Rubriigiarhiiv: Meie tegemistest

Konverents “Mõnusad ained” ja kanepituru reguleerimise perspektiivid

MTÜ-de LUNEST ja Ravikanep esindaja esines Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi aastapäevakonverentsil. Muljed sündmuselt vahendab mõlema ühingu juhatuse liige Mart Kalvet.

Avaldatud 2021. a 20. aprillil.

Meene EKEI 83. aastapäeva konverentsilt

Meene EKEI 83. aastapäeva konverentsilt

Mullu pandeemia tõttu edasi lükatud, tänavu 6. aprillil virtuaalselt toimunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 83. aastapäevale pühendatud teaduskonverents pealkirjaga “Mõnusad ained” keskendus peamiselt kanepile ja kannabinoididele, ent juttu tehti ka instituudi tööst, muudest Eestis tuvastatud naarkootilistest ainetest ja uimastipoliitikast laiemaltki.

Päeva juhatas sisse Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner, kelle kõnest jäi meelde progressiivne mõte, et valdavalt keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, mistõttu tuleks kaaluda alternatiive.

EKEI tänavu jaanuaris ametisse asunud direktor Ivar Prits tutvustas oma tervituskõnes asutuse pikka ajalugu ja tubli tööd. EKEI keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja keskendus järgnenud ettekandes Eestis viimasel ajal levivatele narkootilistele ainetele. Reoveeuuringu ning EKEI laboritesse jõudnud aine- ja toksikoloogiaproovide põhjal saab öelda, et Eestis levinuim keelatud uimasti on kanep; samuti tuvastati palju stimulante nagu amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin, aga ka nt metadooni. Gamma-hüdroksübutüraadi (GHB) ja selle lähteaine leviku kohta ei võimalda reovee analüüsimine palju öelda, kuna neid aineid tekib inimkehas ka iseenesest. Suhteliselt „uus tulija” Tallinna narkoturul, keerulise nimetusega tugevatoimeline opioid isotonitaseen (mis paistab olevat suuresti asendanud fentanüüli ja selle analoogid) on murelapse staatuses: elavisikute organismis on seda raske tuvastada, reoveest selle jääke leida võimatu, kuna narkootilise toime saamiseks piisab väga väikeste koguste manustamisest (mis, mõistagi, teeb aine eriti ohtlikuks tarvitajaile).

Kohtukeemia ja narkootiliste ainete eksperdi Peep Rausbergi (EKEI) ülevaade kanepitaime ajaloost, koostisest, saadustest, mõjuainetest ja nende ainevahetusest oli arusaadav nii võhikule kui ka asjatundjale. Näiteks saime teada, et Eestis analüüsitud narkootilises kanepis leidub viimasel ajal varasemast rohkem kannabigerooli (CBG), mis on seda huvitavam, et reeglina teiseneb taime küpsemise käigus suurem osa CBG-st kas samuti mittejoovastavaks kannabidiooliks (CBD) või peamiseks toimeaineks tetrahüdrokannabinooliks (THC). Peep Rausberg oletas, et CBG tase on kõrgeks aetud sihipärase sordiaretusega; seda, mis võiks meie reguleerimata kanepiturul sellise vastuoksliku arengu esile kutsuda, pole paraku põhjalikumalt uuritud. Hr Rausberg selgitas ka, kuidas käib legaalse tööstuskanepi THC-sisalduse analüüsimine, nentides, et pole haruldased juhtumid, kui sertifitseeritud põllutaimedest võetud tosinast proovist paar sisaldavad toimeainet üle lubatud määra. Selle alusel kedagi siiski uimasti tootmises ei süüdistata; kui proovides keskmiselt leidub THC-d vähem kui 0,2%, on kõik korras. Kanepi ja selle saaduste teadusliku uurimise ajaloost rääkides tõstis Peep Rausberg esile huvitavat tõika, et Eesti farmatseut Leib Lapin kirjutas juba 1894. aastal Tartu (toonase Jurjevi) ülikooli magistritööks kanepi ja selle meditsiinilise kasutamise teemalise dissertatsiooni.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juhtivuurija Margo Kivila rääkis ettekandes „Ühe taime mitu nägu” kanepiga seotud kuritegevuse statistikast, kurtis CBD- ja THC-rikka kanepi vaheliste piiride ähmastumise üle ning võttis esinemise kokku lasteaialapselt laenatud tsitaadiga: „Surm on see, kui sa ise ei tunne midagi, aga su lähedastel on raske, ja sama on siis, kui sa oled loll,” andes mõista, et sama võib öelda uimastisõltuvushäirete kohta.

Minu küsimuse peale, kui palju on viimastel aastatel uimastite posti teel tellimise juhtumite asjus jõustunud kohtuotsuseid võrreldes postisaadetistest avastamise alusel alustatud kohtumenetluste hulgaga, vastas Margo Kivila, et ehkki ta seda numbrit ei tea — narkopostipakkide üle arve pidamine on pigem Maksu- ja Tolliameti (EMTA) ampluaa —, ei peaks juhul, kui see suhteliselt väikeseks osutub, sellest suurt numbrit tegema, kuna teave postiga tellitud uimastite kohta võimaldab kriminaalõigusorganeil paremini kavandada muid tegevusi ka siis, kui süü tuvastamata jääb. 

Järgnenud ettekandes „Kanepi kliinilised sümptomid” süvenes EKEI arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson joobe tuvastamise statistikasse, rääkis kanepi toimest ja manustamisviisidest ning joobetunnustest. Ehkki dr Tõnissoni püstitatud hüpoteesi, et kanepipruukimise väidetav vähivastane toime võib johtuda mitte kanepi toimeainetest, vaid kontrollimata tingimustes kasvatatud taime katva hallituse mõjudest, on nüüdisaegsete onkoloogiauuringute valguses raske tõsiselt võtta (mis ei tähenda, et vähktõbede või muude tõsiste terviseprobleemide omaalgatuslik, arstiga kooskõlastamata ravitsemine kanepiga oleks mõistlik), oli mul MTÜ Ravikanep esindajana samas rõõm nentida, et Eestis leidub arste nagu Mailis Tõnisson, kes möönavad, et kuna kanep on siiski suhteliselt leebe aine, võib ravi kanepiga olla näidustatud nt vähivalude puhul või kui patsient tarvitab halbade kõrvaltoimetega ravimeid, millest osa oleks võimalik kanepiga asendada.

Lõunapausi järel jätkasin ise, selgitades ettekandes „Kanep, kannabinoidid ja reguleerimine: kellele, miks ja kuidas” põhjuseid, miks kanepi (aga ka muude uimastite) turu riiklik reguleerimine võib olla soovitav, milliseid samme mujal maailmas selles suunas astutud on, ning milliseid perspektiive avab reguleeritud kanepiturg analüütilise keemia ja kannabinoidide mõjude uurimise jaoks, mh Hollandi riikliku ravikanepi-ettevõtte Bedrocan uurija Arno Hazekampi jt metaboloomikauuringu (2016) näitel, kus kaardistati 460 eri kanepikultivari proovidest tuvastatud 44 ühendit, mis võimaldas tuvastada sellised „kemovarid” ehk teatud ainete konkreetsete protsentide ja vahekordade sisalduse alusel rühmitatud kanepisordid, mis ei olnud veel riiklikku ravikanepiprogrammi hõlmatud. Katsega samal ajal algatasid ravikanepipatsiendid kampaania konkreetse kultivari (Amnesia) hõlmamiseks botaaniliste ravimite hulka, kuna nad said sellest leevendust probleemidele, millega Bedrocani sordipalett toime ei tulnud. Ennäe imet — analüüsitud Amnesia proovid katsid graafikus sama piirkonna, mis Bedrocani toodetest puutumata jäi! Ettekande lõpetasin sihtasutuse Transform kanepituru reguleerimise käsiraamatu põhjal koostatud ülevaatega kanepituru reguleerimise olemasolevatest ja võimalikest mudelitest ning rõhutasin, et mis tahes mudeli kasuks Eesti tulevikus otsustab, peaks see ühtviisi vähendama nii kanepist endast kui ka selle kriminaliseerimisest või ülemäärasest reguleerimisest tulenevaid riske.

Seejärel tutvustas päeva vast olulisimas loengus uuringu „Ained ja arenevad ajud” raames kogutud andmetel rajanevaid, äsja ajakirjas Eesti Arst ilmunud teadusartikleid („Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele” ja „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas”) Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaatria kaasprofessor ja neuroteaduste doktor Liina Haring. Dr Haring rõhutas mh seika, et ohtlikkuse seisukohalt on kanepi THC-sisaldusest olulisemgi THC ja CBD vahekord (mis on USA-s ja Euroopas kümnendi jooksul kerkinud 23-lt 104-le), pidades seda üheks kanepitarvitamisega seonduvate terviseriskide põhjuseks, kuna CBD neutraliseerib THC soovimatuid psühhoaktiivseid mõjusid. Narkootilise kanepi riske käsitledes juhtis dr Tõnisson tähelepanu WHO mõõdikule ASSIST, mis näitab, et kanepitarvitajate seas on nende tarvitajate, kellele tarvitatav aine on põhjustanud keskmisel või raskel tasemel terviseriske, protsent (57,7%) suurem kui alkoholitarvitajate seas (37,1%) — ainult selleks, et seejärel kuulutada alkoholi ja kanepi tarvitamise võrdlemine ebamõistlikuks tegevuseks. 

Põhjalikumalt käsitles dr Haring seda, kuidas kanep mõjutab aju, keskendudes psühhoosiriskile (eri allikate põhjal üldpopulatsioonis 1%, kanepitarvitajatel 2%, sageli kanget kanepit tarvitavatel inimestel 6% ja tervelt 20% kanepitarvitajail, kelle mõnel lähisugulasel on skisofreenispektri häire). Dr Haringu väitega, et kanep on eelkõige ohtlik noorte inimeste alles arenevatele ajudele, on raske mitte nõustuda. Tema nending, et ülikoolides arstitudengeile endokannabinoidsüsteemi toimemehhanisme siiamaani praktiliselt ei õpetata, teeb ühest küljest kurvaks, teisalt aitab selgitada praktiseerivate arstide kohati hämmastavalt lünklikke teadmisi antud vallas.

Konverentsi ülekande jälgijad (keda ametkondadest nagu PPA, EMTA, prokuratuur ja TAI kogunes päeva peale u 250) said dr Haringu ettekandest mh teada, mis ülesandeid täidab organismis kannabinoidretseptorite ja retseptorvalkude kehaomane signaalivõrgustik e endokannabinoidsüsteem, aga ka nt seda, et kanepiõli on toiduks tark kasutada, kuna see sisaldab ideaalses vahekorras polüküllastumata rasvhappeid oomega-3 ja oomega-6.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku mittepsühhootiliste kriiside osakonna psühhiaater, kuni pandeemia alguseni sama asutuse kaksikdiagnooside osakonnas ravitööd korraldanud dr Ants Kask rääkis seejärel kanepi tarvitamise tagajärgedest psühhiaatri pilgu läbi. Sisutihe ettekanne sisaldas hulgaliselt põnevaid väiteid, mis kontekstist välja kistuna võivad jätta mulje, et kanep on vaat’ et kõige ohtlikum uimasti üldse. Saime kuulda, et kanep on toksiline hobukääru neuronitele, et maailma kuulsaim psühhonaut Alexander Shulgin hoidus kanepist, sest tundis, et „kerge pearinglus ja healoomuline teadvuse muutumine ei kompenseeri piisavalt teadmist, et ma raiskan aega”, et igasuguse uimastitarvitamise eelduseks on psüühiline häiritus, et kanep põhjustab tundidest päevadeni kestvat joovet, toksilist psühhoosi ja kroonilist dementsust (mida põhistati viitega 1939. aastast pärinevale allikale) ning et inimene, kes pühapäeval suitsetab kanepit, on kanepi toimeainete lipofiilsuse tõttu terve järgmise nädala kanepi mõju all.

