis leiab aset New Yorgis 2016. aasta aprillis. Mina olen Ühendriikide juhtiva kanepipatsientide õiguste kaitse ühenduse Americans for Safe Access (ASA) asutaja ja tegevjuht. Ma esindan siin enam kui 100 000 ameeriklast, kes kasutavad ravikanepit ja ravikanepipatsientide rahvusvahelise koalitsiooni IMCPC asutajaliikmena esindan lisaks patsiente kolmekümnest riigist. Me loodame, et ECDD teeb ettepaneku kõrvaldada kanep uimastite 4. nimekirjast ja lisada see nimekirja, mis võtab arvesse kanepi rakendamist meditsiinis.

Praegu elab rohkem kui kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikide elanikkonnast piirkondades, kus kanepiravi on seadusega reguleeritud ning rohkem kui 2,5 miljonit inimest kasutab ravikanepit seadusega kooskõlas. Nii Kanadal, Iisraelil, Hollandil, Tšehhi Vabariigil, Horvaatial, Mehhikol, Uruguayl, Rumeenial, Saksamaal, Jamaical, Austraalial, Columbial kui ka Šveitsil on riiklikud ravikanepiprogrammid ning veel kümned riigid on asunud vastavaid seaduseid üle vaatama. Neist riiklikest programmidest on olnud palju abi kodanikele, kellel lubatakse nüüd seaduslikult oma arsti ettekirjutuse alusel kanepit tarvitada. Pealeselle on uuringud näidanud ka, et ravikanepiseadustel on positiivne mõju rahvatervisele üldiselt.

2005. aastal ajakirjas Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes ilmunud uurimus näitas, et patsiendid, kes kasutasid ravieesmärgil kanepit, pidasid neile määratud retroviirusvastaste ravimite kuurist kinni 3,3 korda tõenäolisemalt kui kanepit mitte pruukinud patsiendid. 2014. aastal ajakirjas Journal of American Medicine avaldatud uurimus tõstis esile tõika, et ravikanepiseadused vastu võtnud osariikides oli opioidide üleannustamisest johtuv suremus 24,8 protsenti väiksem kui osariikides, kus ravikanepit polnud seadustega reguleeritud. USA riikliku majandusuuringute ameti NBER hiljutine aruanne sedastas: „Meie tulemused näitavad, et ravikanepi laialdasema kasutuselevõtu üheks võimalikuks plussiks on äärmiselt sõltuvusttekitavate valuvaigistite sõltuvuse määrade vähendamine.“

Pärast peaaegu kaht aastakümmet väldanud eksperimenteerimist hõlmavad ravikanepiprogrammid USA-s ja mujal maailmas hoolikalt kavandatud regulatsioone, mis võtavad arvesse rahvatervise ja ohutuse küsimusi, kaasa arvatud ravimite võimalikku sattumist valedesse kätesse ja kuritarvitamist. Peaaegu kõik pärast 2012. aastat vastu võetud regulatsioonid hõlmavad tooteohutuse protokolle (ravikanepi kasvatamiseks, tootmiseks, levitamiseks ja laboratoorseks analüüsimiseks), mille Ameerika ravimtaimede farmakopöa AHP kanepiteemalise monograafia baasil on välja töötanud Ameerika taimsete saaduste ühendus AHPA. Ameerika taimsete saaduste ühendus AHPA on olnud taimsete saaduste tööstuse juhtivaks kaubandusorganisatsiooniks ja eestkõnelejaks alates 1982. aastast. Ameerika ravimtaimede farmakopöa AHP on teaduspõhiseid kvalitatiivseid ja terapeutilisi monograafiaid lääne ravimtaimedest üllitanud alates 1994. aastast.

Tuleb aga möönda, et hoolimata ravikanepiseaduste positiivsetest mõjudest on need väiksemal või suuremal määral vastuolus rahvusvaheliste lepetega, kõige märkimisväärsemal moel ÜRO 1961. aasta ühiskonventsiooniga. Riikide valitsused kogu maailmas, kaasa arvatud Ameerika Ühendriikides on kasutanud ÜRO ühiskonventsiooni riiklike ravikanepiseaduste loomise ja kannabinoidmeditsiini-alaste uuringute takistamiseks. Prahas 2015. aasta 4.–7. märtsil toimunud konverentsil „Ravikanep ja kannabinoidid: poliitika, teadus ja praktiline meditsiin“ kohtusid 13 riigi ravikanepipatsiendid, et asutada rahvusvaheline ravikanepipatsientide koalitsioon IMCPC ja koostada pöördumine ÜRO erakorralisest istungjärgust UNGASS 2016 osavõtjatele. Pöördumine kutsub ÜRO-d üles astuma järgmiseid samme:

  • hakata riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel pöörama suuremat tähelepanu ravikanepi ja kannabinoidide põhisele arstiabile ja eriti nende teaduslikule uurimisele ning panustama neisse valdkondadesse rohkem ressursse;
  • garanteerida ravikanepi näidustusega kodanikele kogu maailmas ravikanepi ja selle saaduste stabiilne, turvaline ja taskukohane kättesaadavus;
  • 2016. aasta ÜRO peaassamblee erakorralise uimastiteemalise istungjärgu raames kas
    • piirduda lihtsalt kanepi kõrvaldamisega 1961. aasta ÜRO ühiskonventsioonist, või
    • valmistada ette, vaagida ja võtta vastu teaduslikel tõenditel, inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul rajanev ÜRO erikonventsioon kanepi küsimuses, ning
    • klassifitseerida Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ettepaneku kohaselt kanep ümber, teisaldades selle 1. ja 4. nimekirjast 3. nimekirja ja valmistada täienduse korras ette spetsiaalsed regulatsioonid ravikanepi kasutamiseks, mis ei jäljendaks opioidide ja oopiumi raviotstarbelise kasutamise regulatsioone.

Narkootiliste uimastite ühiskonventsiooni 1972. aasta protokolliga määrati kanep 1. ja 4. nimekirja. Sellise lahterdamise aluseks oli 1935. aastal Rahvasteliidu tervishoiukomitee koostatud aruanne. Tänase päevani pole ECDD seda aruannet nüüdisaegsete teadmiste valguses üle vaadanud. 2009. aastal taotles ÜRO narkootiliste ainete komisjon CND oma resolutsiooniga nr 52/2, et ECDD aruannet nüüdisajastaks. 2013. aastal kutsus rahvusvaheline uimastikontrolli nõukogu INCB oma aastaaruandes Maailma Terviseorganisatsiooni WHO üles 1961. aasta konventsiooniga WHO-le omistatud mandaadi alusel hindama kanepi võimalikku rakendatavust meditsiinis ja määra, mil kanep inimeste tervist ohustab.

Praegu kehtivad rahvusvahelised kanepipoliitilised kokkulepped on aegunud ja kahjustavad patsiente kogu maailmas. Uued poliitilised meetmed peaksid võtma arvesse uusi kliinilisi uuringuid, kanepi kasvatamise, tootmise ja levitamise tooteohutusprotokolle ning maailma patsientide vajadusi. Praegu, mil UNGASS 2016 istungiteni on jäänud loetud kuud, on maailma tähelepanu pöördunud sellele komiteele ja teie volile esitada ettepanek ravikanepi ümberklassifitseerimiseks moel, mis võtaks arvesse kanepi ravirakendusi ja rahvusvaheliste poliitiliste lepetega kehtestatud nõudeid ravimite kättesaadavusele.

Ma sain aru, et minu ülesanne täna siin on kommenteerida ECDD täiendatud kanepiteemalist aruannet. Aruannet pole aga seni ilmunud. Organisatsioonid, mille juures ma töötan, on täna siin, et pakkuda komiteele ükskõik millist abi selle protsessi kiirendamiseks. Rahvusvahelise ravikanepipoliitika arendamine on kogu maailma patsientide huvides. Kogu maailm jälgib seda protsessi ning loodab teie läbinägelikkusele ja juhtimissuutlikkusele.

Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast!