Dr Kask, kes nimetas kannabinoidide tarvitamist korduvalt „toksikomaaniaks”, kõrvutas kanepit alkoholiga, märkides, et kanepis on 60 psühhoaktiivset ainet, alkoholis vaid üks, et regulaarsetest alkoholitarvitajatest jääb sõltuvusse 5%, kanepitarvitajatest 10%, et regulaarsel tarvitamisel kujuneb kanepisõltuvushäire viie aastaga, alkoholism aga 20 aastaga, et erinevalt alkoholisõltuvusest puuduvad kanepisõltuvuse raviks farmakoloogilised võimalused ning et kanepi mõjud töövõimele ulatuvad amotivatsioonist ja psüühilistest häiretest varajase tööturult eemale jäämiseni, alkoholi omad piirduvad aga vaid häiritusega joobeseisundis ja alkoholismi hilises staadiumis. Samas rõhutas dr Kask, et selline vastanduv võrdlemine pole mõistlik, kuna sageli tarvitatakse mõlemat ainet koos. Dr Kase hinnangul on USA-s praegu sotsiaalne katastroof ja üldine tööpuudus, mis võivad johtuda laialdasest kanepitarvitamisest. Väga huvitav oli dr Kase ülevaade uimastite tarvitamise põhjustest nagu lõõgastumisvajadus, suutmatus toime tulla tunnetega, sh heaolutundega, depressiooni ja ärevuse eneseravi, antimentalisatsioon ja uudishimu, psüühikahäirega patsientidel ka igavus, emotsioonide regulatsioon ning hallutsinatsioonide tugevuse ja modaalsuse mõjutamine (kuna väidetavalt muutuvad patoloogilised meelepetted kanepi mõjul meeldivamateks).

Vägagi loogiline tundub väide, et kuna kanepipruukimine muudab luululiste patsientide psühhoosi sisu positiivsemaks, on neid keeruline veenda, et kanep neid tegelikult kahjustab (võib-olla samal põhjusel leiab dr Kask, et kanepitarvitajad on kõige sõjakamad „toksikomaanid”, kuna teiste ainete tarvitajad ei käi tänaval marssimas ja õigust taga nõudmas…). Samuti tuleb nõustuda dr Kase nendinguga, et kõikuva koostise ja annustamise, muude ainete ristkasutuse ja kumulatiivse ekspositsiooni hindamise meetodite puudumise tõttu on kanepipruukimise ulatuse ja tervisemõjude hindamine tüsilik. Et dr Kask jagab nüüdispsühhiaatria seni püsivat, ehkki kitsavõitu konsensust, mille kohaselt sõltuvushäire on krooniline progresseeruv ajuhaigus, pole üllatav. Küll aga võib sõltuvushäirete spetsialisti puhul pidada kummaliseks veendumust, et kahjude vähendamise poliitika pole mõistlik, kuna tarbimise vähendamine või asendusravi ei ole ravi ning tarbimise vähendamist positiivse arenguna käsitlev suhtumine tekitab moraalseid konflikte ja kahjusid. Pealegi puuduvat tõendid, mis näitaksid, et kontrollitud tarbimine sõltuvushäire kulgu muudaks (viitega ettekandja enda kliinilisele kogemusele, meeste alkoholismi pikaajalisele prospektiivuuringule ja TAI kutsel Eestit väisanud Šveitsi psühhiaatrite opioidasendusravi-teemalistele kommentaaridele).

Päeva viimast teadusettekannet alustas Tervise Arengu Instituudi (TAI) narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova rõõmustava kinnitusega, et TAI jätkuvalt usub uimastikahjude vähendamise kasulikkusesse. Kurbatova tutvustas uuringute „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas” (2020; osa rahvusvahelisest uuringust ESPAD), „Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastitarvitamise uuring” (2018) ja „Narkootikumide tarvitamine COVID-19 eriolukorra ajal” (2020) põhjal kanepitarvitamise tendentse Eestis, noorte suhtumist kanepisse ja selle terviseriskide tajumist ning muutuseid tarvitamises eriolukorra ajal. Sellele järgnes ülevaade nii sõltuvusprobleemidega lastele-noortele kui ka täiskasvanutele pakutavatest riiklikest abivõimalustest, s.t kahjude vähendamise, ravi-, nõustamis- ja tugiteenustest nagu programmid VALIK ja SÜTIK, lühi- ja pikaajaline statsionaarravi ning hiljuti avatud Torujõe noortekodu.

Järgnenud küsimuste-vastuste-kokkuvõtete voor kujunes elavaks ja põnevaks. Dr Liina Haring kommenteeris väidet, et paratsetamool on mingis mõttes kannabinoidravim, kuna osa selle põletikke ja valu leevendavast toimest rajaneb endokannabinoidsüsteemi kaudsel moduleerimisel, ja vastas küsimusele, kas uuringus „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas” tuli andmetest välja ka mõni huvitav seos tarvitatavate annuste suuruse või tarvitamissageduse ja psühhopatoloogiliste ilmingute vahel (psühhoosiriski hindamisvahend näidanud küll ilmset trendi, et sagedasematel tarvitajatel esines suurema tõenäosusega ja rohkem psühhootilisi haigustunnuseid, luulumõtteid ja psühhootilisi elamusi, kuid kuna uuringus tarvitatavaid koguseid ei küsitud ja tarvitatud kanepi kangust polnud võimalik hinnata, ei saanud selget korrelatsiooni näidata). Aime Riikoja kuulutas julgelt, et nn CBD-kanepi seadusega sätestatud THC piirmäär on meelevaldne („Kõrge CBD-sisaldusega kanep, mis sisaldab nt 0,25% THC-d, ei ole psühhoaktiivne!”) ja kutsus üles seaduseid korrigeerima. Mailis Tõnisson soovitas kanepi tõsta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesest nimekirjast teise, et arstid saaksid Ravimiameti eriluba taotlemata tavalise narkoaine retseptiga kanepiravi määrata; see võiks toimuda diagnoosipõhiselt, nt võimaldades kanepit valuvaigistina, iivelduse vähendamiseks ja meeleolu tõstmiseks terminaalsetele haigetele ning spastilisuse vähendamiseks hulgiskleroosi-patsientidele.

Dr Liina Haring avaldas veendumust, et kannabinoidravimid jõuavad järgmise kümnendi jooksul psühhiaatriasse, ning vastuseisu meelelahutusliku kanepipruukimise seadustamisele, kuna tema hinnangul pole Eesti tervishoiusüsteem veel valmis aitama kõiki, kellel tekivad psüühikahäired pärast seda, kui kanep R-Kioskisse müügile paiskub.

Aljona Kurbatova arvas, et kui opioidravimid on kättesaadavad, peavad seda olema ka kannabinoidravimid. Ka tema ei poolda mittemeditsiinilise kanepituru reguleerimist, vähemalt mitte praegu, kuigi möönab, et kunagi tuleb sellised põhimõttelised otsused päevakorda võtta. „Tänastes turvavõrkudes — noortele eluoskuste andmisel ja üldse inimeste abistamisel — on liiga palju auke. Kui oleme suutnud need augud lappida, kui noortele on antud kõik võimalikud võimalused enesearenduseks, kui olemas on kõik toimivad abimeetmed — siis oleme välja teeninud privileegi kanep legaliseerida,” rõhutas Kurbatova. Samuti juhtis ta tähelepanu ilmsele kahepalgelisusele ühiskonnas, kus samad inimesed, kes leiavad, et „narkomaane” pole vaja aidata ja protestivad kahjude vähendamise keskuste rajamise vastu, nõuavad teisalt kanepi viivitamatut seadustamist. „Muudame oma suhtumist ja aitame inimesi, kellel on probleem. Ehitame ennetussüsteemi üles ja siis tuleme teema juurde tagasi,” võttis Aljona Kurbatova kokku alalhoidlike, ent dialoogile avatud uimastivaldkonna spetsialistide praegused hoiakud.

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

CannX Tel Aviv: Iisrael pürgib ravikanepiteaduse ja -majanduse regionaalseks liidriks

MTÜ Euroopa meditsiinilise kanepi arstide liit (EMCDA) kutsel käis grupp Eesti, Läti ja Taani arste tänavu 7.–11. septembril Iisraelis kannabinoidmeditsiini-alasel koolitusel ja rahvusvahelisel teaduskonverentsil CannX Tel Aviv. Ülevaate õppereisist koostas MTÜ-de Ravikanep ja LUNEST juhatuse liige Mart Kalvet. 

Kui MTÜ EMCDA kutsus mind kaasa reisile, mille eesmärk oli pakkuda praktiseerivatele arstidele ülevaadet nüüdisaegsest kannabinoidmeditsiinist nii erialase koolituse kui ka kahepäevase konverentsi vormis, nõustusin pikemalt mõtlemata — on ju tegu ajaloolise algatusega, millel võib Eesti patsientide jaoks olla pöördeline tähendus, ja sellise programmi jaoks on raske leida sobivamat paika nüüdisaegse „kanepiteaduse“ hällist — Iisraelist.

Koolitus spetsialistide ja edukat ravi saanud patsiendi osalusel

Konverentsi-eelse koolituspäeva täitsid biofüüsika-alase eriharidusega arst ja nahakaudsete manustamisviiside spetsialist dr Leonid Lurya ning neuropsühhiaatria ja psühhofarmakoloogia asjatundja, rahvusvahelise kannabinoidravi liidu IACM juhatuse liige, üks konverentsi CannX programmijuhtidest dr Ilya Reznik. Pika, aga põneva päeva jooksul käsitleti kõike, mida kannabinoidravi määramist kaaluv arst esmajärjekorras teadma peaks: kanepi raviotstarbelise tarvitamise ajalugu, kehaomase endokannabinoidsüsteemi talitluse peensuseid, näidustuste ja vastunäidustuste spektreid, eri ravimite ja manustamisviiside plusse ja miinuseid, annustamisvahemikke, kanepi peamiseid ja sekundaarseid toimeaineid ja nende sünergilisi mõjusid, kannabinoidide farmakokineetikat ja -dünaamikat ning Iisraeli ja teiste riikide ravimiregulatsioonide iseärasusi.

Dr Rezniku seminarist jäid kõige eredamalt meelde osundus, et endokannabinodisüsteemi moduleerimisel on ravipotentsiaal peaaegu kõikide inimestel esinevate haiguste ravis, ja hoiatus, et hoolimata väga paljudest rakendustest ei ole kanep imerohi — sellest pole meditsiinilist kasu alati, igaühele ja iga haiguse või haiguse etapi ravis.

Et jutt üksi liiga kuivaks ei jääks, vastas seminari lõpus arstide küsimustele üks dr Rezniku patsientidest, nooremas keskeas mees, kes kannatas väeteenistuses saadud selgroovigastuse ja kaasuvate neuropsühhiaatriliste häirete all nagu posttraumaatiline stresshäire (PTSD), ärevus, depressioon ja suitsiidimõtted. Enne kannabinoidravi alustamist suutis eluohtlikult ülekaaluline patsient liikuda vaid ratastoolis ja oli muljetavaldava, peamiselt kangetest valuvaigistitest, bensodiasepiinidest ja antidepressantidest koosneva ravimikokteili kõrvalmõjude tõttu võimetu elama normaalset elu. Aasta jooksul pärast dr Rezniku juures kannabinoidravi alustamist suutis patsient kepi abil vabalt käia, oli saavutanud normaalkaalu, loobunud enamikust muudest ravimitest, juhtis sõidukit, käis tööl ja elas muidu normaalse inimese moodi. Kanepit tarvitas patsient umbes 30 grammi kuus spetsiaalse aurustusvahendi e vaporisaatori vahendusel; ravimi soovimatud kõrvalmõjud olid patsiendi hinnangul kergesti talutavad ning annuste suuruse ja manustamise kellaaegade moduleerimisega ennetatavad.

Kanep — kas tõesti lahendus opiodikriisile?