 

Steph Sherer,
Americans for Safe Access (ASA),
International Medical Cannabis Patients Coalition (IMCPC)

* * *

Vaata lisaks:

cropped-ravikanep_1_final.png

Eestis puudub ravikanepi-alane oskusteave ametkondlikul tasemel

Täpsustav vastus reedel, 2015. aasta 6. novembril Postimehes avaldatud artiklile „Eksperdid: ravikanepit ei eksisteeri“ (http://tervis.postimees.ee/3388651/eksperdid-ravikanepit-ei-eksisteeri)

Ravikanepit pole mustal turul

Reedel, 6. novembril avaldas Postimees artikli „Eksperdid: ravikanepit ei eksisteeri“. Kategoorilise pealkirja taga peitub keerukas tegelikkus, mis sellise mitmetahulise nähtuse puhul nagu kannabinoidravi nõuab veidi põhjalikumat lahtiseletamist.

Alustuseks tuleb rõhutada, et ravi- ja rekreatiivkanepi probleemistikud pole ühesugused ja neid pole otstarbekas käsitleda ühiselt. Kummalgi juhul on osapoolte vajadused, ootused ja võimalikud lahendused märkimisväärselt erinevad, ehkki mõlemal juhul mängib olulist rolli kanepi keelatud staatus. Käesolev täpsustus keskendub ravikanepi temaatikale.

Rangelt võttes on Ravimiameti peadirektori asetäitjal Katrin Kiiskil õigus, et sellist sorti või liiki kanepit nagu ravikanep ei eksisteeri. Viidates bioaktiivsete molekulide sünteesi suurele varieeruvusele kanepi perekonna taimedes, on Ravimiamet võtnud seisukoha, justkui oleks taimse kanepi puhul võimatu midagi standardiseerida ja seega oleks kanepiravi reaalsuses nagu vene rulett.

Näide olukorrast, kus vastavad probleemid on adekvaatselt lahendatud, leidub riigis, mida kanepiteemalistes aruteludes sageli eeskujuks tuuakse. Madalmaades saab retsepti abil apteegist ravikanepit osta ja sorte on seal tervenisti viis (Bedrobinol, Bedrocan, Bediol, Bedica ja Bedrolite). Neil on erinev standardiseeritud peamiste toimeainete (THC ja CBD) sisaldus; teada on mõnede teiste enam leiduvate molekulide — eelkõige terpenoidide — profiil; garanteeritud on puhtus pestidiididest, raskemetallidest ja bioloogilisest kontaminatsioonist. Ravikanepi kasvatamine ja töötlemine toimub rangelt kontrollitud tingimustes; selle kvaliteedinäitajaid testivad autonoomsed instantsid. Sellise protsessiga välistatakse kõik murepunktid, mida Ravimiamet taimse kanepi kui droogi (vastavalt Ravimiseaduse §8) käiberavimina aktsepteerimise teemal esile on tõstnud.

Ei ole vaja palju fantaseerida mõistmaks, et mustal turul ei saa sellist järelvalvet mitte iialgi olla. Parimal juhul saab loota, et „ravi“-kanepi kasvajata pole toodet pestitsiididesse uputanud või üle väetanud — oluline on eelkõige kogus ja kasum.

Musta (turu) kanepit tervisehäda leevenduseks kasutavad patsiendid väärivad paremat olukorda. Eestis tammuvad praegu juriidilises lõksus paljud inimesed, olgu nendeks paratsetamooliga seedekulgla epiteelkoe hävitanud kroonilise valu patsiendid või hulgiskleroosihaiged, kelle valulikke spasme kannabinoidid leevendavad ja neil paremini magada aitavad. Või neerupuudulikkusega patsiendid, kes iganädalselt dialüüsimasina külge ühendatakse ja kelle elukvaliteet on masendav. Või reumaatikud, kel liigesevalud magada ei lase. Või selgroovigastusega patsiendid, kes tervisehäirega kaasnevaid neuropaatilisi valusi leevendavad. Või vähihaiged, kes keemiaravi tõttu süüa ei suuda, kaalu kaotavad ja valusid kannatavad. Mõnikord räägivad nad omaalgatuslikust ravist ka arstiga, teinekord löövad araks, kartes arstipoolset tembeldamist narkomaaniks või, veel hullem, politseid.