Järgmisel päeval alanud konverents CannX ühendas endas kolme suunda — arstiteaduslikku, põllumajanduslikku ja ettevõtlusega seonduvat. Esimese päeva vaieldamatu tõmbenumber oli konverentsi presidendi, kannabinoidmeditsiini isa, 88-aastase Raphael Mechoulami loeng „Kannabinoidid: pilk minevikku ja tulevikku“. Jeruusalemma Heebrea ülikooli kannabinoidiuuringute keskuse professor Mechoulam suutis vähem kui tunniga hõlmata kanepi raviotstarbelise kasutamise ja selle uurimise ajaloo 3000 aasta tagustest assüürlaste praktikatest nüüdismeditsiini värskemate avastuste ja tulevikuperspektiivideni nagu CBD tõhusate derivaatide, nt CBD happelise vormi CBDA metüülestri baasil uute ravimite väljatöötamine ja endokannabinoidi-laadsete ühendite, eriti CB2-retseptorispetsiifiliste agonistide rakendamine paljude füsioloogiliste protsesside paremaks mõistmiseks.

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

 

Samuti võis esimesel päeval teadussaalis jälgida põnevaid ettekandeid kanepi võimalikest rollidest opioidiepideemia ohjeldamisel. USA Duke’i ülikooli palliatiivmeditsiini teaduskonna professor David Cassarett vastas loengu pealkirjas esitatud küsimusele — „Kas kanep võiks ravida opioidiepideemiat?“ — põhjalikult, kirjeldades kannabinoidravimite rakendusvõimalusi opioidisõltuvuse ennetuses, asendus- ja sõltuvusravimina ning kahjude vähendamise meetmena. Viimaste aastate meta-analüüside toel näitas prof Cassarett, et kanepipõhised ravimid on lootustandvaks alternatiiviks opioididele valuravis, juhtis tähelepanu üha kasvavale hulgale andmetele, mis tõendavad kanepi tõhusust opioidisõltuvuse asendusravimina, ning tõstis esile tänavust uuringut, milles CBD vähendas edukalt heroiinisõltuvushäirest paranevate patsientide tarvitamiskihke ja ärevust.

Paraku ei saa Cassaretti arvates esialgu soovitada kanepit opioidikahjude vähendamise platvormina, kuna vähemalt üks värske uuring on andnud mõista, et USA-s ravikanepi kättesaadavuse parendamise ja opioidisuremuse vähenemise vahel aastatel 1999–2010 täheldatud lootustandev seos on aastatel 2010–2017 pöördunud vastupidiseks. Samuti rõhutas prof Cassarett vajadust kanepiga seotud positiivsete müütide (nt väidete, et kanep ei tekita sõltuvust) lammutamise järele; tema osutusel on kanepi ja opioidide võrdluses sõltuvusriskist märksa olulisem tegur, et kanepi üleannustamine ei tapa, mistõttu tuleks kannabinoidide rakendamisele opioidisõltuvuse ennetuses ja kahjude vähendamises läheneda tasakaalukalt. „Kanepitööstusel on nii kohustus kui ka võimalus vältida vigu, mida opioidravimite tööstus 20 aastat tagasi tegi,“ rõhutas lektor loengu lõpuosas, kutsudes tootmissektori esindajaid üles ettevaatlikkusele kanepi positiivsete külgede afišeerimisel ja valvsusele kanepisõltuvusega seonduvate kahjude ennetamisel.

Oma loengus „Ravim sõltuvusest vabanemiseks: ravikanepi tarvitamine ning opioidide ja muude ravimite asendamine kanepiga“ ei olnud ravikanepi-korporatsiooni Tilray asepresident patsiendiuuringute valdkonnas ja Kanada uimastitarvitamisuuringute instituudi teadur dr Philippe Lucas kitsi kiitusega oma korporatsiooni korraldatud kliiniliste uuringute aadressil. Dr Lucas tõstis uuringutulemustest esile esmaseid sümptomeid, mille vastu kanepit peamiselt tarvitatakse, nagu stress, ärevus, unetus ja teisi sümptomeid pikalt edestav krooniline valu, ning patsientide eelistatud ravimivorme, millest populaarseim on kõrge CBD-sisaldusega kanep, mida eelistatakse manustada peamiselt suukaudselt või vaporisaatoriga. Taoline trend — eelistuste kaldumine vähem psühhoaktiivsete sortide ja suitsetamist mitte nõudvate manustamisviiside poole — on kahtlemata teretulnud, kuid sõltub mh patsientide vanusest (ja ilmselt ka sellest, kuidas ravikanepimajandus riigis reguleeritud on, s.t, millised sordid ja manustamisviisid on patsientidele kättesaadavad).

Päevateema kontekstis tähelepanuväärseks saab pidada tulemust, et pool aastat kestnud uuringu jooksul langes opioidipõhiseid ravimeid tarvitanud katsealuste osakaal 28,1 protsendilt 11,3 protsendile ning päevas manustatud opioidide kogus kahanes 78%, 152 mg-lt 32,2 mg-le. Samal ajal paranes katsealuste elukvaliteet oluliselt kõigis hinnatud kategooriates, eelkõige kehalise ja psühholoogilise tervise vallas. Ettekande kokkuvõttes rõhutas dr Lucas, et opioidide jt konventsionaalsete ravimite asendamine kanepiga on tavaline ja sageli tulemusrikas — paljud patsiendid loobuvad ohtlikumatest ravimitest sootuks ning nende tervis ja elukvaliteet paranevad —, ja leidis, et kanepil võiks olla roll opioidide, bensodiasepiinide jt ravimitega seonduvate rahvatervise- ja ravimiohutuse-probleemide leevendamisel.

Meditsiin ja analüütika — pilguheidud võimalikesse rakendusvaldkondadesse

Esimesse konverentsipäeva mahtusid veel Jeruusalemma Heebrea ülikooli ravimiuuringute instituudi ülekaalulisuse- ja ainevahetuseuuringute labori juhi ja multidistsiplinaarse kannabinoidiuuringute keskuse direktori dr Joseph Tam’i loeng endokannabinoidsüsteemi düsregulatsioonist, mis andis mh igale arstile vajaliku ülevaate endokannabinoidsüsteemi talitluse üle- ja alaregulatsiooni ohtudest Praderi-Willi sündroomi näitel; Kanada McMasteri ülikooli patoloogiate ja molekulaarmeditsiini professori Gurmit Singhi põnev ettekanne kannabidioolhappe metüülestri CBDA-ME potentsiaalist perifeerse neuropaatilise valu ravis; Tel Avivi ülikooli arstiteaduskonna neuroloogiaosakonna liikumishäirete kliiniku professori Ruth Djaletti ülevaade parkinsonismi ja muude liikumishäirete võimalikust ravist kannabinoididega (milles lektor nentis, et ehkki tõendeid kannabinoidide neuroprotektiivsetest mõjudest neurodegeneratiivsete haiguste kontekstis napib, saab ometi öelda, et kanep on selliste haiguste puhul väga tõhus valuravim, mis arvestatavatest soovimatutest kõrvalmõjudest hoolimata võib parendada patsientide liikuvust); Iisraeli Laniado haigla geriaatriaosakonna raviala juhataja dr Vered Hermuschi loeng dementsuse mõnede rängemate sümptomite ravist kanepiga; Iisraeli somaatilise tunnetuse ja valu farmakoloogia molekulaaruuringute labori juhataja dr Avi Prieli ülevaade kannabinoidide keerukatest ja kohati vastuolulistest mõjudest eri tüüpi valuretseptoritele; ning Hadassah’ ülikooli haigla vähktõbede immuunravi ja immunobioloogia uurimise keskuse esindajate dr Reuven Or’i ja dr Osnat Almogi-Hazani topelt-ettekanne THC rakendamisest luuüdisiirde-patsientide ravis, hülgamisreaktsiooni leevendamisest kannabinoididega ja kannabinoidide võimalikust pärssivast toimest kasvajate vohamisele.

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

Foto: Cannx Tel Aviv 2019

Konverentsi kaubandusnäituse-pool pakkus loengutele vaheldust ja mõtteainet kõige kanepiga seonduva kaubastamise perspektiivide üle. Analüüsitehnika ja kasvatuslahenduste massiivi taustal jäid silma idufirmad, mis pakkusid „de- ja rekonstrueeritud“ kanepilõhnatooteid. Üks neist oli kõvasti panustanud pilkupüüdvasse pakendidisaini ja toodete promomisse, ent nende valmistatud terpeenisegud, mis pidanuks lõhnama sarnaselt USA-s populaarsete kanepisortidega, ei meenutanud kanepit üldse. Teine, tagasihoidlikuma visuaalse identiteediga iduettevõte oli, nagu nina juba viie sammu kauguselt eksimatult kinnitas, suutnud eri sortide lõhnaomadusi reprodutseerida vägagi edukalt, hõlmates segudesse lisaks terpeenidele sobivas koguses flavonoide ja estreid. Mida selliste lõhnadega täpsemalt peale hakata (peale kasutamise kosmeetikatoodete või e-vedelike koostises), jäi paraku mõneti selgusetuks.

Teaduskaugematest sündmustest konverentsi raames jäid eredamalt meelde aruteluring, milles Knesseti progressiivsemad poliitikud kritiseerisid ummikseisus valitsuse suutmatust lahendada ravimikorraldusega seonduvaid kitsaskohti kodumaal ja ratifitseerida kannabinoidravimite eksporti võimaldavaid väliskaubandusleppeid. Teravat pila pakkus kohalike seas legendaarne, ent välismaailmale paraku tundmatu estraadikoomik, kes, vähikostüümi riietatuna küliskäigul lavale roninud, „tänas“ võimul olevaid poliitikuid soosiva suhtumise eest temasse ja ta „sugulastesse“ hulgiskleroosi, valusündroomi ja muudesse haigustesse, mida ravikanepi mõistlikum reguleerimine „ahistada“ võiks.

Üsna huvitav oli ka väliskaubanduse teemaline arutelu, kus Iisraeli majandus- ja tööstusministeeriumi väliskaubanduse osakonna vanemprojektijuht Itai Melchior selgitas hiljuti valminud, aga seni veel ratifitseerimata kannabinoidravimite eksportimise korra peensuseid. Ehkki Iisrael pole EL-i liige, nähakse seal Euroopas suurt potentsiaalset turgu, mistõttu võiks vastava teabekoguga tutvumine pakkuda huvi ka meie vastavate valdkondade ametnikele; hr Melchiori osutusel on teatmiku tõlkimisega inglise keelde parasjagu ametis USA ametkonnad, mis teeb Iisraeli ametnike töö lihtsamaks.

Kanep — üks vanemaid ja laiema kasutusvaldkonnaga ravimeid inimkonna ajaloos

Teist konverentsipäeva alustasin Moskva ülikooli keemiateaduskonna professori Konstantin A. Rufanovi ettekandest, mis käsitles opioidi- ja kannabinoidipõhiste, mitut retseptorirühma moduleerivate profarmakonide rakendamise võimalusi valuravis. Sellele järgnes Torontos tegutseva uneravi-kliiniku SWAP (Sleep Wake Awareness Program) juhataja, neuroloogi, psühhiaatri ja uneravi-spetsialisti Celeste Thirlwelli kaasakiskuv aruanne Kanada sõjaveteranide kergekujuliste ajutraumade ravi tõhusast toetamisest ja sümptomileevendusest kanepiga.

Tšehhi analüütiline keemik, praegu Jeruusalemmas endanimelises laboris kannabinoidide uurimist jätkav professor Lumír Ondřej Hanuš — tõeline korüfee, kelle saavutuste hulka kuulub endokannabinoid anandamiidi isoleerimine ja esmakirjeldamine 1992. aastal — pidas ettekande „Kas meie praegused teadmised kanepipõhisest ravist on piisavad?“, milles võttis läbi ravikanepi ajaloo tuhandete aastate tagusest Lähis-Idast, Hiinast ja sküütidest nüüdispraktikateni (märkides mh, et väga pika kanepitarvitamise traditsiooniga Lõuna-Hiinas ja Vietnamis elavad jao vähemusrahvuse esindajad on kõige parema tervisega ja pikaealisemad inimesed maailmas, ning näidates, et hiljutised arheoloogilised avastused Pamiiris annavad mõista, et kõrge THC-sisaldusega kultiveeritud kanepit kasutati matusetalitustel juba 4.–6. sajandil e.m.a.). Prof Hanuš tõstis esile kanepi tugevat antibakteriaalset toimet, meenutades, et kanepist valmistatud võideid kasutati lamatiste ravis edukalt veel 1980. aastatel sotsialistlikus Tšehhoslovakkias, ja rõhutas, et ravikanepi tarvitamine isegi pika aja vältel ei ole vaimselt tervetele täiskasvanute tervisele ohtlik ning tõstis koos annustamissoovituste jagamisega esile tõika, et kanepi üleannustamine pole organismile kahjulik (ehkki võib olla väga ebameeldiv).

Iisraeli tehnikainstituudi Technion vähibioloogia ja kannabinoidiuuringute osakonna juhataja David Meiri süvenes ettekandes „Fütokannabinoidide orkester“ endokannabinoidsüsteemi kui organismi homöostaasi peamise moduleerimismehhanismi peensustesse juhtumi näitel, kus konkreetsest kanepisordist valmistatud preparaate kasutanud patsiendil taandus käärsoolevähk. Prof Meiri juhtimisel püüdis rühm teadlaseid välja selgitada, millised taimes sisalduvatest sadadest kannabinoididest sellise tulemuse võisid anda; põhjaliku analüüsi tulemusel eraldati üksainus harvaesinev, seni vaid tähe- ja numbrikombinatsiooniga tähistatud sekundaarne kannabinoid, mis katsetes hiirtega andis sama tulemuse. Kui ravimit pakkunud kanepikasvatus oma sordid hiljem teise kasvuhoonesse kolis, kadus ühend aga taime koostisest… Prof Meiri pidi nentima, et ehkki tulemused olid julgustavad, ei ole vähiravimite väljatöötamine niivõrd pika, kuluka ja vähetulusa meetodiga esilagu veel realistlik.

Arstide jaoks võib-olla olulisim arutelu teisel konverentsipäeval keskendus „paradigmade konfliktile“, s.t küsimusele, kas kannabinoidravi rakendamine peaks lähtuma eelkõige tõenduspõhisest või praktika-põhisest meditsiinist. Arutlejad — moderaator dr Yuval Zolotov rahvusvahelisest kannabinoidmeditsiini liidust IACM, Iisraeli tervishoiuministeeriumi ravikanepi-konsultant dr Michael Dor, Soroka kliinilise meditsiini uuringute keskuse juhataja Victor Novack ja Asaf Haroefi meditsiinikeskuse palliatiivmeditsiini spetsialist dr Johnny Grunfeld — nentisid, et ideaalses maailmas võiksid rangetes kliinilistes uuringutes ja arstipraktika käigus kogutud andmed teineteist täiendada, kuid seni, kuni kannabinoidravi teema on tugevalt politiseeritud, jääb küsimus, milline otsus on patsiendi jaoks parim, pahatihti mõistliku vastuseta.

Konverentsi lõpetas „kaminaesine vestlus“ ehk avalik intervjuu Iisraeli endise peaministri ja praeguse ravikanepi-miljonäri Ehud Barakiga, milles erupoliitik ja ettevõtte Canndoc juhataja ennustas (ravi)kanepimajandusele eelseisvateks kümnenditeks suisa fantastilist edu. Hr Baraki osutusel on kannabinoidravimid juba viie aasta pärast hõlmatud tõenduspõhisesse meditsiini rohkem kui pooles maailmas ning mittemeditsiinilise kanepi turg reguleeritud suuremas osas maailmast vaid kümne aasta pärast.

Tutvumine tootmis- ja arendussektoriga

Koolituse ja konverentsiga meie avastusretk ei piirdunud. Järgmisel päeval külastasime tootmis- ja arendusettevõttet Breath Of Life International (BOL Pharma), mille kolmel ja poolel hektaril peaaegu steriilsetel katmikaladel kasvatatakse kanepit kannabinoidravimite tootmiseks ja kannabinoidide ekstraktimiseks rohkem kui mujal Iisraelis. Saime teada, et Euroopa kannabinoidravimiturule pürgiv ettevõte rajab praegu kümme korda suuremat tootmiskompleksi Portugali, kus kliima on peaaegu sama soodne kui Iisraelis, võimaldades saada kolm-neli saaki aastas. Ettevõtte esindajate selgitused aitasid teadvustada nukravõitu tõsiasja, et Põhjamaade olud ravikanepi massiliseks kulutõhusaks tootmiseks ei sobi — küll aga võiks siinkandis olla edukad ettevõtted, mis keskenduvad innovatsioonile ja spetsiifilistele nišitoodetele.

Õppereisi viimaseks ettevõtmiseks jäi külaskäik Jeruusalemma iduettevõttesse CannRx — laborisse, kus keskendutakse kanepi aktiivsete molekulide lootustandvate koosseisude ja suhete uurimisele ning nende ühendite mõjusid kõige paremini esile toovate ekstraktimistehnikate ja täppis-annustamissüsteemide väljatöötamisele. Dr Shimon Lechti ja kolleegide ettekanded tõstsid esile põnevaid nüansse taimsete kannabinoidide levinud manustamisviiside farmakodünaamikas ja nutikaid lahendusi, millega neil on õnnestunud kaasuvaid probleeme maandada. Dr Lechti põhjalik analüüs näitas ilmekalt, miks kanepi suitsetamine ei ole meditsiinis perspektiivikas manustamisviis — mingis mõttes on kanepisigareti iga mahv nagu natuke erineva ravimi sissevõtmine, kuna põlemise käigus toimuvad keerukad keemilised muutused muudavad ravimikompleksi koostist ja toimet moel, mis paljude patsientide jaoks ei pruugi olla optimaalne. Selleks, et ravitoimed oleksid täpsemad ja paremini prognoositavad, on CannRx-i töörühm välja töötanud kavala etapiviisilise kuumekstraktimise ja aurupüüde-süsteemi, mille rakendamine nende kinnitusel annab tulemuseks kõigi teiste ekstraktimisviiside baasil loodud ravimitest tõhusamate ravimõjudega tooted, tõstes pealeselle eraldatud toimeainete protsenti ja kõrvaldades pestitsiidid.

Kuhu edasi?

Lennul tagasi Tallinnasse gastroenteroloogile ja Eesti klassikalise Hiina meditsiini seltsi juhatuse esinaisele esitatud küsimuse peale, millisena näeb tema õppereisil omandatud uute teadmiste valguses kannabinoidmeditsiini võimalikke tulevikuarenguid Eestis, vastas dr Galina Suidre, et ehkki kanepipõhised ravimid ei sobi ilmselt esialgu enamiku tervisehäirete monoteraapiaks, on endokannabinoidüsteemi moduleerivatel botaanilistel ravimitel juba praegu suur hulk rakendusvõimalusi konventsionaalset ravi toetavas sümptomaatilises ravis nii neuroloogiliste kui ka muude haiguste kontekstis, eriti kombinatsioonis teiste homöostaasi soodustavate traditsiooniliste ravivõtetega.

MTÜ-de Ravikanep ja LUNEST esindajana leian ise, et seesugused koolitused kuluksid ära väga paljudele Eestis praktiseerivatele arstidele ja muudele tervishoiuala spetsialistidele. Üks asi on sirvida kuivi pabereid sellest, kuidas kanepiravi võib soodustada nt opioidsõltuvusest vabanemist või leevendada mõnede vähktõbedega ja nende raviga kaasnevaid vaevuseid, parendada autismispektri häiretega laste tervisenäitajaid või tõhusalt tõrjuda neuropaatilist valu, hoopis teine asi aga suhelda vahetult inimestega, s.t teiste arstide ja patsientidega, aga ka nt farmaatsiaettevõtete ja kanepikasvatajatega. Jääb üle vaid loota, et õhinapõhised MTÜ-d nagu EMCDA ei jää ainsateks organisatsioonideks, mis selliseid väljasõite päris kanepiravi-asjatundjate juurde korraldavad, ning et Eestis leidub veel hulgaliselt arste, kes kannabinoidravi põnevasse, lootustandvasse ja üllatavasse maailma senisest põhjalikumalt süveneda soovivad.

(Neil, kes tahaksid kodule lähemal sarnasel üritusel osaleda, avaneb selleks võimalus juba 2020. aasta hakul — 12.–13. veebruaril toimub Portugalis rahvusvaheline ravikanepi-konverents CannX Lisbon. EMCDA kutsub üles konverentsil osalemisest huvitatud Eesti arste võtma ühendust MTÜ-ga Ravikanep meilitsi aadressil info@ravikanep.ee.) 

Usun, et nii Eesti patsientidel kui ka tervishoiusüsteemi mainel on nüüdisaegse, tõenduspõhise kannabinoidravi kättesaadavuse olulisest laiendamisest ainult võita. Tervena elatud elupäevi ja isegi terveid elusid oleme selle meditsiinivaldkonna eiramise tõttu kaotanud juba kaugelt liiga palju.

* * *

Täiendavaid allikaid ja viitematerjale:

Konverentsi CannX Tel Aviv 2019 veebileht: https://telaviv.cannx.org/

Veebruaris toimuva konverentsi CannX Lisbon veebileht: https://lisbon.cannx.org/ 

MTÜ Ravikanep: https://www.ravikanep.ee/

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST: https://lunest.ee/

Euroopa meditsiinilise kanepi arstide liidu (EMCDA) korraldatud konverentsi koduleht: https://www.medicalcannabis.ee/

EMCDA kanal YouTube’is: https://www.youtube.com/channel/UC_y1eygMywEUIzQh_0m636Q

Kohtumine Kanada kannabinoidravi eksperdiga

Foto: Drug Policy Alliance / Realistic Marijuana User Stock Images

Foto: Drug Policy Alliance / Realistic Marijuana User Stock Images

MTÜ-l Ravikanep on hea meel paluda kannabinoidravi teemast huvitatud arste ja patsiente avalikule kohtumisele ja kogukondliku infovahetuse üritusele, kus peab lühikese ettekande ja vastab küsimustele Toronto kannabinoidravi kliiniku peaarst dr Michael Verbora.

Dr Verbora viibib Eestis MTÜ Ravikanep ning valitsusele kannabinoidravi parema korraldamise petitsiooni esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised ja Elver Loho kutsel, et esineda teisipäeval, 11. aprillil Eesti parlamendi sotsiaalkomisjoni istungil eksperdina kannabinoidravi praktilise reguleerimise küsimustes.

Dr Michael Verbora omandas arstikutse Lääne-Ontario ülikoolis ja ärijuhtimise magistrikraadi Odette’i ärikoolis. Ta on konsulteerinud rohkem kui kaht tuhandet patsienti kannabinoidravi alustamise küsimuses ning osaleb ettevõtte Canabo Medical Corp juhtimisel u 7500 patsienti hõlmava vaatlusuuringu läbiviimises, mille raames uuritakse opioidide ja bensodiasepiinide pruukimise vähendamist kannabinoidravi toel. Samuti on dr Verbora pidanud nii patsientide kogukondadele kui ka tervishoiutöötajatele hulgaliselt ettekandeid ja esitlusi. Dr Verbora on Kanada kannabinoidide uurimise konsortsiumi CCIC ja Kanada valuliidu CPS liige.

Kohtumine toimub esmaspäeval, 10. aprillil kl 18–20 Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Erinevate Tubade Klubis aadressil Telliskivi 60-A1-65 (vt https://www.erinevatetubadeklubi.ee/). Töökeeleks on inglise keel, kuid küsimuste vormistamisel ja esitamisel saame aidata tõlkega. Kuna kohtade arv on piiratud, andke, palun, tulekust eelnevalt teada meiliaadressil juhatus@ravikanep.ee — muidu võib juhtuda, et ei pääse enam hiljem sisse. NB! Eelregistreerimine ei ole NÕUTAV, ainult soovitatav. Need, kes ei soovi registreeruda, kuid sooviksid osaleda, võiksid siiski kohale tulla. Kui juhtub, et eelregistreerujaid koguneb rohkem kui ruum mahutab, anname sellest kohe teada MTÜ Ravikanep Facebooki-seinal fb.com/ravikanep.