Aga isegi kui sellistel teemadel arstiga räägitakse, siis kaugele ei jõuta. Kanep puudub ametlikest ravijuhenditest, kannabinoidpreparaatide adekvaatselt tõendatud näidustuste hulk on väike, kardetakse meediat ja “kahtlase” ravi määramisest johtuvat avalikku kära, kaasnevat bürokraatiat ja pretsedentide vähesust. Ent mitte ühegi patsiendi jaoks ei ole kanep olnud esmane raviviis, vaid viimane õlekõrs, mis vähegi aitab. Kõige näotum on selle juures asjaolu, et mujal maailmas nähakse probleemi, otsitakse toimivaid lahendusi ja viiakse neid ellu, meie aga aiva peidame ja eitame.

Viimatiseks murettekitavaks näiteks ametkondlikust udutamisest on Postimehes viidatud Ravimiameti „ekspertarvamus“, mille allikat ei mainita. Tõenäoliselt rajaneb Ravimiameti seisukoht 2015. aasta jaanuaris ajakirjas „Eesti Arst“ avaldatud artiklile „Kanep — uimasti või ravim?“, mille autorid (samuti allikale viitamata) väidavad, et ravikanepi kvaliteeti pole võimalik kontrollida. Leiame, et ametliku seisukoha kujundamine ravikanepi küsimuses põgusa, eelkõige rekreatiivkanepi ohtudest lähtuva ülevaateartikli põhjal, eriti kui seisukoha keskne argument on põhjendamatu ja viitamata, on ennatlik ja ebapädev.

Seda, et kanepiürt on nüüdisaegses ravimiregulatsioonis erijuhtum, ei eita keegi. Kuni aga selleks ellu kutsutud ametkonnad, sh Sotsiaalministeerium ja Ravimiamet ei tunnista, et eristaatusesse on kannabinoidravi sunnitud kanepikeeluseaduste tõttu, ning olukorra lahendamiseks eelkõige patsientide jaoks rahuldaval moel praktilisi samme ei astu, püsib senine mudel, mis suunab patsiente mustale turule kahtlase päritolu ja koosseisuga kanepit hankima.

MTÜ Ravikanep juhatuse liikmed
Mart Kalvet,
Siim Erik Siimut

cropped-ravikanep_1_final.png

Tervitame arvamuste paljusust ja sõnavabaduse vastutustundlikku pruukimist

MTÜ Ravikanep saatis täna, 28. oktoobril Eesti meediakanalitele järgmise pressiteate.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa hiljutise avalduse valguses, mis kutsub ERR-i ajakirjanikke üles kanepituru reguleerimise teemat ignoreerima, peame vajalikuks täpsustada MTÜ Ravikanep eesmärke ja hoiakuid.

Meie hinnangul on Eesti meediakanalid, ERR nende hulgas, pööranud viimastel aastatel nii kannabinoidmeditsiini kui ka rekreatiivkanepiga seonduvale keerulisele probleemistikule üha rohkem üha konstruktiivsemat tähelepanu, eriti arvestades polariseerivaid dogmasid, üldist võhiklikkust ja aastakümnete vältel ülespiitsutatud hirme, mis kanepipoliitika teemalises avalikus arutelus tooni andma kipuvad.

Seetõttu hämmeldasid meid nii hr Allikmaa üleskutse “kanepikõne” tsenseerimisele kui ka ERR-i eetikanõukogu esimehe Tarmu Tammerki avaldus, mis kanepituru reguleerimise mittekeelustamispõhiste võimaluste teemalise arutelu boikoteerimist toetas. Me mõistame muret, mida muu maailma uimastipoliitikas toimuvad pöördelised muutused tekitavad senise olukorraga harjunud ja leppinud kodanikes ja ametnikes, kuid pea liiva alla peitmine ja probleemide mainimisest hoidumine pole meie hinnangul kunagi aidanud probleeme vähendada.

Vastuses uimastipoliitika tõenduspõhist reformimist pooldava poliitiku Jevgeni Krištafovitši äsjasele arupärimisele põhjendas hr Allikmaa boikoteerimis-üleskutset murega laste pärast. “Iga nii-öelda “asjalik arutelu” kanepi teemal taandub lõpuks kanepi tarbimise reklaamiks, sest pooldajad püüavad igal moel tõestada, et kanep on täiesti ohutu,” sedastas ERR-i juhatuse esimees. “Seda kuulevad lapsed ja saavad kanepi tarbimiseks ainult julgustust. Ja see on vesi kanepiga äritsevate kriminaalide veskile.”