Eriti arstidele, aga ka patsientidele huvitavat ingliskeelset eelinfot selle kohta, kellele ja kuidas võimaldatakse ravi Canabo Medical’i kannabinoidravikliinikutes, leiate veebilehelt http://cmclinic.ca/physician-information/faqs/. Eestikeelse ülevaate kannabinoidide kasutamisest nüüdismeditsiinis, kanepi ja kannabinoidide raviotstarbelise kasutamise mõnedest reguleerimismudelitest ning küsitlusuuringu Eesti patsientide kogemustest omaalgatusliku kannabinoidraviga leiad meie veebilehelt: raport.ravikanep.ee (PDF, 199 lk). 

Toome ravikanepi-eksperdi Eestisse!

Suur tänu kõigile annetajaile! Vajalik summa kogunes viie päevaga!

Suur tänu kõigile annetajaile! Vajalik summa kogunes viie päevaga!

11. aprillil koguneb Riigikogu sotsiaalkomisjon teist korda arutama kannabinoidravi kättesaadavuse parendamist taotlenud petitsioone, mille mullu esitasid Erakond Eestimaa Rohelised ja Elver Loho. Et argumendid ravi parema kättesaadavuse poolt kõlaksid võimalikult pädevast ja autoriteetsest allikast, on MTÜ Ravikanep koos petitsioonide autoritega kutsunud komisjoni istungile eksperdi — Toronto kannabinoidmeditsiini kliiniku juhi, rohkem kui kaht tuhandet patsienti ravinud dr Michael Verbora. Tema Kanadast Eestisse ja tagasi reisimise kulusid, esinemistasu ja mugavalt majutamise maksumust ei jaksa me aga ise täies ulatuses kanda. Seega palumegi mõttekaaslaste abi.

Rahalisi annetusi, mille selgitusse on kirjutatud „Eksperdi reis“, saab teha MTÜ Ravikanep arvelduskontole nr EE892200221057621978 Swedbank’is. Kui korjandus kujuneb edukaks ja annetusi koguneb enne 31. märtsi rohkem kui dr Verbora visiidi eest tasumiseks tarvis on, s.t rohkem kui 3000 eurot, anname endast kõik, et samale istungile jõuaks veel vähemalt üks kannabinoidravi või selle korralduse valdkonna kogenud spetsialist välisriigist. Omalt poolt oleme „seemneks“ panustanud 500 eurot.

See on Sinu võimalus panna õlg alla muutustele Eesti kannabinoidravi-poliitikas. Isegi kui komisjon keeldub rahuldamast petitsioonis esitatud nõudmisi — lihtsustada kannabinoidravi määramise korda, kaotades osa sellele kehtestatud piirangutest, lõpetada THC ja dronabinooli eksitav topeltklassifitseerimine ning asutada ravikannabinoidide tootmist ja turgu reguleeriv riiklik ravikanepiamet —, kujuneb dr Verbora suguse vaieldamatu eksperdi tunnistus kindlasti oluliseks sammuks edasi patsientide tegelike vajaduste ja õiguste teadvustamise poole parlamendi tasemel. Palun, aita sellele kaasa, kui saad!

* * *

Help bring a medical cannabis expert to Estonia!

On April 11, 2017 the Estonian Parliamentary Commission on Social Affairs will convene for the second time to discuss the petitions to improve access to cannabinoid medicines that were put forth last year by the Estonian Green Party and the independent activist Elver Loho. Estonian Medical Cannabis Association (MTÜ Ravikanep) and the authors of the petitions have invited an expert — Michael Verbora, MBA, MD, Medical Director of Cannabinoid Medical Clinic in Toronto, Canada, with a focused practice in cannabinoid medicine — to give testimony at the Commission, so that arguments for better access would be delivered by a source as competent and authoritative as possible. But since we can’t afford to fully reimburse his travel and accommodation costs, we need the help of like-minded people.

Monetary contributions can be made to the Estonian Medical Cannabis Association’s account at Swedbank Estonia (IBAN: EE892200221057621978, SWIFT/BIC: HABAEE2X, receiver: „MTÜ Ravikanep“). When making the transaction, please write “Expert’s travel costs” in the comment field. Should the fundraising campaign be successful in amassing more funds than the minimum necessary to bring Dr Verbora over by March 31, i.e. more than 3000 Euros, we will do everything in our power to bring at least one more foreign expert in the field of either cannabinoid medicine or medical cannabis related public health management to speak in front of the Commission. To get the campaign started, the Estonian Medical Cannabis Association have already donated 500 Euros.

This is your chance to pitch in and help bring about changes in Estonia’s cannabinoid medicine policy. Even if the Commission refuses to comply with any of our main demands — to make it easier for doctors to prescribe cannabinoid medicines by removing some of the legal restrictions, to end the fallacious double classification of THC and dronabinol into Schedules I and III, respectfully, and to establish a national cannabis bureau to regulate medical cannabis production and sale, as stipulated by the 1961 UN Single Convention —, dr Verbora’s testimony will remain a historic step forward in the fight for the patients’ rights and needs on parliamentary level. Please, donate to help it along, if you can!

 

MTÜ Ravikanep tervitab sotsiaalkomisjoni otsust jätkata arutelu raviotstarbelise kanepi teemadel

Möödunud nädalal kogunes Riigikogu sotsiaalkomisjon kuulama argumente kahes petitsioonis esitatud kannabinoidravi kättesaadavuse parendamise ettepanekute poolt ja vastu. Enne selle nädala esmaspäeval langetatud otsust saatis MTÜ Ravikanep sotsiaalkomisjonile õienduse mõnede istungil ja sellejärgses meediakajastuses kõlanud väidete asjus. Edasise ühiskondliku arutelu hoidmiseks tõenduspõhisuse kursil avaldame õienduse muutmata kujul.

Sotsiaalkomiskoni sellenädalased otsused — jätkata aprillis kahe kollektiivse pöördumise arutelu, hankida lisateavet kannabinoidmeditsiini kohta ning arutada seda meedikute ja spetsialistidega — suurendavad lootust, et edasiste arutelude raames võetaks arvesse ka ravi saavate patsientide ja kannabinoide oma töös igapäevaselt rakendavate välisekspertide kogemusi. Samuti loodame, et pealiskaudne ja halvustav suhtumine ning selle kriitikavaba kajastus edasiste arengute juures enam tooni ei anna.

MTÜ Ravikanep kommentaarid kannabinoidravi teemalistele avaldustele

10.02.2017

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni liikmed,

Kuna kuulsime Eesti Arstide Liidu, Tervise Arengu Instituudi ning teiste erialaliitude ja ametkondade esindajate arvamusi kannabinoidravi reguleerimise küsimustes alles 7. veebruaril toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, ei olnud meil ajalisi piiranguid arvestades võimalik kohapeal kommenteerida ja täpsustada kõiki esitatud väiteid. Et arutelu püsiks tõenduspõhistel, faktilistel alustel, palume komisjonil enne edasiste protseduuride lõplikku otsustamist võtta arvesse ka MTÜ Ravikanep järgmist õiendust.

Arstide Liidu avaldus (PDF, 2 lk) algas nendingust, et “kanep kuulub ohtlike uimastite hulka kõrvuti amfetamiini, heroiini ja oopiumiga ning on ÜRO narkootiliste ainete konventsiooni alusel keelatud aastast 1961”. Väide vastab tõele, ent viidatud klassifikatsiooni alused on tugeva kahtluse alla seadnud ÜRO juures tegutsev Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO uimastisõltuvuse ekspertkomitee ECDD, mis hiljuti nentis, et otsus kanepi ja selle toimeainete klassifitseerimiseks sarnaselt ohtlikele uimastitele ei rajane ühelgi ametlikul ülevaatehinnangul („Cannabis has never been subject to a formal pre-review or critical review by the ECDD.“ [1]). Leiame, et toetumine mittetõenduspõhisele klassifikatsioonile kujutab endast arutlusviga, mida nimetatakse autoriteedile apelleerimiseks (ingl appeal to authority).

Arstide Liidu avalduses rõhutatakse ka, et “eraldi liiki “ravikanepit” kui sellist ei ole olemas”. MTÜ Ravikanep ei ole arvamust, nagu eksisteeriks kanepisort või alamliik nimega “ravikanep”, kohanud mujal kui kannabinoidravi laiendamise ettepanekuid kritiseerivates sõnavõttudes. Samamoodi nagu mujal maailmas, osutame meie ja osutavad tarvitajad terminiga “ravikanep” (ingl medical cannabis) taimsete kannabinoidide pruukimise eesmärkidele. Arutelu semantika üle pole sisuline.

Samas avalduses kohtasime väidet, et “kannabinoidid akumuleeruvad rasvkoes ja pikendavad intoksikatsiooni kestust”. MTÜ Ravikanep arusaamisel tähendab “intoksikatsioon” joovet ning asjaolu, et kanepi ainevahetusjäägid, täpsemalt Δ9-THC ja selle peamised metaboliidid võivad rasvkoes püsida suhteliselt kaua, ei tähenda, et need põhjustavad joovet. Nagu sedastab ka EAL juba järgmises lauses, kestab toime 1–2 tundi. Täpsustame, et tegelikkuses on ühekordse intoksikatsiooni aeg sageli ka pikem; suukaudsel manustamisel võib teisenenud meeleseisund väldata isegi mitu tundi kauem [2]. Katsed, mille läbiviimist inimestel peetakse ebaeetiliseks, on primaatidel näidanud, et eri tarbimismustrite juures ei pruugi Δ9-THC ja/või selle metaboliitide tase olla selges korrelatsioonis füsioloogiliste mõjudega [3]. Anda mõista, nagu EAL oma avalduses teeb, et fütokannabinoidide intoksikatsioon võib kesta kuni 30 päeva, on väga eksitav.

Ehkki kanepi tarvitamisega — eelkõige regulaarselt, suurtes kogustes ja õrnas eas —  võivad kaasneda ohud vaimsele tervisele, on kanepitarvitamise mõju kehalisele tervisele minimaalne. Näiteks hiljuti avaldatud pikaajaliste kanepitarvitajate ja tubakasuitsetajate tervislike seisundite võrdluses ei leitud kanepitarvitamisel peale igemehaiguste riski mõningase suurenemise muid kehalist tervist kahjustavaid aspekte, samas kui tubakasuitsetamisega kaasnes võrdluses kontrollrühma ja kanepitarvitajatega oluliselt sagedamini süsteemset põletikku, kehvemat kopsufunktsiooni või ainevahetushaiguseid [4]. Samuti on piisavalt nüüdisaegseid andmeid, nagu nt rahvusvahelise kopsuvähi konsortsiumi hiljuti avaldatud põhjalik analüüs, mis näitavad, et isegi kanepi suitsetamine ei põhjusta kopsuvähki [5]. Mõistagi ei hõlma käesolev dokument kanepitarvitamise tervisemõjude täielikku analüüsi, küll aga leiduvad vastavad andmed hiljuti avaldatud meta-analüüse ja ülevaateartikleid kokkuvõtvas töös [6].

Omistada kanepi reguleerimise pooldajatele väide, nagu ei tekitaks kanep sõltuvust, on meelevaldne. Ükski komisjoni istungil viibinud „kanepipooldaja” pole sellist väidet kunagi esitanud. Kanepisõltuvuse tekkimise võimalus on hästi dokumenteeritud ning nagu ka EAL välja toob, on see risk ligikaudu üheksal protsendil täiskasvanud tarvitajatest.