MTÜ Ravikanep pole kunagi väitnud, et kanep on täiesti ohutu. Meie pragmaatiline seisukoht keelustamise küsimuses on hoopis, et kuna kanepi keelustamine ja ka ravimina käibelt kõrvaldamine pole kunagi kusagil soovitud eesmärke saavutada aidanud, vaid ainult kanepiga seonduvaid ohte võimendanud, tuleks proovida muid lahendusi. Patsientide esindusorganisatsioonina ei prioritiseeri me aga rekreatiivkanepit; meie suuremaid muresid ja tugevamaid tegutsemise ajendeid on faktide valguses üha ilmsemaks muutuv asjaolu, et lauskeelustamine rikub kannabinoidravi näidustusega patsientide huve, soodustab nende läbikäimist kurjategijatega, suurendab ühiskonna haiguskoormust ning stigmatiseerib ja marginaliseerib nii probleemseid kui ka mitteprobleemseid uimastitarvitajaid. Lauskeelustamise kõrval muude võimaluste üle arutlemist keelates muutuks ERR osaks probleemist.

Avaldame lootust, et Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanikud lähtuvad mitmetahuliste, nüansikate ja arvestatavat osa üldsusest puudutavate teemade käsitlemisel edaspidigi eelkõige Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja avalikust huvist, mitte alusetust moraalipaanikast. MTÜ Ravikanep on alati valmis seda valdkonda avalikes teabekanalites kommenteerima, ahvatlemata kedagi kanepit või muid psühhotroopseid ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta tarvitama.

Kuna uimastite reklaamimine ja nende tarvitamisele ahvatlemine on Eestis seadusega keelatud ning väidete levitamine, nagu oleks kanep või muud psühhoaktiivsed ained täiesti ohutud, pärsib adekvaatse, kallutamata kanepialase teabe vahendamist üldsusele, juhib MTÜ Ravikanep Eesti meediakanalite, sealhulgas ERR-i tähelepanu üles seadusevastaste elektrooniliste kommentaaride kustutamise võimalusele.

 

MTÜ Ravikanep juhatuse liikmed
Mart Kalvet
Siim Erik Siimut

Foto allikas: ansamed.info

Postimees avaldas põhjaliku kokkuvõtte kannabinoidravist

Meil on hea uudis — Postimehe terviselisa avaldas äsja MTÜ Ravikanep juhatuse liikme Siim Erik Siimuti põhjaliku kirjutise kanepi ja selle toimeainete kasutamisest nüüdismeditsiinis. Kokkuvõtlik artikkel tutvustab endokannabinoidsüsteemi olemust ja selgitab, miks ja kuidas kehavälised kannabinoidid tervist mõjutavad. Soovitame artiklit kõigile, keda huvitavad kannabinodiravi hetkeseis ja tulevikuväljavaated.

[H]oolimata asjaolust, et kanepit on mitmesuguste vaevuste leevendamiseks ja ka psühhoaktiivse toime tõttu kasutatud juba aastatuhandeid, on alles viimase paarikümne aastaga saadud jälile taimes sisalduvate fütokannabinoidide peamistele toimemehhanismidele.

Nimelt avastati suuresti tänu kanepi psühhaoktiivsete mõjude uurimisele täiesti uus rakumembraani osadest sünteesitud molekule ja nende retseptoreid hõlmav signaalivõrgustik meie endi kehas — endokannabinoidsüsteem (EKS). Tuleb välja, et see süsteem on seotud organismi väga paljude funktsioonidega, näiteks valu, põletikuliste protsesside, söögiisu, mälu, närvide signaaliülekande, une, ärevuse ja meeleoluga.EKSi mõjutamine kehaväliste ainete, näiteks kanepiõisikutes ohtralt leiduva Δ9-tetrahüdrokannabinooliga (THC-ga) avab seega «uue» võimaluse leevendada teatud vaevuseid põhimõtteliselt teistmoodi kui see on võimalik seniste ravimitega.

Täismahus on artikkel loetav Postimehe terviselisas.