Täpsustamist nõuab ka EAL-i väide, et “arvesse [ei saa] võtta teadmata arvu osalejatega EMOR-i küsitluses antud subjektiivset hinnangut kanepi legaliseerimise pooldamise osas”. MTÜ Ravikanep kolm aastat tagasi tellitud TNS Emori uuringule vastas täpselt 538 täisealist Eesti elanikku. Uuringu täpsema metoodikaga saab tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/0BxV86uYJfhXjcy1yc2ZCNUtTVzg/. Need andmed on uuringu ilmumisest peale olnud avalikud.
EMOR_02
Meie jaoks üheks kõige murettekitavamaks aspektiks oli EAL-i ettekandes komisjoni istungil kõlanud võrdlus kanepi ja nn MMS-i (kloordioksiidi) vahel, mis andis mõista, et kanep kuulub Arstide Liidu arvates sarnaselt muude „imeravimitega“ eelkõige homöopaatide ja muude posijate arsenali. Kannabinoidide potentsiaalsetele ravimõjudele viitavate seni läbi viidud teadustööde hulka ja nende tulemusi nii loomamudelites kui ka inimkatsetes arvestades on äärmiselt taunitav, et EAL sellist seisukohta väljendab. Nagu ka EAL-i ettekandes esile tõsteti, on kannabinoidipõhised ravimid juba praegusel hetkel teatud näidustuste puhul tõenduspõhises meditsiinis kasutusel ja saanud vastavate regulatiivsete organite heakskiidu, olgugi, et tegemist pole esmaste ja peamiste ravimitega. Taolised üleolevalt demoniseerivad sõnavõtud on ilmekas näide põhjusest, miks MTÜ Ravikanep korraldatud küsitlusuuringu vastajad valdavalt kannabinoidravi teemat oma arstiga arutada ei soovi või sellest kiiresti loobuvad.

Kanepi ja kannabinoidide terviseriskide uuringute tulemustest rääkides toonitab MTÜ Ravikanep, et kanepiürt on ÜRO keelatud ainete nimekirjas olnud juba 56 aastat ehk peaaegu kaks inimpõlve. Selle aja jooksul on jõutud teaduslikult uurida kanepi ja selle tarvitamise tagajärgede väga mitmesuguseid — eriti just negatiivseid — aspekte, ja pole vale väita, et kanep ja selle peamine toimeaine Δ9-THC on ühed uuritumad, kui mitte kõige uuritumad psühhoaktiivsed ained. Kindlasti on neid puudutavate teadustööde hulk oluliselt suurem kui pea ükskõik millise teise arstide igapäevakasutusse kuuluva ravimi mõjude uuringute hulk. Nende arvukate uuringutega on ajapikku välja selgitatud konkreetsed riskigrupid, mille esindajatele kujutavad kanep ja kannabinoidid oluliselt suuremat ohtu kui elanikkonnale üldiselt. Nendeks on eelkõige alaealised ja noored, praegused või endised sõltuvushäirega inimesed, isikud, kellel on vaimse tervise häire või kelle lähissugulastel esineb vaimuhaiguseid, patsiendid, kellel on südame-veresoonkonna, immuunsüsteemi või hingamisteede tõsised häired, ja rasedad ning imetavad emad [6].

Mõistame, et millegi suhtelist ohutust on oluliselt raskem tõendada kui ohtlikkust, sest alati saab küsida, kas me teame ikka piisavalt; alati jääb võimalus nõuda rohkem ja parema kvaliteediga andmeid. Arstide Liidu seisukohas väljendatud argumenti, et paarikümne aasta pärast on loodetavasti kogunenud piisavalt tõendeid, mis viimaks põhjendavad kanepi klassifitseerimist kokku kõige ohtlikumate narkootiliste ainetega, kasutati aga juba kanepi globaalse keelustamise algusajal rohkem kui pool sajandit tagasi. Järgnenud kümnendite jooksul läbi viidud uuringud annavad siiski üha kindlamalt mõista, et riskigruppidesse mitte kuuluvate isikute jaoks kanepi tarvitamine tõsiseid terviseriske pigem kaasa ei too.

Istungile järgnenud meediakajastustest tõusis esile Eesti Valu Seltsi presidendi, anestesioloog Boris Gabovitši murettekitav avaldus, et kannabinoidravimite valuvastane toime pole tõendatud. MTÜ Ravikanep peab vajalikuks täpsustada, et see TV3 uudistesaates esitatud väide vastab tõele vaid akuutse valu korral, mille alandamist kannabinoididega läbi viidud uuringud tõesti tugevalt ei kinnita. Küll aga on kõige värskematel andmetel piisavalt tõendatud kannabinoidide kroonilist valu vaigistav toime; viimati jõudis sellisele järeldusele USA teaduste akadeemiate liit NASEM 2454 krooniliste valudega patsienti ja 28 juhuslikustatud kliinilise uuringu tulemusi hõlmanud meta-analüüsis [7] (kokkuvõtet ravimõjudest vaata siit; samuti vt ptk “Lisa 2. Kanepi ja kannabinoidide kasutamine valuravis”, “Ravikanepiraport 2016”, lk 99–123). Samuti ei vasta tõele dr Gabovitši väide, et kannabinoidravimite määramine on sama lihtne kui iga teise müügiloata ravimi väljakirjutamine — enamiku Eestis müügiloata ravimite väljakirjutamine ei nõua meie teada praegu sotsiaalministeeriumi erialakomisjoni heakskiitu.

Eeltoodust lähtudes on MTÜ Ravikanep kui kannabinoide terapeutilistel eesmärkidel kasutatavate inimeste eeskosteorganisatsioon seisukohal, et riskid, mis kaasnevad kanepi ja kannabinoidide tarvitamisega — eelkõige kannabinoidide tarvitamisega raviotstarbel — on tugevalt üle hinnatud. Seejuures on nende hinnangute kujundamisel toetutud hirmudele, millel kannabinoidravi kontekstis pole sageli alust ja/või mida saab ennetada, nt vältides vastavate ravimite väljakirjutamist alaealistele, rasedatele ja vaimuhaigusi põdevatele patsientidele. EAL-i seisukoht, et kannabinoidravi on vajadusel lihtsasti kättesaadav, on teravas vastuolus meie kogutud andmete ja praktilise kogemusega, mis on meieni jõudnud läbi arvukate juhtumikirjelduste ja pöördumiste. MTÜ Ravikanep leiab, et vastuvõetamatu on olukord, kus tungiva ravivajadusega krooniliselt haigel inimesel on julgem ja kindlam tunne hankida kontrollimata kvaliteedi ja teadmata toimeainesisaldusega, ent leevendust pakkuvat ravimpreparaadi analoogi kanepidiilerilt või kriminaalkaristusega riskides ise kanepit kasvatada, kui pöörduda sertifitseeritud ravimi saamiseks arstide ja meditsiinisüsteemi poole.

Siim Erik Siimut, MSc,

Mart Kalvet,

MTÜ Ravikanep juhatus

[1]       “Extract from the Report of the 38th Expert Committee on Drug Dependence, convened from 14 to 18 November 2016, at WHO headquarters in Geneva.” (https://www.unodc.org/documents/commissions/CND/CND_Sessions/CND_59Reconvened/ECN72016_CRP13_V1610192.pdf)

[2]       F. Grotenhermen, “Pharmacokinetics and Pharmacodynamics of Cannabinoids,” Clin. Pharmacokinet., vol. 42, no. 4, pp. 327–360, Apr. 2003.

[3]       B. C. Ginsburg, L. Hruba, A. Zaki, M. Javors, and L. R. McMahon, “Blood levels do not predict behavioral or physiological effects of Δ9-tetrahydrocannabinol in rhesus monkeys with different patterns of exposure,” Drug Alcohol Depend., vol. 139, pp. 1–8, Jun. 2014.

[4]       M. H. Meier et al., “Associations Between Cannabis Use and Physical Health Problems in Early Midlife: A Longitudinal Comparison of Persistent Cannabis vs Tobacco Users,” JAMA Psychiatry, vol. 73, no. 7, pp. 731–740, Jul. 2016.

[5]       L. R. Zhang et al., “Cannabis smoking and lung cancer risk: Pooled analysis in the International Lung Cancer Consortium,” Int. J. Cancer, vol. 136, no. 4, pp. 894–903, Feb. 2015.

[6]       J. Sachs, E. McGlade, and D. Yurgelun-Todd, “Safety and Toxicology of Cannabinoids,” Neurotherapeutics, vol. 12, no. 4, pp. 735–746, Oct. 2015.

[7] https://www.nap.edu/catalog/24625/the-health-effects-of-cannabis-and-cannabinoids-the-current-state

 

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas kannabinoidravi küsimusi

Foto: Riigikogu Facebook

Sotsiaalkomisjoni istung Riigikogus

7. veebruaril kogunes Riigikogu sotsiaalkomisjon kinnisele istungile arutama kaht rahvaalgatust, mis taotlesid kannabinoidravimajanduse patsiendisõbralikumat korraldamist. Lisaks petitsioonide autoreile ning Sotsiaalministeeriumi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti, Ravimiameti, Haigekassa, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajatele olid kohale kutsutud ja esinesid ettekandega ka MTÜ Ravikanep esindajad.

Esimesena sõna saanud Elver Loho, petitsiooni „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule“ autor, rõhutas vajadust kanepi mõnuainena pruukimise ja kannabinoidide raviotstarbelise kasutamise probleemistike selge eristamise järele, palus suunata mittemeditsiinilise kanepikasutuse riikliku reguleerimise teema edasiseks arutamiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile ning loovutas ülejäänud sõnavõtu-aja teise petitsiooni esitajale Aleksander Laanele Erakonnast Eestimaa Rohelised.

Hr Laane tõstis lühikeses ettekandes eeskujuliku lahendusena esile Saksamaal märtsis jõustuvat ravikanepiseadust ja pakkus välja kolm ettepanekut kannabinoidravi reguleerimiseks Eestis: lõpetada kanepi peamise toimeaine Δ9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) e dronabinooli eksitav topeltklassifitseerimine narkootiliste ainete I ja III nimekirja ning liigitada Δ9-THC selgelt III nimekirja, asutada kanepi omamaise tootmise reguleerimiseks riiklik kanepiamet, nagu ÜRO 1961. aasta ühiskonventsioon seda ette näeb, ning viia läbi kannabinoidravi riiklik tõhususuuring.

Järgmiseks sõna saanud MTÜ Ravikanep juhatuse liige Mart Kalvet tõstis esile lõhet kliiniliste uuringute ja praktilise raviotstarbelise kanepikasutuse vahel. “Kannabinoididel, sh taimsel kanepil on nüüdismeditsiinis erandlik koht, seda mitte ainult keelustamisest tingitud uurimispiirangute, vaid ka toimete hulga ja keerukuse ning toimeainete kokteilide varieeruvuse tõttu,” selgitas Kalvet. “Kanepiürt kui toimeainete sünergiline kompleks ei mahu hästi tõenduspõhise nüüdismeditsiini fookusesse — individuaalsed efektid on ilmselgelt olemas, ent sageli nõrgemad kui spetsiifiliseks raviks mõeldud tavaravimitel. Kuid ärgem unustagem, et mitte ükski tavaravim ei paku sedavõrd laia spektrit sekundaarseid soovitavaid ravitoimeid kui kanep — isegi mitte kanepi üksikud toimeained!” Mart Kalveti ettekande täielikku teksti saad lugeda siit.

Mullu avaldatud andmekogule “Ravikanepiraport 2016” viidates kirjeldas hr Kalvet põgusalt Hollandi, Kanada ja Saksamaa eeskujulikke regulatsioonimudeleid ning tõstis esile mõnede teiste riikide programmide kitsaskohti nagu kannabinoidravimite kõrge hind, piiratud valik ja kasvatuskooperatiivide puudulikult reguleeritud tegevus.

Molekulaarbioloog ja MTÜ Ravikanep juhatuse liige Siim Siimut tutvustas komisjonile järgmiseks mullu läbi viidud ja “Ravikanepiraportis 2016” avaldatud ravikanepipatsientide küsitlusuuringu tulemusi, mis annavad mõista, et omaalgatuslik ravi kannabinoididega on Eestis üllatavalt levinud ja et enamasti viiakse seda läbi raviarsti teadmiseta, ehkki leidub ka patsiente, kellel on piiritaguse arsti soovitus või retsept. Valdav enamus patsientidest hangib kanepi mustalt turult; paljud tarvitavad seda ka mittemeditsiinilistel eesmärkidel. Küsitlusuuringut täies mahus vt teatmikust “Ravikanepiraport 2016”, lk 61–75.

Seejärel said sõna kohale kutsutud eksperdid. Ravimiameti esindaja selgitas, millised kannabinoidravimid nüüdisaegses tõenduspõhises meditsiinis kasutusel on ning millistel alustel ja millises korras on Eesti arstidel neid kui müügiloata ravimeid võimalik praegu raviks määrata. Lühidalt tutvustati eri riikide kannabinoidravi võimaldamise mudeleid.

Tervise Arengu Instituudi esindaja keskendus kanepi uimastina tarvitamise ja sellega seonduvate probleemide levimusele Eesti elanikkonna, eelkõige koolinoorte hulgas; kannabinoidravi teemasid ettekandes ei käsitletud.

Järgmine esineja esitas Eesti Arstide Liidu seisukohad: kanep on keelatud samadel alustel amfetamiini, heroiini ja oopiumiga, psühhoaktiivne THC ladestub rasvkoes ja pikendab intoksikatsiooni, võib tekitada psühhoose, kasvajaid, arenguhäireid ja ränka sõltuvust. Arstide Liidu hinnangul loobuti kannabinoidravimite kasutamisest 20. sajandil, kuna leiti tõhusamad ja kõrvaltoimevabamad sünteetilised ravimid.

“Tänaseks ei ole suudetud selgitada  kanepist toodetud ravimite konkreetseid näidustusi, kuigi on leitud mõningast toimet sümptomite subjektiivsel leevendamisel võrreldes platseeboga,” sedastas Arstide Liit. “Tõenduspõhise meditsiini areng ja kombineeritud  ravi erinevates valdkondades suudab tagada vajaliku ravivastuse, ning täiendav kanepi baasil loodud ravim ei saa kunagi olla esmavalik, pigem üksikjuhtudel täiendav vahend haiguse finaalstaadiumis.” Liidu osutusel on selliste üksikjuhtude lahendamiseks Eestis loodud toimiv süsteem, kuid senini on vajadus nende hinnangul olnud pea olematu.

“Kanepisse kui sõltuvust tekitavasse narkootilisse ja eelkõige psüühikat mõjutavasse mõnuainesse tuleb suhtuda täie tõsidusega,” märgiti avalduses, “sest on olemas kindel seos kanepitarvitamise ja liiklustraumade, samuti varavastaste kuritegudega.” (Vt ka ERR-i uudist Eesti Arstide Liidu kanepi-avalduse kohta.)

Ettekannetele järgnes elav arutelu, mille käigus esitati küsimusi, kommentaare ja täpsustusi kõigile esinenutele. Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindaja avaldas lootust, et väited arstide hirmude kohta on liialdatud ja et kannabinoidravimi-retsepti kirjutamisele ei repressioone ega ka kolleegide halvakspanu ei järgne. Patsientidel, kes on kannabinoidravi omaalgatuslikult alustanud ja sellest abi saanud, soovitasid Arstide Liidu ja Perearstide Seltsi esindajad sellest oma raviarstiga avameelselt rääkida. Justiitsministeeriumi esindaja nentis, et nt Hollandis ja mõnedes USA osariikides valitsevad kanepi keelustatuse ja praktilise kättesaadavuse vahel käärid — müük ja tarvitamine on keelatud, ent sellele vaadatakse läbi sõrmede. Samuti leidis justiitsminiseeriumi esindaja, et ravimõjude lootuses kanepit hankivaid kodanikke ei ole mõistlik karistada samadel alustel seaduserikkujatega, kes kasvatavad kanepit rikastumise eesmärgil, ja avaldas lootust, et tulevikus hakatakse selliseid juhtumeid paremini eristama. Sotsiaalministeeriumi esindaja rõhutas vajadust täpsema terminoloogia järele ja palus, et “ravikanepi” asemel räägitaks “arsti ettekirjutusega tarvitatavatest sertifitseeritud kannabinoidravimitest” ning “rekreatiivkanepi” asemel “enese uimastamiseks tarvitatavast kanepist”.

Riigikogu sotsiaalkomisjon langetab otsuse selle kohta, kas ja kuidas kannabinoidravi parema võimaldamise küsimuste arutelu jätkatakse, järgmise nädala esmaspäeval.

Mart Kalveti ettekanne Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil

Foto: Riigikogu Facebook

Elver Loho, Mart Kalvet ja Aleksander Laane Riigikogu sotsiaalkomisjoni kanepiteemalisel istungil

Tere, lugupeetud rahvaesindajad, spetsialistid ja ametnikud!

Te kuulete täna palju kriitikat kannabinoidravi napi tõenduspõhisuse kohta. Kui olete juba tutvunud “Ravikanepiraportiga”, teate, et MTÜ Ravikanep seda ei salga; meie vahendatud info kattub sellega, mida räägivad arstid, sest meie allikad on samad. Raport selgitab aga ka põhjuseid, miks tõendeid napib ja miks neist hoolimata tuleks kannabinoidravi valdkonda ikkagi arendada. 

Oluline on mõista, et praktikas kasutatakse kanepit ravimina teistmoodi kui väga valdava enamuse kliiniliste katsete raames — toimeainete täpsed kogused pole tihti teada, puhtus kõrvalainetest pole tagatud, manustamisviisid on teistsugused jne. Kliinilised katsed standardiseeritud Bedrocani ürdiga alles algavad, kuna seni puudusid veenvad platseebod eri sortide jaoks. Omaalgatuslik ravipraktika on teadusest ette jõudnud, sest võtta üks mahv tänavakanepit ja kogeda krooniliste vaevuste kiiret leevenemist on palju lihtsam kui tõendada seda mõju kümne aasta vältel sadu katsealuseid hõlmavate väga kulukate topeltpimendatud platseebokontrolliga katsete raames. Aga tolle patsiendi jaoks on isiklik kogemus veenvam kui ükski teadustöö. 

Rõhutan, et kannabinoidide ja sünergiliste toimeainete terapeutiline spekter on peaaegu uskumatult lai — kui palju on aineid, mis samaaegselt vähendavad valu ja ärevust ning parandavad isu ja und? Neile mõjudele lisandub meeleolu paranemine ehk eufooria, mida ehk veidi teenimatult kardetakse — on see ju mittemeditsiinilise tarvitamisharjumuse aluseks. Meditsiinilises plaanis pole meeleolutõus aga sugugi halb, eriti mitte vähktõbede, krooniliste immuunhaiguste, selgroovigastuste või mis tahes haiguste puhul, mis elukvaliteeti oluliselt mõjutavad. 

Praegu tähendab “ravikanep” Eesti patsientide jaoks eelkõige seadusevastaselt hangitud musta turu kanepit, mida tarvitatakse terve ravimõjude paleti saavutamiseks, mõnikord riskides soovimatute tervise- ja muude tagajärgedaga, mida kannabinoidravimite turu riikliku reguleerimisega oleks võimalik vältida. 

Nagu rõhutame ka raportis, on kannabinoididel, sh taimsel kanepil nüüdismeditsiinis erandlik koht, seda mitte ainult keelustamisest tingitud uurimispiirangute, vaid ka toimete hulga ja keerukuse ning toimeainete kokteilide varieeruvuse tõttu. Kanepiürt kui toimeainete sünergiline kompleks ei mahu hästi tõenduspõhise nüüdismeditsiini fookusesse — individuaalsed efektid on ilmselgelt olemas, ent sageli nõrgemad kui spetsiifiliseks raviks mõeldud tavaravimitel. Kuid ärgem unustagem, et mitte ükski tavaravim ei paku sedavõrd laia spektrit sekundaarseid soovitavaid ravitoimeid kui kanep — isegi mitte kanepi üksikud toimeained! 

Paljude patsientide jaoks pole küsimus enam, kas kannabinoididest võiks neile kasu olla — nad juba kogevad seda kasu, riskides karistuste ja muude ohtudega. Osal neist on kahtlemata tõsine tervisehäda, teistel ilmselt mitte nii tõsine, aga nad kõik rikuvad seadust, sest usuvad, et parima ravi saamiseks on see vajalik. Kuni välistav suhtumine ei muutu, langetatakse sellised otsused enamasti arsti osaluseta. Ma loodan, et te kõik mõistate, et kuni jätkub senine olukord, on riik kohustatud selliseid haigeid küttima ja karistama, mis reeglina teeb nende olukorra hullemaks.

Eri riigid on otsustanud sellele probleemistikule läheneda erinevalt. Eesti saaks nende kogemustest õppust võtta.

* * *

Järgnenud presentatsiooni käigus kirjeldas Kalvet ohte, mis ootavad patsienti, kes on langetanud otsuse ravida end kanepiga (patsiente tüssatakse nii toodete kui ka lubadustega; patsiente ei nõustata; kanepiürdi ja preparaatide koostis pole teada; puudub kvaliteedikontroll) ning Hollandi, Kanada ja Saksamaa regulatsioonimudelite plusse ja mõnede teiste mudelite kitsaskohti. Samuti viitas ta nii kulutustele, nagu kanepiameti loomine ja tõhususuuringu rahastamine, kui ka potentsiaalsele kasule, nagu patsientide heaolu ja elukvaliteedi paranemine, musta turu tulu vähenemine ja omaalgatusliku ravi soovimatute tagajärgede vähenemine, mida Erakonna Eestimaa Rohelised ja Elver Loho esitatud kannabinoidravi valdkonna korraldamise ettepanekute elluviimine tuua võiks. 

„Ravikanepiraport 2016“ koondab esmakordselt eesti keeles kokku nüüdisaegsed teadmised ravikanepist

Ravikanepiraport 2016MTÜ Ravikanep avaldas täna põhjaliku ravikanepiregulatsioonide ja kannabinoidravi teemalise aruande koos Eesti ravikanepitarvitajate küsitlusuuringuga ja ettepanekutega Eesti ravikanepimajanduse paremaks reguleerimiseks. „Ravikanepiraporti 2016“ koostajad molekulaarbioloog Siim Erik Siimut ja tõlkija Mart Kalvet avaldavad lootust, et aruanne täidab mõned olulised lüngad eestikeelses erialases kirjanduses ning aitab nii üldsusel, ametnikel, poliitikutel kui ka tervishoiutöötajatel ja patsientidel edaspidi paremini mõista nii taimse kanepi kui ka kannabinoidide raviotstarbelise tarvitamise adekvaatse võimaldamise mõjusid vastava ravinäidustusega kodanikele, ravimimajandust reguleerivatele ametkondadele ja ühiskonnale laiemalt.

„Iga kord, kui ühiskonnas on tõstatunud kannabinoidmeditsiini teema, kommenteerib mõni tervishoiuala ametnik või arst ajakirjanduses, et Eestis puuduvad kannabinoidravimite võimaldamiseks vajalikud teadmised, et patsiendid ei ole kannabinoidravist huvitatud, sest kardavad selle kõrvalmõjusid, või et Eestis üldse puuduvad sellised patsiendid, kellel kannabinoidravist kasu võiks olla. Meie raport püüab panna alust vajalikele teadmistele ja kombinatsioonis rohkem kui 400 patsienti hõlmanud küsitlusuuringuga kummutada arusaama, et ravi kannabinoididega on eestimaalastele võõras ja mittevajalik,“ märkis MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja üks aruande koostajatest Mart Kalvet.

Ligi 200 lk pikkune raport annab lühiülevaate inimese endokannabinoidsüsteemist ja seda mõjutavatest ravimitest ning kannabinoidravi võimaldamise mudelitest Kanadas, Hollandis, Iisraelis, Saksamaal ja mõnedes Euroopa Liidu riikides. Algupärane küsitlusuuring vaatleb lähemalt seda, miks ja kuidas Eestis kanepit või kannabinoidravimeid meditsiinilistel eesmärkidel tarvitatakse ning kas ja kuidas sellest arstidega räägitakse.

Koostajad on sõnastanud mõned soovitused selle kohta, kuidas kannabinoidravi keerukat ja vastuolulist valdkonda edaspidi senisest paremini reguleerida. Lisaks ettepanekule riikliku kannabinoidmeditsiini ameti asutamiseks, ravikanepiürdi ja kannabinoidide lihtsustatud ja kiirendatud korras võimaldamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu erilubadega ravimite regulatsiooni piires, kanepi raviotstarbel kasvatamises kahtlustatavate isikute süüdistamise korra muutmiseks ja riiklikult juhitud põhjaliku kanepiraviuuringu käivitamiseks taotletakse ka kanepi peamise psühhoaktiivse toimeaine dronabinooli e delta-9-tetrahüdrokannabinooli (Δ9-THC) senise eksitava topeltklassifitseerimise lõpetamist.

„Seadusloome-praagi tulemusel on Eestis juba ligi kümnendi valitsenud olukord, kus kanepiürdi toimeaine ühe nime all on väga rangelt kontrollitavate psühhoaktiivsete ainete I nimekirjas, kuhu kantud ravimite võimaldamine patsiendile nõuab keerulise bürokraatliku kadalipu läbimist, teise nime all aga lisaks ka psühhoaktiivsete ainete III nimekirjas, milles leiduvaid ravimeid võib välja kirjutada iga retseptiõiguslik arst,“ kommenteeris segadust MTÜ Ravikanep juhatuse liige ja raporti üks autoreid Siim Erik Siimut. “Taoline korralagedus annab mõista, et Eestis puudub ametkondlikul tasemel arusaamine kannabinoidmeditsiini kõige elementaarsematest alustest. Meie raport peaks aitama seda võimalikult kiiresti muuta. Kannabinoidravi-näidustusega patsientidel ei ole aega oodata, kuni ametkonnad end teemaga kurssi suvatsevad viia — nad on sunnitud kas seadust rikkudes end omaalgatuslikult ravima musta turu kaubaga, mille kvaliteet ja puhtus kõrvalainetest pole garanteeritud, või leppima kannatustega. Selline olukord ei teeni kellegi huve peale uimastikaupmeeste.“

Raport kummutab ka mõned levinud väärarusaamad kanepi ohutusest ja ravitoimete tugevusest. „Neile, kes loodavad sellest leida kinnitust arusaamale, et kanep on tõendatult tõhus ravim iga häda, sh vähktõbede vastu, peavad pettuma,“ hoiatas Kalvet. „Kanep ja kannabinoidid, nagu kõik päris ravimid, on piiratud ravimõjuga. Tõsiasi, et vastavate piiride tõenduspõhine väljaselgitamine pole veel lõppenud, ei ole õigustus mõõdutundetule omaalgatuslikule kanepitarvitamisele või terminaalselt haigete inimeste eksitamisele ebapiisavalt tõendatud väidetega kanepi ravitoimete kohta. Psühhoaktiivsetel kannabinoididel nagu Δ9-THC on hulk ohtlikke ja ebameeldivaid võimalikke kõrvalnähte ning ravi nendega ei sobi kindlasti igaühele. Vastupidised väited on seni olnud üks teguritest, mis juhtivate meditsiiniekspertide silmis kannabinoidravi valdkonda naeruvääristanud ja nüüdisaegse tõenduspõhise ravikanepimudeli kujundamist Eestis takistanud on. Loodetavasti aitab värske aruanne hajutada ka ebateadlikke kuulujutte kanepist kui ohutust imeravimist.“  

Raporti (PDF, 199 lk) saad alla laadida siit: http://ravikanep.ee/wp-content/uploads/Ravikanepiraport_2016.pdf

Toetus ravikanepile on ühiskonnas oluliselt tõusnud

Allikas: drugpolicy.org

Allikas: drugpolicy.org

Rahva hoiakuid kraadivad küsitlusuuringud on alati huvitavad, kuid nende tõlgendamisega peab olema ettevaatlik, kuna pealiskaudne kajastus võib pilti tegelikkusest oluliselt moonutada. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut (YI) läbi viidud väärtushinnangute-teemalise küsitluse raames kogutud andmete lähem vaatlus näitab, et nende põhjal ei saa väita paljutki, mida avalik-õiguslikus meedias juba väidetud on.

Kanepiravi toetab 84% elanikkonnast?

Reedel, 5. augustil avaldas Rahvusringhääling uudise pealkirjaga „Uuring: 93 protsenti on vastu kanepi tarvitamisele“, milles väideti m.h, et 62 protsenti YI küsimustele vastajatest leiab, et kanep ravimina võiks olla lubatud ja et selles küsimuses on pooldajatel ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides.

YI kodulehel avaldatud küsitlusvastustest nähtub, et toetus on tegelikult suuremgi; koguni 84,1 protsenti vastanuist pidas kanepi tarvitamist meditsiinis mingitel tingimustel õigustatuks. See rõõmustab, kuna 2014. aasta novembris vastas TNS Emori läbi viidud uuringu raames küsimusele „Kuivõrd pooldate, et teatud ravitoime tõttu võiks kanep arsti retsepti alusel olla Eestis laiemalt kasutusel?“ kindla või suhteliselt kindla „jaa“-ga vaid 41 protsenti küsitletuist.

Toetuse kasv kannabinoidravile näitab, et vähem kui poolteise aastaga on Eesti üldsuse teadlikkus kannabinoidmeditsiinist oluliselt kasvanud — loodame, et meiegi tegevusel on selles oma osa. Rõõm positiivsest tulemusest oleks aga suurem, kui väärtushinnangu-uuring ise oleks olnud paremini konstrueeritud ja kui ajakirjandus ei võtaks selle tellijate tõlgendusi puhta kullana.

Uuringu tõsiseltvõetavusest

Juba tänavu märtsis avaldas ERR uudise pealkirjaga „Ühiskonnauuringute Instituudi sõnul neil poliitilist agendat ei ole“, milles Tartu Ülikooli sotsioloogia õppetooli juhataja Veronika Kalmus tõstis esile YI uuringu mitmeid puuduseid: poliitiliste eelistuste väljaselgitamisel ei pruugi veebiküsitlus tõeseid vastuseid anda; veebiküsitlusele vastajate koosseis on kallutatud ea, elustiili, kapitaliseerituse jm poolest, ning küsitlustulemusi võib mõjutada eelhäälestamine küsimustega hirmutavatel või polariseerivatel teemadel.

Tollessamas artiklis distantseeris uuringujuht Juhan Kivirähk küsitluse läbi viinud Turu-Uuringute AS-i selgesõnaliselt uuringu koostamisest ja selle tulemuste tõlgendamisest, öeldes: “See ei ole Turu-uuringute uuring, me pakkusime ainult küsitlustööd, aga oma küsitlusi alustades me alati vaatame oma küsimustiku läbi sellest aspektist, et see oleks neutraalne, tasakaalus ja vastajat kuhugi poole ei kallutaks. “

Eelöeldut arvesse võttes ei saa MTÜ Ravikanep YI küsitlusest paistvat tugevat toetust ravikanepile kaljukindlaks pidada. Ehkki loodame, et toetus on aastatega tõusnud, ei saa me YI uuringu põhjal seda tegelikult järeldada. Igal juhul on selge, et üldsuse teavitamist ja instantside survestamist nüüdiseagse, tõenduspõhise, mõistuspäraselt reguleeritud kannabinoidravi teemadel tuleb jätkata, kuni see on saanud tegelikkuseks.

Rohkem süvenemist, ajakirjanikud!

YI esindaja väitis ERR-i uudises m.h, et kanepi legaliseerimist ei pea õigustatuks 87 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, järeldades sellest, et kanepi legaliseerimise arutelu on ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi initsiatiivil, samas kui eestimaalaste enamiku hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema.

Pilk YI kodulehel avaldatud küsitlusvastustele ütleb, et selline järeldus on meelevaldne. Küsimusele „Palun öelge, kas kanepi legaliseerimine on alati õigustatud, mitte kunagi õigustatud või on tõde kusagil vahepeal?“ on kindlalt eitava vastuse „Mitte kunagi õigustatud“ andnud ainult 59,5 protsenti vastanuist, samas kui 37,4 protsenti on andnud kümnepunktisel astmikul muid punkte valides mõista, et mingitel tingimustel peavad nad „kanepi legaliseerimist“ õigustatuks.

Üks huvitav järeldus, mida samade andmete põhjal teha saaks, on, et tervelt 3,9 protsenti elanikkonnast toetab kanepituru tingimusteta legitimiseerimist, s.h kõikide piirangute kaotamist kanepi ja selle saaduste tootmisele, müügile-ostule, reklaamimisele ja tarvitamisele. Esiletõstetud puuduseid uuringu metoodikas arvesse võttes me sellist järeldust siiski tegema ei kiirusta, nagu me ei kiirusta nõustuma YI järeldustega uuringu muude punktide osas.

MTÜ Ravikanep hinnangul ei ole kanepi legaliseerimise teemalise küsimuse selline püstitus mõistlik ning sellele antud vastused ei võimalda teha jõuliseid järeldusi rahva tegelike eelistuste ja hoiakute kohta. Kuni mõiste „legaliseerimine“ pole sisustatud tähendusega, sisustab iga küsitletu selle ise.

YI tänavuses uuringus kajastuv napp toetus legaliseerimisele on seda kummalisem, et 2014. aastal andsid TNS Emori uuringus küsimusele „Kuivõrd pooldate, et sarnaselt tubaka-, alkoholi- ja ravimiturgudega reguleeriks ja kontrolliks riik ka kanepiturgu?“ pooldava või pigem pooldava vastuse 67 protsenti küsitletuist. Tõenäoliselt ei peegelda toonase küsitluse tulemuste diametraalne lahknevus tänavu jaanuaris läbi viidud YI uuringu tulemustest mitte rahva tegelikku suhtumist, vaid johtub m.h YI esitatud küsimuse sõnastuse puudulikkusest. 

MTÜ Ravikanep on alati valmis pakkuma abi ja oskusteavet kanepiteemaliste rahvaküsitluste koostamisel, et küsimused saaksid võimalikult sisukad ja neutraalsed ning tulemused võimalikult informatiivsed. 

 

Korjandus karistuspoliitika ohvrite toetuseks oli edukas

annetus_1405_1100MTÜ Ravikanep kogus annetustena 1680 eurot, et tasuda kanepi oma tarbeks kasvatamise eest karistatud* vanapaari menetluskulud. 95 kaastundlikku eestimaalast annetasid kolme päevaga vajamineva summa. Suur tänu teile — teie kiire ja helde käitumine sisendab lootust, et kunagi võidab hea sõna võõra väe, lõppeb patsientide ahistamine ja kriminaliseerimine ning tagurlikud, kontraproduktiivsed uimastiseadused asendatakse inimlikuma, tõenduspõhise süsteemiga.

Ei tohi aga unustada, et antud juhtum on vaid üks sadadest. Eestis mõistetakse kanepit loata kasvatanud inimestele kriminaalkaristusi rutiinselt ja sageli. Isegi kui lahketel kaastundjatel jätkuks indu ja vahendeid neile kõigile määratud ebaõiglaste koormiste katmiseks, ei kaotaks see märksa julmemat ebaõiglust — põhjendamatuid ja kustutamatuid kriminaalkaristusi.

Riik, mis nuhtleb oma kodanikke tõendatult tõhusa ravimtaime tarvitamise ja kasvatamise eest, on ise haige. MTÜ Ravikanep on endale võtnud eesmärgiks leida sellele haigusele ravi. Üheks sammuks eesmärgi saavitamisel on arstide ja ametkondade veenmine, et kannabinoidravi-näidustusega patsiendid on tegelikult olemas, ehkki mõned neist ravivad end arsti teadmiseta. Seetõttu palume kõigil, kes on teinud katset leevendada mõnd tervisehäiret kanepi või selle saadustega, vastata meie koostatud veebiküsitlusele, mis kestab 15. juunini. Kui Sul on olemas arsti soovitatud või omaalgatusliku, meeldiva või ebameeldiva, tõhusa või ebatõhusa kanepiravi kogemus, saad aadressil https://raport.ravikanep.ee u 20 minutiga täita anonüümse küsimustiku. Kui Sa ei saa või ei soovi mingil põhjusel veebiküsitlusele vastata, kirjuta, palun meile juhatus@ravikanep.ee.

Suur tänu veelkord kõigile annetajatele ja vastajatele! Tänu teile on Eestis natuke parem elada.

* Eesti Ekspressi 11. mai artikkel „Kuidas vanapaar  kanepi kasvatamise pärast kolm vangla-aastat sai“